Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-15-110776 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hageja XXXXOÜ palub kostjalt XXXXOÜ välja mõista põhivõlg 4743,00 eurot, hagi esitamisele eelneva päeva seisuga viivis 189 eurot ja alates hagi esitamisest 27.07.2015 kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja osutas kostjale betoonelementide paigaldustöid objektil asukohaga XXXX. Tööde teostamise aluseks oli hageja seadusliku esindaja, juhatuse liikme XXXX12.09.2014 esialgsete andmete alusel esitatud hinnapakkumine ning 09.12.2014 edastatud täpsustatud hinnapakkumine. 09.11.2014 ning 02.12.2014 kooskõlastas hageja kostjaga betoonelementide tarnegraafikut. 17.12.2014 alustas hageja objektil kokkulepitud tööde teostamist. 2014.a. teostatud tööde kohta esitas hageja arve 19.12.14 ning selle tasus kostja täies mahus ja õigeaegselt. 07.01.2015 jätkas hageja objektil tööde teostamist ning lõpetas tööde teostamise 16.01.2015. Nimetatud perioodil teostatud tööde kohta, s.h lisatööde ja materjalide kohta esitas hageja kostjale: 20.01.2015 arve nr 150001, 9743 eurot, maksetähtajaga 27.01.2015; 20.01.2015 arve nr 150002, 420,86 eurot, maksetähtajaga 27.01.2015 ja 27.01.2015 arve nr 150003, 1054 eurot. Arved nr 150002 ja nr 150003 tasus Kostja 17.02.2015, jättes tasumata arve nr 150001. Hageja saatis Kostjale 02.03.2015 arve tasumise osas meeldetuletuse. Nimetatud arvest on kostja pärast hageja poolt saadetud meeldetuletust 09.03.2015 tasunud 5000 eurot. Hageja saatis 23.03.2015 kostjale meeldetuletuste ülejäänud osa hageja poolt esitatud arvest, so 4743 eurot tasumise kohta. Kostja arvet ei tasunud. Kostja ei tasunud arvet ka pärast hageja lepingulise esindaja poolt saadetud võlanõuet. Seega on arve tasumata 4743 euro ulatuses. Kostja osaliselt tasumata jäetud arve nr 150001 aluseks olevate tööde kohta ei ole kostja hagejale pretensioone esitanud. Seega on kostja kohustuse täitmisena teostatud tööd vastu võtnud. Samuti ei ole kostja esitanud pretensioone hageja esitatud arve osas, seega on esitatud arve kostja poolt aktsepteeritud. Tööde nõuetekohast täitmist ja arve aktsepteerimist saab järeldada ka sellest, et kostja on arve nr 150001 osaliselt tasunud. Hageja esitas viivisearvestuse hagi esitamisele eelneva päeva seisuga (26.07.2015). Tuginedes TsMS §-s 367 sätestatule palub hageja kohtul kostjalt välja mõista viivis, summas 189 eurot ning alates hagi esitamisest (27.07.2015) kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja selgitas, et pooled leppisid kokku, et tööde teostamise aeg on 9 päeva, kuid ei leppinud kokku konkreetset tööde teostamise aega. Paigaldus ei veninud mitte hagejast tingitud asjaoludel, vaid seetõttu, et kostja ei taganud vajalike elementide olemasolu ega piisava tõstejõuga kraanat. Kostja seisukohad 2 (5)

2-15-110776 Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. XXXXOÜ ei nõustu XXXXOÜ hagiga võlgnevuse välja nõudmiseks summas 5313,81 eurot seoses tellija XXXX Oy (aadress: XXXX. Esndaja: Juhatuse liige XXXX, aadress: XXXX. Tel.nr. XXXX) pretensioonidega XXXXOÜ tööde teostamisega seotud probleemide tõttu. XXXX Oy objektil teostas XXXXOÜ tööd kahes osas. Esimene osa teostati enne 2014/2015 aasta vahetust ja selles osas pole XXXX Oy tööde teostamise professionaalsuse, kvaliteedi ja aja kohta pretensioone esitatud, sellest ka osaline XXXXOÜ-le tasutud arve. Aastavahetuse järel saatis XXXXOÜ XXXX Oy objektile 2 uut töömeest, kelle betoonelementide paigalduse tase ja kiirus ei olnud võrreldav eelnevalt objektil viibinud meeste kvalifikatsiooniga. Kui antud vallas tegutsevate spetsialistide sõnul on reaalne taolisi betoonelemente paigaldada 15-20 tk tööpäevas ja eelnevalt objektil viibinud brigaad suutis neid paigaldada 15-16 tk päevas, siis uus brigaad suutis neid paigaldada vaid 8-10 tk päevas. Tänu sellele kandis XXXX Oy finantsilist kahju nii objektile üüritud kraanade lisa rendi päevade tõttu, kui ka objekti osade tööde edasi lükkumise ja sellega seotud trahvide tõttu. Teavet probleemide kohta, mille tagajärjel on XXXX OY kahju kannatanud, sai kostja teada alles tunduvalt hiljem. Kostja on seisukohal, et XXXX OY on asjas kolmas osapool ja konkreetsete tõendite esitamine asjas on XXXX OY kohustus. XXXXOÜ-l asjaga kaasnevaid tõendid ei ole. XXXX OY esindaja XXXX väitel rikkus hageja ehitamisel head tava ja selle tagajärjel on XXXX OY kandnud kahju. Põhjenduseks on toodud, et tellijal on õigus oodata tööde teostajalt kvalifitseeritud ja oskajate meeste objektile tööde teostamiseks toimetamist. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte seisukohtadest lähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja osutas kostjale betoonelementide paigaldustöid objektil asukohaga XXXX. Tööde teostamise aluseks oli hageja seadusliku esindaja, juhatuse liikme XXXX12.09.2014 hinnapakkumine ning 09.12.2014 edastatud täpsustatud hinnapakkumine. 09.11.2014 ning 02.12.2014 kooskõlastas hageja kostjaga betoonelementide tarnegraafikut. 17.12.2014 alustas hageja objektil kokkulepitud tööde teostamist. 2014.a. teostatud tööde kohta esitas hageja arve 19.12.14 ning selle tasus kostja täies mahus ja õigeaegselt. 07.01.2015 jätkas hageja objektil tööde teostamist ning lõpetas tööde teostamise 16.01.2015. Nimetatud perioodil teostatud tööde kohta, s.h lisatööde ja materjalide kohta esitas hageja kostjale 20.01.2015 arve nr 150001 summas 9743 eurot. Nimetatud arvest on kostja pärast hageja poolt saadetud meeldetuletust 09.03.2015 tasunud 5000 eurot. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmist VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on kehtiv töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses ja et kostja töövõtulepingus kokku lepitud ning hinnapakkumistes ja arvetel kajastatud tööd vastu võtnud. Hageja on esitanud tasunõude 20.01.2015 arvega nr 150001 summas 9743 eurot, millest on tasumata 4743 eurot. Kostja on esitanud vastuväite, et tööd on tehtud hilinemisega ning vastuväite, et kostja ei vastuta lepingu alusel seetõttu, et ta sõlmis komisjonilepingu Soome Vabariigi äriühinguga OY XXXX. Mõlema vastuväite osas on kohus esitanud kostjale selgitused eelistungil 01.03.16. Pärast eelistungit 3 (5)

2-15-110776 määras kohus pooltele tähtaja kirjalikus menetluses seisukohtade esitamiseks. Kostja täiendavaid seisukohti kohtule ei esitanud. Kostja esimese vastuväite osas jääb kohus eelistungil väljendatud seisukoha juurde, et tööde valmimise hilinemine ei anna alust jätta sissenõutavaks muutunud arve tasumata. Kohustuse rikkumise korral, sealhulgas tööde valmimise hilinemise korral, võib võlausaldaja kasutada õiguskaitsevahendeid (VÕS § 100), mille loetelu on esitatud VÕS §-s 101 lg 1. Eelistungil möönis kostja, et ta ei ole kasutanud ühtegi õiguskaitsevahendit. Isegi juhul, kui käsitada kostja keeldumist arve maksmisest kohustuse täitmisest keeldumisena VÕS § 111 tähenduses, siis VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei saa seda õiguskaitsevahendit kasutada siis, kui teine lepingupool on oma kohustuse juba täitnud. Selle õiguskaitsevahendi eesmärgiks on sundida teist poolt kohasele lepingutäitmisele. Kui kohustus on täidetud hilinemisega, ei saa hilinenud lepingupool ette võtta midagi puuduste kõrvaldamiseks. Ühegi teise õiguskaitsevahendina kostja keeldumist käsitada ei oleks ka teoreetiliselt võimalik. Seega sedastab kohus, et kostja ühtegi õiguskaitsevahendit kehtivalt kasutanud ei ole. Kostja teise vastuväite osas on kohus selgitanud, et isegi juhul, kui kostja tegutses töid tellides lähtuvalt komisjonilepingust (VÕS § 692) kostja ja kolmanda isiku vahel, siis ei tulene komisjonilepingu regulatsioonist (VÕS 39. peatükk) õigusi ega kohustusi sihttehingu osapoolele. Kuivõrd rahalise nõude eelduste üle vaidlust ei ole ning kostja vastuväited on põhjendamatud, kuulub põhinõue rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 600,66 eurot ja viivis alates 27.08.2016 kuni põhinõude (4743 eurot) täitmiseni tasumata võlasummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 450 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 8 tunni ja 20 minuti eest, tunnihinnaga 100 eurot tunnis, kokku koos käibemaksuga 996 eurot järgnevalt: 26.07.2015- Kliendiga nõupidamine, hagimaterjalide analüüs 27.07.2015 Hagiavalduse koostamine,. lisade kompl, kohtule esitamine 11.08.2015 Menetlusse võtmise määruse analüüs, kliendile edastamine

1 t. 15 min 3 t 20 min 0 t. 15 min 4 (5)

2-15-110776 26.11.2015 10.12.2015 01.03.2016 04.07.2016

Kostja vastuse analüüs Kostjale esitatud puuduste kõrvaldamise määruse analüüs, kliendile edastamine Kohtu eelistungiks valmistumine ja eelistungil osalemine Menetluskulude nimekirja koostamine

0 t 40 min 0 t 15 min 2 t 15 min 0 t 20 min

Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ning hageja ei saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses tsiviilasja 2-15-110776 menetlusega. Kohus leiab et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1446 eurot ja need kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.