OÜ Aktiva Finance Group hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
798,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja XX Kostja XX (isikukood XXX)
Menetluse vorm
Lihtmenetlus kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu põhivõlgnevuse 555,97 euro, intressi 34,91 euro, laenu haldustasu 6,00 euro, võla sissenõudmiskulu 40,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 50,78 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Pank AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja 27.04.2019 laenulepingu nr L13829, mille alusel sai kostja laenu 1850 eurot, intressimääraga 19,9% aastas, 0,06% päevas, krediidikulukuse määraga 24,52%. Krediidi kogukulu oli 3303,50 eurot. Lepingu tasu oli 37 eurot, igakuine haldustasu oli 1,5 eurot. Laen tuli tagastada 72 maksena, viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 20.04.2025.
2.Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks võeti krediidisumma, intressimäär, lepingutasu, igakuine haldustasu ja lepingu kestus.
3.Kostjale maksti laen välja 02.05.2019 summas 1813 eurot (kokkulepitud laenusummast arvestati maha lepingu sõlmimise tasu).
4.Enne laenulepingu sõlmimist kogus esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmeid kostjalt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Krediidianalüüs on esitatud hagiavalduse lisas 5. Esialgne võlausaldaja arvestas kostja keskmise sissetulekuna 397,30 eurot. Kohustusi ei olnud. Kostjal puudusid maksehäired. Samuti ei olnud kostjal esialgse võlausaldaja ees negatiivset makseajalugu.
5.Esialgne võlausaldaja esitas kostjale 30.04.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis kostjale täiendava tähtaja lepingujärgsete maksekohustuste rikkumise kõrvaldamiseks, see tähendab võlgnevuse likvideerimiseks ning sealhulgas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva minimaalse osamakse tasumisega, ütles esialgne võlausaldaja poolt üles 30.05.2024. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja oli lepingu ülesütlemise hetkel võlgnevuses veebruari, märtsi ja aprilli 2024 maksed (kolm järjestikust makset).
6.Esialgne võlausaldaja loovutas 31.05.2024 kostja vastu suunatud nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Nõude loovutamisest teatati kostjale aadressil, mille kostja oli laenulepingus esialgsele võlausaldajale avaldanud.
7.Kostja on lepingu alusel tasunud põhivõla katteks kokku 1294,03 eurot. Kostja põhivõlg on seega 1850 – 1294,03=555,97 eurot. Kostja jättis tasumata maksed alates 20.02.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni . Vastavalt maksegraafikule pidi kostja nimetatud ajaperioodil tasuma intressi kokku summas 34,91 eurot. Kostja intressi ei tasunud. Kostja jättis tasumata perioodil 20.02.2024-20.05.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6,00 eurot (4 x 1,50).
8.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmise kulu 40 eurot. 06.06.2024 saatis hageja kostjale tasulise nõudekirja, mille hind oli 20 eurot, 27.06.2024 saatis hageja kostjale teise tasulise nõudekirja, mille hind oli 5 eurot ja 08.07.2024 kolmanda tasulise nõudekirja, mille hind oli 5 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud muud kulud summas 10 eurot ja mis sisaldavad nõude andmete töötlemist ja kontrollimist, kontaktandmete otsingut ja päringut, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlgnikule tehtavate kõnede kulu ja võlanõude avaldamise seotud kulud. 2 (5)
9.Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhivõla tasumisega viivitamiselt alates lepingu lõppemisele järgnevast kuupäevast, s.o 31.05.2024 – kuni 14.11.2024 (hagi esitamise kuupäev) lepingus kokkulepitud määras 19,90% aastas, s.o 0,06% päevas summas 50,78 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
10.10.05.2024 selgitas hageja, et võla sissenõudmiskulu nõudmise aluseks on hagi aluseks oleva lepingu tüüptingimuste p 79.3 ja 16.1, mille kohaselt on sissenõudmiskulude hüvitamine kostjaga kokku lepitud. Hageja esitas võla sissenõudmiskulu nõude põhjenduseks esialgse võlausaldaja poolt kehtestatud hinnakirja. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega selgitas hageja, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Kostja on kinnitanud, et on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust vastavat krediidilepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid krediidilepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud krediidilepingu üldtingimustega ja on krediidilepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega ning et krediidilepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad tema tahtele ja ettekujutusele. Kostja täitis lepingut 5 aastat. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei olnud järgitud, siis ei ole kostja lepingu alusel võlgnevuses. Kostja on lepingu alusel teinud makseid kokku summas 2673,39 eurot.
11.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.12.2024 määrusega ja kohustas kostjat esitama kirjalik hagivastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus toimetas 20.12.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte 25.02.2025, mille kohta kostja saatis e-kirja teel kinnituse. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks (11.03.2025) hagivastust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Käesoleva asja hind on 798,30 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
13.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on 3 (5)
tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
15.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et Coop Pank AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 27.04.2019 laenulepingu nr L13829 (dtl 38 - 48). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks kvalifitseerimiseks. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest (dtl 50) nähtub, et esialgne võlausaldaja on teinud kostjale 02.05.2019 väljamakse summas 1813 eurot. Seega on esialgne võlausaldaja kostjale temaga sõlmitud lepingu alusel reaalselt laenu andnud.
16.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja loovutas kohtuotsuse p-s 15 nimetatud lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 31.05.2024, millest teatati kostjale samal päeval (dtl 53). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.
17.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 27.04.2019, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,01%. Seega kolmekordne määr oli 60,03%. Lepingust nähtuvalt on kokkulepitud krediidikulukuse määr 24,52% aastas (dtl 39). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Nähtuvalt lepingutekstist on krediidi kogukulu 3303,50 eurot. Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks võeti krediidisumma, intressimäär, lepingutasu, igakuine haldustasu ja lepingu kestus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud ebaõigesti.
18.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate 4 (5)
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule ei ole esitatud kostja esitatud laenutaotlust ega ühtegi muud dokumenti, millest nähtuks, milliseid konkreetseid andmeid küsiti kostjalt tema sissetulekute ja sissetuleku liikide ning kohustuste ja kohustuste liikide kohta. Samuti ei nähtu, kuidas küsitud andmete õigsust kontrolliti (nt ei ole arusaadav, miks arvestati kostja igakuise sissetuleku suurusena 397,30 eurot ja milliste kontrollitud andmete alusel jõuti järeldusele, et kostjal ei ole igakuiseid kohustusi. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et täisealisel inimesel ei ole ühtegi kohustust (nt majapidamiskulud)). Kohus on seisukohal, et pelgalt päringud maksehäirete kohta ja päringud krediidiandja-sisestesse andmebaasidesse, ei ole piisav selleks, et täita vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et esialgse võlausaldaja kogutud teave oli piisav kostja krediidivõime hindamiseks lepingu sõlmimise eelselt. Kohus on seisukohal, et asjakohase pangakonto väljavõtte küsimata jätmisega jättis esialgne võlausaldaja sisuliselt kostja krediidivõimelisuse kontrollimata.
19.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole teada, et krediidiandja oleks kostjale tagasimaksed uuesti määranud VÕS § 403 lg 7 alusel. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
20.Kohus on 15.10.2024 puuduste kõrvaldamise määruses kohustanud hagejat esitama VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus. Hageja on kohtule teatanud, et juhul kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis ei ole kostja lepingu alusel võlgu. Kuna kohus jõudis järeldusele, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis jääb hagi täielikult rahuldamata.
21.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kostja ei ole kohtule menetlusdokumente esitanud, mille põhjal tuvastab kohus kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.