nende Hageja J. Š. (isikukood XXX), seaduslik esindaja M. Š. (isikukood XXX) lepinguline esindaja M. A. (e-post: XXX) Kostja G. K. (isikukood XXX, e-post: XXX) 10. september 2025
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista G. K.lt välja J. Š. kasuks välja ajavahemiku 13.12.2024-26.09.2025 eest sissenõutavaks muutunud elatis kokku 2509,72 eurot.
3.Mõista G. K.lt J. Š. kasuks alates 27.09.2025. a kuni J. Š. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) välja igakuiselt elatis summas 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest).
4.Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Elatis tuleb tasuda M. Š. arvelduskontole nr EEXXX ette vastava kuu 1. kuupäevaks.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-24-145815 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.J. Š. esitas 24.01.2025 hagi G. K. vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga ega ela koos kostjaga. Hageja seaduslik esindaja on nõudnud kostjalt elatist, kostja on andnud vaid lubadusi ega ole ülalpidamist andnud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 13.12.2024 igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb, et kohus määraks kindlaks, et elatis tuleb tasuda ette iga kuu 1. kuupäevaks hageja ema arveldusarvele. Hageja hinnangul ei vasta kostja väited majanduslikult halvale olukorrale tõele. Lisaks töötasule on kostja teeninud lisaraha takso sõitmisega, striptiisiga jne. Hageja on seisukohal, et kostja ei jää miinimumelatise tasumisega ise halvemasse olukorda. Kostja on esitatud perearstitõendi kohaselt tervenenud. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostjal oli töötasu 2024. a aasta lõpus netotasuna 918,- eurot, kuid jaanuarist 2025.a on see vähenenud 518,- euro peale. Hageja arvates on tegemist nn näilise töötasu vähendamisega, kuna vähendamine tuli elatise menetluse alustamisega samaaegselt. Kostja töötab täiskohaga ning teenib lisatasu, see nähtub kostja konto väljavõttelt. Kostja paneb iga kuu arvele sularaha, samuti teevad erinevad isikud ülekandeid, nt detsembris 2024 laekumised kostjale kokku 1333 eurot, 2025. a jaanuaris 380 eurot. Kostja tasub mitmele telefoni- ja sideoperaatorile kuus üle 60 euro, kindlustusmakseid, Julianus Inkassole. Kostja rendib haagist, samas on kostja kinnitanud, et tal ei ole autot. Ometi on kostja tasunud 20.12.2024. a sõidukite reg. XXX ja sõiduki reg.nr XXX eest riigilõivu kokku summas 110 eurot. Elatise vähendamine alla miinimumi ei ole põhjendatud. Hageja kinnitas 10.09.2025 istungil, et menetluse ajal on kostja tasunud elatist 300 eurot. Hageja pakub kompromissina tasuda elatisevõlgnevus summas 2549,84 eurot aasta jooksul osamaksetena. Hageja jääb nõude juurde. Kostja on auto võõrandanud oma emale, kuid kasutab seda jätkuvalt edasi. Kostja majanduslik seis 2023 septembris võimaldas tal saada laenu, pärast elatise hagi kohtusse esitamist on kostja oma majanduslikku seisu asunud näitama halvemana. Kostja seisukoht
2.Kostja leiab, et tema tervislik seis ei võimalda maksta elatist enam kui 150 eurot kuus. Kui kostja tervis paraneb, saab ta hakata rohkem tasuma. Kostja väite kohaselt töötab ta osalise koormusega autojuhina. Tema sissetulek on 1000 eurot kuus ning suuremat sissetulekut ei saa ta teenida tervislikel põhjustel. Töövõimetust ei ole tuvastatud. Kostja on lubanud tasuda elatist 250 eurot kuus, aga seda vaid juhul, kui kostja saab lapsega rohkem suhelda. Kostja igakuised kulutused endale on 1000 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja põhjendatud vajadused 2(6)
2-24-145815 ei ole nii suured, et põhjendatud oleks miinimumsummas elatise väljamõistmine. Kostjal oli sõlmitud liisinguleping auto ostuks. Kostja loobus autost, kuna on suurtes võlgades, kontole laekunud summad on tuttavate laenud, et vältida kiirlaenude võtmist. Kostja kasutab ühistransporti. Kostja selgitas 10.09.2025 istungil, et auto sai kahjustada ning ta müüs katkise auto oma emale, samas peab ta liisingut edasi maksma. Tal on ka muud võlad. Lapse ema on öelnud, et ta ei taha kostjalt lapse ülalpidamiseks raha. Kompromissi korras nõus tasuma elatist 150 eurot, äärmisel juhul 200 eurot. Kostja on hetkel töötu. Menetluse ajal ei ole elatist ka väiksemas summas tasunud seetõttu, et tal pole võimaldatud lapsega suhelda. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 102 lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (PKS § 116 lg 1).
5.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja kostja laps. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on tasunud menetluse ajal elatist kokku 300 eurot (dtl 145).
6.Kohus menetleb elatise nõuet alates 13.12.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras, mis hagi esitamise hetkel oli 287,72 eurot, on praegusel hetkel 301,74 eurot ja suureneb elatise baassumma ja keskmise palga suurenemise korral. Kostja vastuväide tugineb sellele, et seoses tervisliku seisundiga on tal kehv majanduslik seis ning hetkel on ta ka töötu, mistõttu ei ole ta võimeline tasuma miinimummääras elatist.
3(6)
2-24-145815
7.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
8.Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
9.Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav.
10.Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
11.Andmaks hinnangut sellele, kas kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud, tuleb kohtul tuvastada, milline on PKS § 101 kohane summa hageja puhul. Istungil kinnitasid pooled, et kindlaksmääratud suhtlust hetkel ei toimu ning hageja ei ole viibinud kostjaga koos pärast juunit 2024, ka 2024. a juunini toimusid kohtumised vaid perekeskuses. Seega PKS § 101 lg 6 kohaldamisele ei kuulu.
12.Kostja on tuginenud oma tervislikule seisundile, mille tõttu töötab ta osakoormusega (hetkel on töötu) ja teenib vähe. Kohtule esitatud 17.02.2025 arstitõendi kohaselt (dtl 74) oli kostja arstlikul jälgimisel alates 18.05.2020 ning tal on olnud osaline töövõime. Kostja on samas kinnitanud, et osalise töövõime taotlust ei rahuldatud, seega on tal praegusel hetkel töövõime olemas. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära seonduvalt puuduva või vähenenud töövõimega, need asjaolud ei ole tõendatud.
13.Samuti ei anna elatise vähendamiseks alla miinimummäära alust hetkel töötuks olemine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 tehtud 24.10.2012 otsuse punktis 15 leidnud: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See 4(6)
2-24-145815 tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kohtule ei nähtu esitatud teabest, mis takistab kostjal teenida endale sissetulekut sellises suuruses, et sellest piisab enda esmavajaduste katmiseks ja ka alaealise lapse ülalpidamiseks. Kostja on ise toonud välja, et tal on mitme kategooriaga juhiload. Vähemalt 27.09.2025 seisuga on ainuüksi Töötukassa veebilehel 55 tööpakkumist 81 töökohaga seonduvalt otsinguga „autojuht“ ja asukoha piiranguga „Harjumaa“. Kui kasutada Statistikaameti palgarakendust, siis annab ametirühma „veoautojuhid“ keskmiseks palgaks Harjumaal 1444 eurot. Samas on see vaid töötasu, millele enamasti lisanduvad ka komandeeringutasud, mis samuti majanduslikku võimekust mõjutavad.
14.Kohtupraktika kohaselt on kohtul võimalik isiku deklareeritud sissetuleku asemel lähtuda ka isiku tegelikust elustandardist. Swedbank AS väljavõttest (dtl 99-115) nähtub, et perioodil 11.09.2024-11.03.2025 on kostja keskmine laekumine ühes kuus olnud (6778,7/6) 1129,79 eurot. Kostja väited selle kohta, et ta on saanud tuttavatelt laenu (laekumised kontole eraisikutelt), ei ole tõendatud. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et elatise vähendamine alla miinimummäära ei ole põhjendatud lähtuvalt kostja väidetavalt ebapiisavast sissetulekust.
15.Kostja on leidnud, et hageja vajadused ei ole nii suured, et põhjendatud oleks mõista elatis välja miinimummääras. Elatise väljamõistmine alla miinimummäära saab kõne alla tulla vaid juhul, kui kostja tugineb enda varaliste vahendite piiratusele, toob välja sellekohased konkreetsed asjaolud ning tõendab enda väiteid. Ka kohtupraktika kohaselt (vt TlnRnKm 17.07.2025, 2-25-3427/21, p 9.1) võib kohus mõista vanemalt lapse kasuks PKS § 101 lg-te 2–7 järgi arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise välja PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi üksnes olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning selleks on mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole leidnud tõendamist kostja varaliste vahendite piiratus. Seetõttu ei asu kohus tuvastama lapse vajaduste tegelikku suurust ning lähtub sellest, vajadused on vähemalt kahekordse miinimummäära ulatuses.
16.Kostja ei ole tuginenud muudele alustele, mis annaks õiguse elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Seega tuleb ülalpidamist anda seadusjärgses miinimummääras. PKS § 101 kohane elatise summa oli alates 01.04.2024 287,72 eurot kuus. Kostja on menetluse jooksul, s.o alates perioodil 13.12.2024 tasunud elatist kokku 300 eurot , seega ei ole ta andnud ülalpidamist vajalikul määral. Kostja on seega rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning elatise väljamõistmise eeldused on täidetud.
17.Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi ja mõistab välja elatise. Selguse mõttes mõistab kohus välja elatise 26.09.2025 seisuga kogusummas ja alates kohtuotsuse tegemise päevast igakuises määras. PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt oli hageja puhul kohalduv miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: 13.12.2024-31.03.2025 (19p, 3 kuud) kuus 287,72 eurot, kokku summas 1039,51 eurot, 01.04.2025–26.09.2025 (5 kuud, 26 päeva) kuus 301,74 eurot, kokku 1770,21 eurot; kogu periood 13.12.2024-26.09.2025 kokku seega 2809,72 eurot. Kostja on tasunud elatist 300 eurot. Elatise võlgnevus on seega (2809,72-300) 2509,72 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
18.Alates 27.09.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 301,74 eurot kuus, mis vastab PKS § 101 alusel arvestatud elatisele.
5(6)
2-24-145815
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et puudub alus kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotusest. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääramata /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.