Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

I P (hageja) on esitanud hagi K A V P (kostja) vastu elatise vähendamiseks 0 euroni.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -

vanemad on kokku leppinud, et hageja maksab kostjale elatist miinimummääras ning sellise kokkuleppe on kohus kinnitanud tsiviilasjas nr 2-19-14408;

-

kohus on 10. veebruaril 2020 kindlaks määranud kostja ja hageja iganädalased kohtumised, mida kostja ema pole kordagi täitnud;

-

26. mai 2023 teatas kostja ema hagejale, et ta viibib koos kostjaga sugulaste juures xxx;

-

1. detsember 2023 lõpetati määrusega hageja ning kostja ema ühine hooldusõigus kostja osas osaliselt. Kostja hooldusõigus anti isale viibimiskoha (sh elukoha) määramise, tervise ja hariduse küsimustes. Määrus jõustus 5. august 2024 ning kostja peaks elama hagejaga, kuid kostja ema ei täida määrust;

-

hageja pole saanud kostjaga koos aega veeta üle kahe aasta. Alates 4. novembrist 2024 pole hagejal kostjaga mingil moel võimaldatud suhelda. Nii kostja kui ema on politsei poolt tagaotsitavad, kuid nende asukohta pole õnnestunud välja selgitada;

-

kostja ema on teinud pahatahtlikult võimatuks hagejal lapse suhtes hooldusõigust teostada. Seadusega pole kooskõlas, et lapsele mõeldud ülalpidamist tuleb tasuda lapse röövinud isiku pangakontole saamata vähimatki tagasisidet ja ülevaadet lapse tervislikust seisukorrast ning tegemistest, rääkimata isiklikust suhtlemisest lapsega. Samuti puudub igasugune kinnitus, et lapsele mõeldud raha kasutatakse lapse suhtes õiglaselt.

Kostja vaidleb hagile vastu esitades sellele järgmised vastuväited: -

kostja ema ei saa tööd teha lapse eest hoolitsemise tõttu ning ta ei saa Eestist ega välismaalt ühtegi peretoetust ega toimetulekutoestust. Kostja emal pole mingit materiaalset vara;

-

hageja on füüsiliselt terve ja töötav inimene ning elatise maksmine on talle jõukohane.

Lapsele määratud esindaja leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata, sest hageja välja toodud asjaolud pole elatise vähendamise aluseks. Kohtu seisukoht 2.Kuivõrd hageja on välja toonud, et kostja viibib koos emaga xxx ning ka kostja on oma vastuses välja toonud, et ta on hetkel välismaal, lahendab kohus esmalt kohaldatava õiguse küsimuse. Et hageja viibib xxx lähtub kohus kohaldatava õiguse väljaselgitamisel 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollist ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta. Nimetatud protokolli artikkel 3 lg 1 sätestab, et ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatakse õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Vaidlustamata asjaoludel on laps sündinud Eestis ning kuni maini 2023 Eestis püsivalt elanud. Hageja on välja toonud, et kostja on emaga koos mais 2023 reisinud ilma hageja nõusolekuta xxx ning sellest ajast pole hagejal olnud võimalik kostjaga kohtuda. Kostja seda vaidlustanud pole. Tuleb möönda, et kostja on pikema perioodi jooksul xxx viibinud. Siiski pole kohtu hinnangul hageja ega kostja esile toonud asjaolusid, millest oleks võimalik järeldada, et kostja oleks asunud püsivalt elama xxx. Oluline on seejuures, et kostja viibib xxx õigusvastaselt (so ilma hooldusõigusliku vanema nõusolekuta). Isal on õigus nõuda lapse väljaandmist Eestisse, millega isa ka käesolevalt tegeleb. Kuivõrd lapse viibimine xxx on õigusvastane leiab kohus, et lapse viibimine teises riigis on ajutine. Seetõttu kohaldab kohus asjas Eesti Vabariigi õigust.

3.Hageja on esitanud kostja vastu nõude elatise vähendamiseks. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 alusel koosmõjus perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-ga 1 ja § 102 lg-ga 2. 4.TsMS § 459 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestava, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Harju Maakohtu 2. jaanuari 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14408 kinnitas kohus hageja ja kostja vahel kompromissi, mille kohaselt kostja maksab hagejale elatist 270 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seadusjärgse miinimumelatise suurenedes suureneb vastavalt ka eelmises lauses nimetatud elatise suurus (dtl 107-110). Määrus on jõustunud 10. jaanuar 2020. Seega on olemas jõustunud kohtulahend, millega on hagejalt välja mõistetud perioodilised maksed. Hageja on elatise vähendamise hagi esitanud põhjusel, et pärast kompromissi kinnitamist on kohus tsiviilasjas nr 2-20-3377 lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas (dtl 76-102) ning isa on määranud, et laps elab tema juures. Tsiviilasja nr 2-19-14408 määruse jõustumise ajal oli vanematel ühine hooldusõigus ning laps elas emaga. Seega on elatise väljamõistmise ajaga võrreldes õiguslik olukord muutunud ning see võib mõjutada elatise suurust. 5.Hageja tugineb elatise vähendamisel eelkõige sellele, et peale elatise väljamõistmist toimunud hooldusõiguse muutuse tõttu peaks kostja elama temaga, kuid ema pahatahtliku tegevuse tõttu pole hageja kostjat näinud juba pikka aega (üle kahe aasta). Nendel asjaoludel tuleb kaaluda, kas elatise vähendamiseks on alust PKS § 102 lg 2 alusel, mille kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kohtu hinnangul pole hageja toodud asjaolud sellised, mis õigustaksid elatise vähendamist PKS § 102 lg 2 alusel. Kohus märgib, et elatise eesmärk on tagada lapse ülalpidamine ning sellest tulenevate vajaduste rahuldamine. Vaidlustamata asjaoludel elab kostja emaga ning ema annab kostjale vahetut ülalpidamist. Hageja on lahuselav vanem ning tal lasub kohustus lapsele anda ülalpidamist elatise maksmise teel (PKS § 100 lg 2). Hageja on istungil selgitanud, et elatise vähendamise eesmärk on eelkõige see, et emal oleks kaalukas põhjus tagasi Eestisse pöörduda. Kohtu hinnangul pole PKS § 100 lg-s 2 sätestatud mõjuvat põhjust võimalik sisustada seeläbi, et selle kaudu oleks võimalik jõustada hooldusõiguse kohtulahend. Selleks on seaduses ette nähtud muud meetmed (nt lapseröövi menetlus jne). Elatise vähendamine on PKS § 102 lg-des 2 ja 1 järelduvalt võimalik eelkõige erandlikel asjaoludel, mis on seotud majanduslike kaalutlustega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et elatise vähendamine pole PKS § 102 lg 2 alusel põhjendatud, mistõttu jääb hagi rahuldamata. Kuivõrd hageja ei tugine lapse vajaduste ega enda majandusliku olukorra muutustele puudub vajadus nimetatud asjaolude tuvastamiseks ja hindamiseks. Menetluskulud 6.TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.