Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 30.08.2024.a kohtumääruses (dtl 18-20). Kostja pakkus hagejale 15.09.2024.a kompromissi korras, et tasub alates 01.09.2024.a hagejale elatist 250 eurot kuus (dtl 28). Hageja sellega ei nõustunud (dtl 42). Hageja palub alates 13.08.2024.a suurendada 02.03.2021.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatist lähtudes PKS § 101 uuest redaktsioonist (dtl 6-7). Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Riigikohus on 20.06.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 punktis 9 leidnud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 28. oktoobri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

Hageja leiab, et arvestades hageja tavalise elulaadi, vanuse, arengu ja vajadustega, on hageja kulud võrreldes varasemaga suurenenud ning hageja ülalpidamiseks kulub ühes kuus keskmiselt 950 – 1000 eurot (dtl 43-45). Hageja palub elatise välja mõista alates 13.08.2024.a kuni hageja täiskasvanuks saamiseni PKS § 101 alusel. Kostja leiab, et elatise suurendamine ei ole põhjendatud, kuna hageja kulud on ülepaisutatud (dtl 27-32). Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhjendanud, miks on vajalik elatise suurendamine. Hageja on kasvav laps ning ilmselgelt vanusega lapse igakuised kulud muutuvad. Hageja käib käesoleval ajal juba lasteaias ning trennides, mille tõttu on tekkinud lisakulud. Samuti leiab kohus, et arvestades elukalliduse tõusu, siis on ilmselge, et 2021.a väljamõistetud elatise summa 210 eurot kuus ei kata lapse kõiki vajalikke (miinimum) kulusid ühes kuus käesoleval ajal. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja tasub hagejale elatist igakuiselt 210 eurot. Pooltel on vaidlus, kas on põhjendatud elatise suurendamine seaduse sätestatud elatise miinimummäärani. Hageja palub elatise välja mõista miinumsummas lähtudes PKS § 101 uuest redaktsioonist. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5, lg 6 ja lg 7 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

Kostja leiab, et elatist ei saa suurendada, kuna tema sissetulek ei ole oluliselt suurenenud. Eelmises menetluses oli kostja sissetulekuks 795 eurot ning käesoleval hetkel 820 eurot, kuid inflatsioon sama perioodi eest on 20% ulatuses. Kostja palub arvesse võtta ka hageja ema sissetulekut (dtl 27-28). Hageja leiab, et kostja varaline seisund ei ole halb. Kostja on eduka äriühingu ainuosanik ning äriühingu majandusaasta 2023.a aruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu 148 944 eurot ning aasta kasum 23 982 eurot. Kostja tasub endale ise madalamat töötasu (dtl 45-46). Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vaata Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28. oktoobri 2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15). Kostja on avaldanud, et tal on peale hageja veel üks alaealine laps ning elatise muutmisel osutuks teine laps vähe kindlustatuks. Kostja teise lapse kulud on väidetavalt 500 eurot kuus ning kostja tasub teisele lapsele 210 eurot kuus (dtl 28-29, 33, 39). Hageja sellega ei nõustu, kuivõrd teine laps saab juba täisealiseks, mistõttu võib ülalpidamise kohustus lõppeda. Kui ka kostja tasub elatist edasi, siis täisealisele ülalpeetavale elatise määramisel arvestatakse eelkõige, et alaealise lapse huvid ei saaks kahjustatud. Lapse ema lihtkirjalik avaldus ei ole piisav lapse vajaduste, kulude ega lapse isa ülalpidamise määra analüüsimiseks ning on põhjust kahelda selle aususes. Lapsel on kallis arvuti ja telefon, spordiinventar, samuti lapsepõlvest saadik käib ta kostjaga iga-aastastel reisidel välisriikides (dtl 46). Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit kostja, ega ka kostja teise alaealise lapse igakuiste kulude kohta (üksnes kulude nimekiri, ilma tõenditeta), siis ei ole tõendatud, et kostja teine laps jääks vähem kindlustatuks. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et kostja teine laps sai 04.08.2025.a täisealiseks. Lisaks on kostja teatanud, et elab teise lapsega 15 päeva kuus koos ning tasub lisaks ka lapsele elatist 210 eurot kuus (dtl 34, 98, 140). Seega on kostja tegelikkuses ise kinnitanud, et annab teisele lapsele ülalpidamist suuremal määral kui hagejale, mis tähendab seda, et hagejale miinimumsummas elatise väljamõistmisel ei saa teine laps kuidagi jääda vähemkindlustatuks. Kostja ei ole esitanud ka tõendit, et teine laps, kes sai 04.08.2025.a täisealiseks edasi õpib ning kostjal on elatise tasumise kohustus. Kostja on üksnes üldsõnaliselt kirjutanud, et laps õpib edasi 12. klassis, kuid tõendit õppimise kohta esitanud ei ole (dtl 287). PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7). Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama(vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;

alates 09.06.2025.a kuni 31.08.2025.a kord nädalas ühe tunni;

-

alates 01.09.2025.a kuni 30.11.2025.a kolmapäeviti kella 16st kuni 20ni;

-

alates 01.12.2025.a kuni 01.03.2026.a iga kuu teise nädala laupäeval kella 12st kuni järgmise päeva pühapäeva kella 18ni ning iga kuu neljanda nädala laupäeval kella 12st kuni järgmise päeva pühapäeva kella 18ni;

-

alates 02.03.2026.a iga kuu teisel nädalavahetusel reede kella 16st kuni pühapäeva kella 20ni ning iga kuu neljanda nädala nädalavahetusel reede kella 16st kuni

pühapäeva kella 20ni;

-

isa sünnipäeva veedab laps isaga alates kella 10st kuni kella 20ni, kui isa sünnipäev ei lange ajale, mil laps veedab isaga. Sellisel juhul võtab isa lapse ema juurest kella 10st ning viib lapse ema juurde tagasi kella 20ks;

-

ema sünnipäeva veedab laps emaga alates kella 10st kuni kella 20ni, kui ema sünnipäev langeb ajale, mil laps veedab isaga. Sellisel juhul võtab ema lapse isa juurest kella 10st ning viib lapse isa juurde tagasi kella 20ks, kui laps on järgneva aja suhtluskorra järgi isaga;

-

isadepäeva veedab laps isaga alates kella 10st kuni kella 20ni, kui isadepäev ei lange ajale, mil laps veedab isaga. Sellisel juhul võtab isa lapse ema juurest kella 10st ning viib lapse ema juurde tagasi kella 20ks;

-

emadepäeva veedab laps emaga alates kella 10st kuni kella 20ni, kui emadepäev langeb ajale, mil laps veedab isaga. Sellisel juhul võtab ema lapse isa juurest kella 10st ning viib lapse isa juurde tagasi kella 20ks, kui laps on järgneva aja suhtluskorra järgi isaga;

-

lapse sünnipäeval on sel vanemal, kellega laps suhtluskorra järgi koos ei viibi, õigus veeta lapsega koos vähemalt kaks tundi ajavahemikul kella 10st kuni kella 20ni;

-

paaritutel aastatel veedab laps 24. detsembri emaga ja 25. detsembri isaga. Paaris aastatel veedab laps 24. detsembri isaga ja 25. detsembri emaga. Kui koosveedetav aeg langeb teise vanema suhtluskorra ajale, võtab see vanem, kellega laps käesoleva punkti alusel koos peab viibima, lapse teise vanema juurest kella 10st ning viib tagasi teise vanema juurde kella 20ks;

-

aastavahetuse, s.o 31.12 kuni 01.01, veedab laps paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga. Kui koosveedetav aeg langeb teise vanema suhtluskorra ajale, võtab see vanem, kellega laps käesoleva punkti alusel koos peab viibima, lapse teise vanema juurest kella 10st ning viib tagasi teise vanema juurde kella 20ks.

Eeltoodust nähtub, et kuni 02.06.2025.a ei olnud pooltel kehtivat suhtluskorda ning alates 03.06.2025.a kehtib pooltele kohtu poolt määratud suhtluskord, millise kohaselt viibib kostja hagejaga kokku aasta peale keskmiselt 6 päeva kuus. Kohus selgitab, et tegi arvutuse järgnevalt: -

alates 01.12.2025.a kuni 01.03.2026.a. Kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga kuu teise nädala ja neljanda nädala laupäeval kella 12st kuni järgmise päeva pühapäeva kella 18ni kostjaga, teeb see ühes kuus kokku 4 päeva (2 x 2);

-

alates 02.03.2026.a. Kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga kuu teise nädala ja neljanda nädala reedel kella 16st kuni pühapäeva kella 20ni kostjaga, teeb see ühes kuus kokku 6 päeva (3 x 2);

-

kuivõrd isadepäeva, emadepäeva ja vanemate sünnipäevad veedavad lapsed vanematega võrdselt ning see aeg võib jääda ka ajale, mil laps juba viibib vanemate juures, siis ei saa neid päevi arvesse võtta;

-

paaritutel aastatel veedab hageja kostjaga 25. detsembri ja paaris aastatel 24. detsembri, mis teeb kokku 1 päev;

-

aastavahetuse, s.o 31.12 kuni 01.01, veedab hageja paaris aastal kostjaga, mis teeb kokku 2 päeva.

Kokkuvõtlikult viibib hageja alates 02.03.2026.a kostjaga koos paaris aastal 6,36 päeva kuus (1 + 2 = 3 x 12 (kuud) : 100 = 0,36 + 6 päeva (2 x nädalavahetused)) ning paaritul aastal 6,12 päeva kuus (1 x 12 (kuud) : 100 = 0,12 + 6 päeva (2 x nädalavahetused)). Eeltoodust tulenevalt, ei tule koos veedetava aja osas elatist vähendada.

Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada hagejale makstava lapsetoetusega (dtl 27). Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohus selgitab, et lapsetoetus on juba elatise miinimumsummast maha arvutatud automaatselt (vt https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Seega pole võimalik miinimumsummast lapsetoetust enam maha arvutada. Kohus arvestab käesoleval juhtumil ka asjaoluga, et hageja elukorralduse raskuskese on seotud ema elukohaga, kes korraldab hageja igapäevaelu küsimusi ja annab panuse hageja eest hoolitsemisse ning tema vajaduste katmisesse. Kostja elab hagejast lahus ja tema panus hageja vajaduste katmisel on niigi väiksem ja tal tuleb seega ülalpidamiskohustust täita üksnes hagejale elatise maksmisega. Asjas puudub vaidlus, et kostja vahetult igapäevaselt hageja ülalpidamises ei osale, tema igapäevaste tegevuste, toimingute korraldamisega ei tegele ja jooksvate vajaduste katmisega tegeleb üksnes hageja ema. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb välja mõista alates 13.08.2024.a elatis vastavalt PKS §-le 101. Kohus selgitas, et kasutas elatiste väljaarvutamisel Justiitsministeeriumi lehel olevat elatiskalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 05. kuupäevaks. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.