Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
17. oktoober 2025, Pärnu
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Tsiviilasi
O. M. hagi H. M. vastu isaduse vaidlustamise nõudes
2-25-6578
Hageja: O. M., isikukood: XXX Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming, menetluse viis
Kostja: H. M., isikukood: XXX; ajutine eestkostja XXX Asja lahendamine. Suuline menetlus. Istungi toimumise aeg XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O. M. hagi H. M. vastu isaduse vaidlustamise nõudes.
2.Tuvastada, et H. M. (isikukood: XXX) ei põlvne O. M.-ist (H. M., isikukood: XXX) ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt O. M. on H. M. isa.
3.Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks registriandmetes ning H. M. sünniaktis.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
2-25-6578 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited
1.Hageja esitas 29.04.2025 Pärnu Maakohtule hagi H. M. vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hagi kohaselt ei ole hageja kostja bioloogiline isa ja on saanud sellest teada 19.03.2025, millal jõudsid temani ekspertiisi tulemused. Hageja võttis kostja isaduse omaks, kuna kostja seaduslik esindaja väitis, et tegemist on hageja lapsega. Mõne aja möödudes suhtlus kostja ning kostja ema H. K. ga katkes. Hageja ei kohtunud kostjaga pea 14 aastat. Möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses alustas kohus vanemlike õiguste piiramisega seoses kostja kodust ära jooksmise ja ema-tütre vaheliste suhete lagunemisega. Ajutiseks eestkostjaks määrati XXX. Kui vald lõpuks hagejaga ühendust võttis, soovis hageja teada, kas kostja on tema tütar või mitte. Ka kostja oli segaduses ning soovis sama. 28.02.2025 teostati DNA ekspertiis isaduse tuvastamiseks. Tulemustest selgus, et hageja ei ole kostja isa.
2.Hageja esitas koos hagiga tõendina EKEI koostatud DNA-ekspertiisiakti, mille kohaselt on tuvastatud, et hageja ei saa olla kostja bioloogiliseks isaks.
3.Kostja eestkostja on esitanud kohtule seisukoha, milles palub hagi jätta rahuldamata. Kostja ei võta hageja poolt esitatud kuupäeva isaduse vaidlustamise aluseks olevate asjaoludest teadsaamise kohta õigeks. Kostja ja ajutise eestkostja XXX Vallavalitsuse poolseks vastuväiteks on asjaolu, et hagejale olid juba varasemalt teada asjaolud, mis andsid alust tema isaduses kahelda. Kostja ei teadnud algklassides käies, kes on tema isa ning otsustas otsida kodus dokumente, kus oma isa kohta infot saada. Kostja leidis oma sünnitunnistuse ning guugeldas O. M. nime. Kostja ei mäleta, mis ajal täpselt, kuid mõni aeg hiljem kirjutas kostja Facebooki rakenduse Messenger kaudu hagejale ning tutvustas ennast. Hageja vastas, et teab, et kostja on tema tütar. 2023. aasta suvel sai kostja pereteraapia seansil oma emalt, H. K. lt, teada, et O. M. ei ole tegelikult tema isa. Seda, kes on tema isa kostja teada ei saanud ega tea seda käesoleva ajani. Pärast uut infot, et O. M. ei olegi kostja bioloogiline isa, kirjutas kostja Facebooki rakenduse Messenger kaudu hagejale küsimuse, kus viitas saadud infole ja küsis, mida hageja olukorrast teab. Kostjal ei ole säilinud kirjavahetus hagejaga, kuid ta mäletab, et hageja vastas, et peab kostja emaga teemat arutama ja pakkuma välja DNA-ekspertiisi tegemise. Kostja ei mäleta, millal täpselt, kuid mäletab, et soovis üsna kiiresti hagejat teavitada, et uurida, kas ka temale on teada, et ta ei ole kostja bioloogiline vanem. Pereteraapia teenust, kus kostjale info teatavaks sai, rahastas XXX Vallavalitsus. Monika Koppel Konsultatsioonid OÜ arve nr 2325 alusel on H. M. pereteraapia seansid toimunud 12.06; 19.07; 16.08 ja 29.08.2023. Kuna kostja ei mäleta ja ka kirjavahetus hagejaga sellest ajast ei ole kostjale kättesaadav, siis ei ole võimalik hageja isaduse kahtluse alla seadmise kuupäeva kindlaks määrata, kuid arvestades kostja mälestust ja pereteraapia toimumisaegu arvestades ning H. M. tungivat soovi oma isa kohta infot saada toimus kirjavahetus 2023. aastal. XXX Vallavalitsuse lastekaitsenõunik helistas O. M.-ile 08.01.2025. Kõne eesmärgiks oli lapse isale teavitada lapse olukorrast ja plaanist kohtule avaldus teha hooldusõiguse muudatuste tegemiseks. Kõnest selgus, et isa ei ole teadlik lapse probleemsest olukorrast, küll aga ilmnes vestlusest, et O. M. on teadlik, et tema isadus H. M. osas ei ole kindel ning tal oli kindel soov DNA-ekspertiis teha. Pärnu Maakohtu menetluses tsiviilasjas 2-25-2038 on hageja saatnud 28.02.2025 kohtule meili: „Palun kohtul võtta arvesse asjaolu, et 28.02.2025, sai Pärnu kohtuekspertiisis ära tehtud DNA test isaduse tuvastamiseks, seda põhjusel, et lapse
2-25-6578 ema on 16 aastat väitnud, et ma ei ole lapse (H. M. ) bioloogiline isa, tänu millele ei ole ta ka kaasanud mind lapse kasvatamisesse ja andnud infot lapse kohta.“ /-/...Sellest nähtub, et hageja ei ole kostja elus osalenud, sest talle on kogu lapse eluaja öeldud, et ta ei ole lapse bioloogiline isa. Hageja on ise nõustunud enda kostja isana sünnitõendile kandmisega, millega on kaasnenud hagejale õigused ja kohustused (sh ülalpidamiskohustus) lapse suhtes, millest hageja on kostjale ja tema ajutisele eestkostjale XXX Vallavalitsusele teadaolevalt kõrvale hoidnud. Ka juhul kui kõrvale hoidmise põhjuseks on olnud teadmine, et hageja ei ole kostja bioloogiline vanem, siis ei ole hageja oma isadust vaidlustanud ja olukorrale lahendust otsinud. Kui hageja nõue isadus vaidlustada rahuldatakse, jääb kostja ilma ühest vanemast, mis ajutise eestkostja XXX Vallavalitsuse hinnangul ei ole lapse huvides. Kostja on 17-aastane ja ei ole omandanud veel põhiharidust, põhihariduse omandamise järel on kostjal plaan täisealisena õpinguid jätkata ning ta on õigustatud saama ülalpidamist. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 kohaselt tuleb last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel lähtuda lapse huvist kui esmatähtsast kaalutlusest.
4.Hageja esitas seisukoha kostja vastuse osas, milles märkis, et vastab tõele, et H. M. võttis temaga ühendust Facebooki rakenduse messingeri kaudu ja tutvustas ennast. See aga toimus 2024 aasta suvel. Hageja esitas kohtule ka väljavõtte vestlusest. H. M. kirjutas, et ema oli talle pereteraapias rääkinud, et ta ei ole hageja tütar ja küsis, miks tema ema valetas. Ei osanud esialgu midagi vastata, aga sai kokku lepitud, et kui tüdruk nõus ja ema ka nõus lähme teeme DNA testi. Seega, 2024 aasta suvel tekkis kahtlus, kas laps on hageja oma või ei, kui ema sellist juttu lapsele räägib. Kahtluse tekkimisest ei olnud hagi esitamise ajaks möödas 1 aasta. Lapse ema väiteid nende aastate jooksul ei saanud võtta tõe pähe, sest hageja jaoks oli see pigem soov teda lapsest eemale hoida, sest läksid oma suhtest lahku tüliga ja lapse ema pere edasiste ähvardamiste tõttu tol ajal, jäi ka katki suhtlus lapsega. Lapse ema on küsinud raha (mitte suuri summasid 8-25 EUR) lapse jaoks, mida võimalus on hageja kandunud. Paraku on ema palvel saatnud neid võõrastele pangakontodele ja sellel ajal ei olnud neid nutiseadmeid, mis jätaks jälje suhtlusest. Kui oleks olnud kindel kahtlus nende aastate jooksul, et H. M. ei ole hageja laps, ei oleks hageja vastanud ema palvetele ja oleks alustanud seda kohtuprotsessi varem. Lisaks ei oleks võõrast last, peale sündi, kirjutanud oma nimele.
5.Kohtu poolt määratud istungil jäid pooled enda seisukohtade juurde. Kostja märkis, et iseenesest ekspertiisiakti ei vaidlusta, kuid kostja leiab, et hageja pole pöördunud kohtusse õigel ajal ja on seega minetanud õiguse isaduse vaidlustamisele. Kostja leiab, et lapse huvid kaaluvad üle hageja huvid. Hageja märkis, et tal on väga kahju, et ta ei ole H. M. isa, aga kuna on tõendatud et ei ole, ei saa ta last toetada. Hageja saab varsti isaks, lisaks on tal kasulaps, pere vajab hoolt. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning kaaludes poolte huvisid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
7.Põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Lapse huvid on kohtumenetluses kõrgendatud kaitse all. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest.
8.PKS § 91 lg 1 esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on
2-25-6578 lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.
9.Rahvastikuregistri päringust nähtuvalt on alaealise lapse H. M. Seega on hagejal õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks.
isana märgitud O. M. .
10.Asjas on esitatud tõendina 18.03.2025 kuupäeva kandev ekspertiisiakt nr XXX, milles oletatava isana on märgitud O. M. ning lapsena H. M. Tõendist nähtuvalt on DNA testi tellinud O. M. ja see on läbi viidud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt. Vastavalt TsMS § 294 lg-le 1 teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Kohtu hinnangul saab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud ekspertiisi lugeda usaldusväärseks tõendiks ning puudub vajadus viia läbi uus ekspertiis.
11.18.03.2025 koostatud ekspertiisiakti nr XXX järelduste kohaselt ei saa O. M. olla H. M. bioloogiline isa.
12.PKS § 93 lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg. Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.
13.Kuna isaduse vaidlustamise hagi esitamise (kohtusse jõudmise) aeg on 29.04.2025, siis saab hagi rahuldada eeldusel, et isaduse vaidlustamise aluseks olnud asjaolud said hagejale teatavaks mitte varem kui 29.04.2024.
14.Kohtu hinnangul ei tule isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada saamist käsitleda üksnes kitsas tähenduses teadmisena, millele võiks aluse anda isadustesti vastus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 tehtud 16.02.2011 otsuses (p 14) leidnud, et kande ebaõigsusest teadasaamine või teadma pidamine selle sätte mõttes tähendab kolleegiumi arvates seda, et isik sai teada või pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada, et tema kohta lapse sünniakti tehtud vanema kanne ei ole õige, st isik sai teada asjaoludest, mis räägivad tema isaduse vastu ja annavad alust tema isaduses tõsiselt kahelda. Seejuures peab isikul olema kindel veendumus, et talle teatavaks saanud asjaolud, millest saab järeldada, et ta ei ole lapse isa, on õiged, kuid lapse mittepõlvnemine ei pea olema nõude aegumistähtaja kulgema hakkamiseks DNA-ekspertiisi tulemustega kinnitatud. Kolleegiumi arvates saab lugeda, et isik teab või peab teadma kande ebaõigsusest, kui talle teatavaks saanud asjaolude alusel igal mõistlikul isikul, kellel ei ole meditsiini- või molekulaargeneetika eriteadmisi, tekiks põhjendatud kahtlus oma isaduses.
15.Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada asjaoludest, mis andsid aluse arvata, et H. M. ei ole lapse isa, 19.03.2025, kui sai teada ekspertiisi tulemustest. Samas on kinnitanud hageja, et 2024 suvel pöördus laps tema poole Messengeri vahendusel ja H. M. kirjutas, et ema oli talle pereteraapias rääkinud, et ta ei ole hageja tütar. Lepiti kokku DNA testi tegemises. Hageja on esitanud vestluse kohta tõendid. Kostja väidab, et messengeri vestlus toimus 2023 aastal, kuid tõendeid selle kohta ei ole. Lisaks on kostja välja toonud, et lapse ema on pidevalt hagejale viidanud, et H. M. ei ole tema tütar. Hageja on vastu väitnud, et selline jutt käis, et hoida last temast eemal ning seda ei võtnud hageja tõena, ega tal ei tekkinud kahtlusi, et ta ei ole lapse isa. Muidu ei oleks ta ka isadust omaks võtnud.
16.Kohtu hinnangul saab lugeda hagejat isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada saanuks alates 18.juuli 2024, kui H. M. hagejale kirjutas ja hageja lapsele vastas. Lapsega vestluste ajal oleks pidanud hagejal tekkima põhjendatud kahtlus, et ta ei ole lapse isa. Vastav kahtlus tekkiski, kuna hageja soovis teha DNA ekspertiisi ja selles lepiti lapsega kokku. Kostja ei ole tõendanud, et laps oleks isa poole varem pöördunud, ehk 2023.aastal ja sellistest asjaoludest rääkinud. See, et lapse ema väitis lapse isale ka varasemalt vaheldumisi, et laps on ja ei ole hageja oma, ei ole kohtu hinnangul selline asjaolu, mille põhjal oleks
2-25-6578 pidanud hagejal tekkima põhjendatud kahtlus. On üldteada olev asjaolu, et kui pooled ei saa teineteisega läbi ning üks lapse vanematest ei soovi, et teine lapse ellu puutuks, võib võtta ta kasutusele erinevaid võimalusi, et teist vanemat lapsest eemal hoida. Ainuüksi lapse ema märkustest ei pidanud lapse isa aru saama, et ta ei pruugi olla lapse isa. Lapse ema ei toonud välja selliseid asjaolusid, mis oleks rääkinud hageja isaduse vastu. Pole ka eluliselt usutav, et hageja oleks võtnud isaduse omaks või mitte kohtu poole pöördunud, kui tal oleks olnud põhjendatud kahtlused oma isaduses H. M. suhtes.
17.Hagi on kohtusse esitatud 29.04.2025, seega vähem kui üks aasta pärast eelviidatud asjaoludest teadasaamist. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaks aluse jõuda järeldusele, et hageja oli teadlik viidatud asjaoludest varem kui üks aasta enne hagi esitamist. Kuna hagi on esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul ning eksperdi järeldustega on tõendatud, et kostja ei ole alaealise H. M. isa, kuulub hagi rahuldamisele.
18.Kohus märgib, et kuigi tuleb lähtuda lapse huvidest, ei saa jätta hagi rahuldamata, kuna hagi rahuldamiseks on kõik alused olemas ning nõuded täidetud. Hagi on tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole ka lapse huvides, et tema sünniakti jääb isana mees, kes tegelikkuses tema isa ei ole. Ainuüksi asjaolu, et laps ei saa hagi rahuldamisel hagejalt elatist nõuda, ei ole põhjuseks jätta hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul ei oleks see ka hageja suhtes õiglane, kui tema hagi jäetakse rahuldamata põhjusel, et keegi võiks lapsele elatist tasuda. Hagejal on endal perekond, ta saab varsti tõepoolest isaks, hagejat ei saa sundida tasuma elatist lapsele, kelle bioloogiline isa ta ei ole ning kelle elus ei ole lastud teda ka varasemalt osaleda. Lapse huvid võiksid saada kahjustada sellisel juhul, kui lapsel oleks olnud tugev side hagejaga ning hageja praegusel juhul selle katkestaks, saades teada, et ta ei ole lapse bioloogiline isas. Antud asjas ei ole lapsel ja hagejal emotsionaalset sidet, mida saaks lõhkuda.
19.Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
20.TsMS § 164 lg 11 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.