Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Ameti hagi Kreenholmi Manufaktuur OÜ vastu alusetult saadud summa tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. märtsi 2016. a määrus kostja taotluse kohta anda asi üle halduskohtule ning hagiavalduse läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva Linnavalitsuse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja): Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Amet (registrikood 75029524), lepinguline esindaja Andrei Matvejev
Menetlusosalised ja nende esindajad
Arenduse
ja
Ökonoomika
Ameti
Vastustaja (Kostja): Kreenholmi Manufaktuur OÜ (registrikood 12010067), lepinguline esindaja Siiri Kuusik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. märtsi 2016. a määrus osas, millega jäeti hagiavaldus läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Teha tühistatud osas uus määrus ja saata asi Viru Maakohtusse menetluse jätkamiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Amet esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Kreenholmi Manufaktuuri OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Narva Linnavolikogu 11. märtsil 2010 määrusega nr 9 „Uusi töökohti loovate ettevõtjate toetamise korra“ (edaspidi Kord). Korra alusel avaldas kostja soovi osaleda toetamisprogrammis ning esitas vastavasisulise taotluse. Narva linn otsustas toetada kostja ettevõtte tegevust ning eraldas raha. Arvestusvea tõttu sai kostja 17444,18 eurot rohkem, kui tegelikult pidi saama. Hageja nõuab nimetatud summa tagastamist. Korra alusel oli poolte vahel sõlmitud leping ning hageja leiab, et tegemist on eraõigusliku lepinguga ja seega kuulub asi maakohtu pädevusse. Kostja esitas omapoolsed seisukohad hageja nõude osas. Kostja leiab, et toetused olid õigesti eraldatud ning kooskõlas Korraga. Kostja leiab, et asi kuulub halduskohtu pädevusse ja esitas taotluse asja üleandmiseks halduskohtule.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus tegi 2. märtsil 2016 määruse, millega 1) jättis kostja taotluse asja üleandmiseks halduskohtule rahuldamata; 2) jättis Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Ameti hagi Kreenholmi Manufaktuur OÜ vastu alusetult saadud summa tagastamiseks läbi vaatamata; 3) jättis kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
3.Maakohus leidis, et kostja taotlus asja üleandmiseks halduskohtule tuleb jätta rahuldamata ning hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-le 2 alusel.
4.TsMS § 1 alusel tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5.Maakohus asus seisukohale, et toetuste andmine on avalik-õiguslik ülesanne, mis kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Sellises positsioonis eraõiguslik isik olla ei saa. Avalikõiguslikku iseloomu ei muuda ka asjaolu, et Narva Linnavolikogu delegeeris toetuste andmise otsustamise Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametile, kes sõlmis ka vastava lepingu kostjaga. Antud asjas on oluline, et toetuse suuruse arvestamist (mille üle on pooltel vaidlus) reguleerib Kord, mitte aga poolte vahel sõlmitud leping. Kord reguleerib avalik- õiguslike ülesannete
täitmist. Seega on antud juhul tegemist avalik-õigusliku vaidlusega sõltumata ka sellest, kas sõlmitud leping on era- või avalik-õiguslik. Maakohus ei lahenda avalik-õiguslikke vaidlusi.
6.Maakohus leidis, et pooled vaidlevad selle üle, kas Korra alusel eraldatud toetuse suurus oli õigesti arvestatud või mitte. Maakohus selgitas, et Korra § 9 p 23 alusel teeb Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktor otsuse toetuse väljamaksmise kohta ehk raha eraldamise kohta peab olema ka Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori otsus (haldusakt), mille alusel raha välja maksti. Nimetatud otsuse puhul on tegemist haldusaktiga, mis on jätkuvalt kehtiv, kuna kohtule ei ole esitatud andmeid, et otsus oleks tühistatud või muudetud. Kokkuvõttes tähendab see, et toetuse väljamaksmiseks oli ja on ka praegu alus. Seega ei saa maakohus lahendada praegu hageja nõuet ka alusetust rikastumisest tulenevalt.
7.Maakohtu seisukoha järgi on käesoleval ajal hageja pöördumine kohtu poole ennatlik ning hageja eesmärki ei ole võimalik hetkel tsiviilkohtumenetluse ega ka halduskohtumenetluse sätete alusel saavutada. Kohalikul omavalitsusel on õigus haldusakte muuta või kehtetuks tunnistada. HMS § 64 lg 2 alusel haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha ka ettekirjutusi. Haldusakti tühistamiseks või muutmiseks, samuti ettekirjutuste tegemiseks ei pea haldusorgan kohtu poole pöörduma, sellist eesmärki pole kohtumenetluses võimalik saavutada. Pärast haldusakti tühistamist on haldusorganil õigus pöörduda kohtusse alusetu rikastumise sätete alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.Viru Maakohtu 2. märtsi 2016. a määruse peale esitas määruskaebuse Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet, kes palub ringkonnakohtul tühistada määrus osas, millega jäeti hagiavaldus läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2). Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on ebaõige maakohtu järeldus, et toetuse saamise taotlus kinnitatakse haldusaktiga. Maakohus tõlgendas ebaõigesti Korda ja tõlgendas valesti Korra § 9 lg 23. Antud punkt reguleerib mitte sõlmitud lepingu raames toetuse eraldamist, vaid otsuse vastuvõtmist lepingu sõlmimise kohta. Korra § 9 lg 23 ettenähtud haldusakti alusel teostatakse lepingu sõlmimist. Lepingu alusel ei toimu ühekordset toetuse andmist, vaid toetuste andmine toimub korduvalt üks kord lepingus määratud ajavahemikul (erinevate meetmete kohta on kehtestatud erinevad toetuse andmise perioodid) lepingu raames esitatud taotluse alusel. Taotluse esitamine ja toetuse väljamaksmine toimub Korra § 10 ja § 12 järgi. Mainitud paragrahvid ei näe ette, et iga taotluse rahuldamine vormistatakse haldusaktiga; 2) toetuse saamise taotlust kinnitatakse ameti direktori allkirjaga ning seda ei saa käsitleda toiminguna haldusmenetluse seaduse mõttes. Poolte vahel sõlmitud lepingut pole võimalik käsitleda halduslepinguna, kuna haldusmenetluse seaduse § 95 kohaselt haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid; 3) puudub vajadus otsuse, mille alusel sõlmiti leping, tühistamiseks. Leping oli kehtiv ja lepingu alusel toimus kord kvartalis toetuse väljamaksmine. Enamus väljamakstud toetustest olid makstud välja õigesti ja määruskaebuse esitaja ei näe alust tühistada lepingut ja nõuda kõikide toetuste tagastamist; 4) juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-73-14 p-s 17, oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et antud vaidlus põhineb eraõiguse normidel, mistõttu ei kuulu selle lahendamine halduskohtu pädevusse.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu määrus on põhjendatud ja õiguspärane. Maakohus ei ole hagi läbi vaatamata jätmisel rikkunud menetlusega materiaalõiguse norme. Menetluskulud palub vastustaja jätta määruskaebuse esitaja kanda. Vastustaja on järgmistel seisukohtadel: 1) määruskaebusest ei nähtu, milliseid menetlus- või materiaalõiguse norme maakohus määrust tehes rikkus ning kuidas see tõi kaasa väära lahendi tegemise; 2) ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et kohus sai valesti aru korra sätetest ja lepingu iseloomust on alusetu ning vastuolus nii korra kui ka lepingu sätetega. Viru Maakohus on 2. märtsi 2016 määruses põhjalikult ning õigesti käsitlenud nii korda kui lepingut ning tuvastanud õigesti, et tegu ei olnud eraõigusliku suhtega. Hageja tegevuse näol on tegemist avalik-õigusliku suhtega, kuivõrd hageja näol on tegu haldusorganiga ning toetuste andmine on avalik-õiguslik ülesanne. Määruskaebusest ei nähtu põhjendust, mille kohaselt oleks Viru Maakohus analüüsis eksinud; 3) maakohus leidis õigesti, et toetuste väljamaksete aluseks olevad hageja otsused on jätkuvalt kehtivad. Hageja ei ole ka vastupidist tõendanud, seega puudub alusetu rikastumise olukord; 4) Viru Maakohus leidis õigesti, et lähtuvalt TsMS § 423 lg 2 p 2 on põhjendatud hagi läbi vaatamata jätmine. Kostja märgib, et juhul, kui kohus peaks leidma, et määruskaebus on põhjendatud ning hagi läbi vaatamata jätmine ei olnud õiguspärane, siis tuleb uuesti vaadata läbi kostja taotlus asja üleandmiseks halduskohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Viru Maakohtu 2. märtsi 2016. a määrus osaliselt tühistada. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega saata asi tagasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
11.Ringkonnakohus märgib, et Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika Amet ei saa olla tsiviilkohtumenetluses pooleks. Hagi esitamise õigus on Narva linnal.
12.Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas kostjale enammakstud summa aluseks oli arvutusviga, ebaõige korra tõlgendamine või eraldi haldusorgani otsus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjaga sõlmiti avalik-õiguslik leping, kuid asja materjalidest ei saa järeldada, et nimetatud leping takistaks enammakstud summa tagasinõudmist. Ringkonnakohus leiab, et hagejale tuleb anda võimalus selgitada, mis oli ebaõige ülekande aluseks. Kui selleks oli haldusakt või leping, siis on õige maakohtu selgitus, et haldusorgan on pädev ise oma akte kehtetuks tunnistama. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 22 lg 3 alusel võib avaliku võimu kandja isikult nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üle antud asja või raha tagastamist eraõiguses sätestatud alustel ja korras. Ka Riigikohus on jõudnud järelduseni, et maakohus on pädev lahendama vaidlusi, mille sisuks on avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumine, sest seadusandja on RVastS § 22 lg-ga 3 näinud ette, et alusetult üle antud asi või raha tuleb avaliku võimu kandjal isiku käest tagasi nõuda eraõiguse sätete alusel ja korras (Riigikohtu erikogu
28. märts 2016 nr 3-2-1-178-15). Samas kohtuotsuses on kohtunik P. Pikamäe jäänud eriarvamusele ja märkinud, et olukorras, kus seadusandja on otsustanud anda teatud vaidluste lahendamise erandlikult maakohtu pädevusse, on ta sellega samas tunnustanud ka üldiselt maakohtu pädevust hinnata vajaduse korral haldusakti kehtivust.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.