lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-101017/13

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-101017/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1499
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 6ViivisTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõisteVÕS § 415 lg 2Viivis ja ebapiisavate maksete tegemineVÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-101017

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29. august 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

B2 Kapital SIA hagi Maarika Irvali vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2806,8 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja: B2 Kapital SIA (registrikood 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, LV-1013, Riia, Läti), lepinguline esindaja: Triin Reinmaa (e-post [email protected]) kostja: Maarika Irval (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt B2 Kapital SIA hagi Maarika Irvali vastu 30.01.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2100137759 refinantseerimise kokkuleppe alusel võla väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Maarika Irvalilt B2 Kapital SIA kasuks põhivõlg 726,58 eurot, intress 625,12 eurot, kokkuleppe sõlmimise tasu 50 eurot, viivis 296,95 eurot ja leppetrahv 3,40 eurot, kokku 1702,05 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Jätta välja mõistmata Maarika Irvalilt B2 Kapital SIA kasuks viivis 1104,75 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 61% kostja kanda ja 39% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõista Maarika Irvalilt menetluskulu 271,39 eurot B2 Kapital SIA kasuks.
7.Välja mõista Maarika Irvalilt B2 Kapital SIA kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine
8.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine

9.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
10.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kättetoimetamine
11.Toimetada otsus kätte hagejale, kostjale toimetada otsus kätte avalikult.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 12.04.2016 isiklikult allkirja vastu (tlk 51). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, kohtule tähtaegselt ei vastanud. Kohus palus hagejal pärast hagiavalduse menetlusse võtmist hagiavalduses märgitut täpsustada ja esitada menetluskulude nimekiri. Hageja esitas 23.05.2016 hagiavalduse täpsustuse ja menetluskulude nimekirja. Hageja poolt esitatud menetlusdokument toimetati kostjale kätte isiklikult 12.08.2016 (tlk 64). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
14.Hagiavalduse andmetel sõlmisid PC Finance OÜ ja kostja laenulepingu. 30.01.2015 sõlmisid pooled laenulepingu nr 2100137759 refinantseerimise kokkuleppe. Poolte kokkuleppel võlgnes kostja laenuandjale alates kokkuleppe sõlmimisest 1436,7 eurot, mis koosnes esialgse laenulepingu alusel arvestatud põhisummast 811,58 eurot ja intressist 625,12 eurot. Nimetatud summale ei lisatud (st summa ei sisaldanud) inkassomenetluse käigus tekkinud viivist 80,33 eurot ja sissenõudmiskulu 200 eurot. Inkassomenetluse käigus on kostja tasunud kokku 85 eurot, mis on arvestatud võla katteks. Seega on kostjal tasumata võlg summas 1351,7 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata võlalt ka viivise 1351,7 eurot. Laenulepingu p 8 kohaselt kohustus kostja tasuma hiljemalt 06.02.2015 kokkuleppe sõlmimise tasu 50 eurot. Kokkuleppe sõlmimise tasu maksmata jätmise korral on laenuvõtjal kohustus tasuda viivist 0,75% päevas. Hageja palub välja mõista viivise summas 50 eurot. Kuna kostja rikkus hageja informeerimise kohustust, siis hageja nõuab lepingu p 6 alusel ka leppetrahvi 3,40 eurot.
15.Arvestades hagiavalduses märgitud laenulepingu refinantseerimise kokkuleppe sisu, on kohus seisukohal, et kokkuleppe eesmärk oli vaid tähtaja pikendamine. Seega võib eeldada, et tegemist oli laenulepingu muutmisega ning sellisel juhul keelab VÕS § 113 lg 6 nõuda viivist sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt (vt Riigikohtu 2/4

tsiviilkolleegiumi 03.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14 p 17). Seega on hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu.

16.Hagiavalduses märkis hageja, et kuivõrd kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja laenulepingu refinantseerimiskokkuleppe punktides 2 ja 8 märgitud viivisemäärale 0,75%. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus märgib, et arvestades VÕS § 113 lg 1 sätestatut tuleb hageja kasuks väljamõistetava viivise arvestamisel võtta aluseks lepingus kokkulepitud intressimäär (50% aastas) mitte viivisemäär (0,75% päevas ehk 273,75% aastas). Kohus loeb õigeks viivisemääraks laenulepingus kokkulepitud intressimäära, milleks on 50% aastas ehk 0,14% päevas. Arvestades hagiavalduses esitatud viivise arvestamise valemit ja summat (VÕS § 415 lg 2 p 2), millelt hageja võib viivist arvestada (811,58 – 85 = 726,58 eurot), on hageja viivisenõue põhjendatud summas 292,96 eurot (726,58 eurot x 0,14% päevas x 288 päeva).
17.Hageja põhinõude suurus on seega 726,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud intress 625,12 eurot (kokku 1351,7 eurot). Nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Hageja lepingu sõlmimise tasu 50 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Hagiavalduses märkis hageja, et lepingu üldtingimuste p 8 kohaselt on tal õigus arvestada lepingutasu 50 eurot tasumisega viivitamise korral viivist 0,75%. Hageja nõuab kokku viiviseid 50 eurot. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja PC Finance OÜ vahel 30.01.2015 sõlmitud laenulepingu refinantseerimise kokkulepet lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 10.05.2016 tehtud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 seisukohale, et eelduslikult võib VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus on seisukohal, et laenulepingu refinantseerimise kokkuleppe punktis 8 kokkulepitud viivisemäär 0,75% päevas ehk 273,75% aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine. Laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on 34 korda suurem seaduses sätestatud viivisemäärast (8,05% aastas). Seega tuleb lepingutasult arvestatava viivise arvutamisel lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast (8,05% aastas ehk 0,02% päevas). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis lepingutasult summas 3,99 eurot (50 eurot x 0,02% x 399 päeva).
20.Leppetrahv teavitamiskohustuse rikkumise eest summas 3,40 eurot on põhjendatud ja tuleb hageja kasuks välja mõista.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 726,58 eurot, intressi 625,12 eurot, lepingu sõlmimise tasu 50 eurot, 3/4

viivise 296,95 eurot ja leppetrahvi 3,40 eurot, kokku 1702,05 eurot. Ülejäänud osas tuleb hageja hagi jätta rahuldamata.

22.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse 61% ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 275 eurot, kantud õigusabikulud 252,5 eurot (ei sisalda käibemaksu; menetlusdokumentide koostamine 177,5 eurot, istungiks ettevalmistumine ja esindamine 75 eurot) ja sõidukulu 19,90 eurot, kokku 547,40 eurot. Hagilt hinnaga 2806,8 eurot tuleb tasuda riigilõivu 275 eurot. Hageja on hagilt riigilõivu tasunud ja see kulu on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi seisnes hagiavalduse ja hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamises ning istungil esindamises, peab kohus põhjendatuks õigusabikuluks 150 eurot. Sõidukulud summas 19,90 eurot on põhjendatud. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu kokku käesolevas asjas 444,9 eurot. Kuna kohus jätab hageja menetluskuludest 61% kostja kanda ja 9% hageja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 271,39 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.
23.Hageja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja