Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja esitas 27.08.2024.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja taotleb hagis elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates 17.07.2024.a. Hageja elab emaga. Hageja viibib kostjaga koos 6 päeva kuus, kuid on nendel kuuel päeval kostjaga koos üksnes 5 tundi. Kostja maksab hagejale elatist 175 eurot kuus, kuid see ei ole piisav.

Kostja vastuväited ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 17.07.2024.a miinimummääras (dtl 27).

Kostja palub kohtul seda vähendada selliselt, et kostja tasub hagejale elatist 175 eurot kuus. Kostja on ennast töötuna arvele võtnud ning elab säästudest. Kostja alles otsib erialast tööd. Kuivõrd kostja peab tasuma ka enda elamiskulude eest, siis pole ta võimeline elatist miinimumsummas tasuma (dtl 38, 86).

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 17.07.2024.a miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

Kostja on palunud elatist vähendada, kuna ta on töötu ja elab hetkel säästudest. Kostja otsib praegu erialast tööd ja loodab varsti tööle saada. Kostja igakuised kulutused on 750 eurot kuus (toit 300 eurot, kommunaalkulud 250 eurot, transport ja side 200 eurot) ning lisaks tasub kostja igakuiselt eluasemelaenu (dtl 86). Hageja leiab, et asjaolu, et alaealisele lapsele elatist maksma kohustatud vanem on töötu, ei ole seadusejärgse miinimumelatise vähendamise aluseks. Hagejale on teada, et kostja töötab tegelikult alates 11.10.2024.a Vilcon Ehitus OÜ-s (dtl 107-108).

Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vaata Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 15).

Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vaata ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 16).

Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelpäringud rahvastikuregistrisse, äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub, et hageja emal on üks alaealine laps s.o hageja. Hageja emale kuulub kinnistu 1⁄4 kaasomandist XXX ning korteriomand XXX, millele on seatud hüpoteek. Hageja emal puuduvad sõidukid ning osalused äriühingutes (dtl 127-133).

Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelpäringud rahvastikuregistrisse, äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub, et kostjal on üks alaealine laps s.o hageja. Kostjale kuulub korteriomand XXX, millele on seatud hüpoteek. Kostjale kuuluvad järgmised mootorsõidukid Jaguar XXX, Kia Rio XXX, mopeed Keeway XXX. Kostjale kuulub ainuisikuliselt äriühing Z OÜ (dtl 116-124).

Kostja pangakonto väljavõttest perioodil 01.12.2023.a kuni 17.09.2024.a nähtub, et kostja sai töötasu P AS-st november 2023.a kuni juuni 2024.a eest vahemikus 2120-2465 eurot. Augustis 2024.a on kostja saanud töötasu 5468,13 eurot (dtl 45-63).

Kostja esitas 25.04.2025.a kohtule pangakonto filtreeritud väljavõtte perioodi 01.10.2024.a kuni 14.04.2025.a kohta, millest nähtub, et kostja on Eesti Töötukassalt

saanud töötuskindlustushüvitisi järgmiselt: 08.10.2024.a 939,79 eurot, 07.11.2024.a 1387,31 eurot, 09.12.2024.a 1342,56 eurot (+ koolituse stipendium 42,24 eurot), 08.01.2025.a 1163,62 eurot, 06.02.2025.a 901,91 eurot, 07.03.2025.a 814,63 eurot, 08.04.2025.a 232,75 eurot (dtl 104).

Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejale miinimummääras elatist tasuma või et kostja varaline seis oleks kehvem kui hageja ema oma. Kostja on saanud isegi töötuna miinimumpalgast suuremat hüvitist. Samuti omab ta ka mitmeid sõidukeid. Kostja varanduslik seisund ei saa olla hageja emast kehvem ka kodulaenu pärast, kuivõrd kinnistusraamatust nähtuvalt, on ka hageja ema korteriomand koormatud hüpoteegiga. Lisaks on hageja kohtule avaldanud, et tegelikult kostja töötab alates 11.10.2024.a XXX ettevõttes V OÜ ilma lepinguta (dtl 107-108). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja ei ole esitanud kohtule ka ühtegi tõendit, et kostja terviseseisund ei luba tal töötada või et kostja on kandideerinud tööle, kuid pole osutunud valituks. Seega puudub kohtu arvates mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.

PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vaata Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28. oktoobri 2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).

Kostja on avaldanud, et tal on veel üks täisealine laps (sündinud 18.02.2004.a), kes õpib ülikoolis ning kostja tasub lapsele igakuist elatist. Hagi tuleks rahuldada selliselt, et see ei kahjustaks teise lapse ülalpidamist (dtl 85-86). Hageja leiab, et käesoleval juhul, puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Tulenevalt PKS § 98 lg 1 sättest, tuleb eelistada alaealist last. Kostja teine laps on täisealine, s.o 20 aastane ning kostja on tasunud täisealisele lapsele 300+ eurot kuus, mis tähendab, et kostja on eelistanud täiskasvanut last alaealisele lapsele, mis on seadusega vastuolus (dtl 67).

Kohus nõustub hagejaga, et kostja tõenditest nähtub, et kostja on eelistanud täiskasvanud last alaealisele. Samuti nähtub, et vaatamata väidetavale sissetulekute vähenemisele omab kostja vahendeid elatise maksmiseks täisealisele lapsele. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tasus täiskasvanud lapsele perioodil 13.09.2022.a kuni 04.09.2024.a keskmiselt 300 eurot kuus ning mõned kuud rohkem, nt juuli 2023.a 500 eurot + laager 150 eurot, märts 2024.a 640 eurot (dtl 43). Kostja ei ole põhjendanud, miks ta sellistes summades täiskasvanud lapsele elatist tasus ning kas laps õppis osalise või täiskoormusega, kas töötas kooli kõrvalt või mitte. Samuti ei ole väljatoodud ega esitatud tõendeid lapse igakuiste kulude kohta. Seega on kostja ise kinnitanud ja esitanud tõendid, et annab teisele täiskasvanud lapsele ülalpidamist suuremal määral kui hagejale, mis tähendab seda, et hagejale miinimumsummas elatise väljamõistmisel ei saa teine laps kuidagi jääda vähemkindlustatuks. Alates XXX.a sai kostja teine laps 21-aastaseks ning kostjal puudub alates veebruar 2025.a ülalpidamiskohustus (dtl 42). Eeltoodust tulenevalt puudub mõjuv põhjuse elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.

PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama(vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;

Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Kohtule esitatud poolte seisukohtadest nähtub, et kostja ei viibi hagejaga koos 7-15 päeva kuus, vaid on üksnes tahtnud seda teha (dtl 38). Hageja on avaldanud, et viibib kostjaga koos iga nädala neljapäeval alates kella 16:30 kuni sama päeva õhtuni kella 21:00. Lisaks alates septembrist 2024.a kaks korda kuus reedeti peale lasteaeda kuni sama päeva õhtuni kella 21:00-ni (dtl 27). Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud. Kohus selgitab, et seadus ei näe ette olukorda, et elatise summat vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui vanem väidetavalt vaid soovib veeta lapsega aega, aga tegelikkuses seda ei tee. Kuivõrd hageja viibib kostjaga koos alla 7 päeva kuus, siis puudub alus elatise vähendamiseks ka sel alusel.

Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada hagejale makstava lapsetoetusega (dtl 38).

Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Kohus selgitab, et lapsetoetus on juba elatise miinimumsummast maha arvutatud automaatselt (vt https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Seega pole võimalik miinimumsummast lapsetoetust enam maha arvutada.

Kohus arvestab käesoleval juhtumil ka asjaoluga, et hageja elukorralduse raskuskese on seotud ema elukohaga, kes korraldab hageja igapäevaelu küsimusi ja annab panuse hageja eest hoolitsemisse ning tema vajaduste katmisesse. Kostja elab hagejast lahus ja tema panus hageja vajaduste katmisel on niigi väiksem ja tal tuleb seega ülalpidamiskohustust täita üksnes hagejale elatise maksmisega. Asjas puudub vaidlus, et kostja vahetult igapäevaselt hageja ülalpidamises ei osale, tema igapäevaste tegevuste, toimingute korraldamisega ei tegele ja jooksvate vajaduste katmisega tegeleb üksnes hageja ema.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb elatis välja mõista alates 17.07.2024.a vastavalt PKS §-le 101.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 15. kuupäevaks.

Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele,

tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt alates 17.07.2024.a juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.