Hageja: Korteriühistu Lossi II (rk 80047702, asukoht Uus 11 – 12, Vändra alev, Vändra alevi vald, 87701 Pärnumaa) Hageja seaduslik esindaja: Ülle Müürsepp (e-post [email protected] ) Kostja: E.K. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx)
Menetlusviis
Kirjalikult lihtmenetluses TsMS § 404 lg 1 ja 405 alusel
Välja mõista E.K.’ilt (ik xxxxxxxxxxx) Korteriühistu Lossi II (rk 80047702) kasuks perioodi 01.01.2012 – 30.11.2015 eest tasumata kommunaalteenuste ja haldustasude võlgnevus summas 494,35 € (nelisada üheksakümmend neli eurot ja 35 senti).
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta täies ulatuses E.K.’i kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
5.Välja mõista E.K.’ilt Korteriühistu Lossi II kasuks vajaliku ja põhjendatud menetluskuluna riigilõiv 100 eurot (ükssada eurot). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. 1 (7)
2-15-123392 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Korteriühistu Lossi II esitas 29.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 794,73 euro saamiseks. Võlgnik E.K. esitas 17.11.2015 nõudele vastuväite. 15.12.2015.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Korteriühistu Lossi II hagiavaldus E.K.i vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjale esitas vastuväite makseettepanekule. Pärnu Maakohus kohustas hagejat 17.12.2015.a määrusega esitama nõuetekohast hagiavaldust. 30.12.2015.a. esitas Hageja Korteriühistu Lossi II kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt E.K.ilt hageja kasuks välja mõista 494,35 eurot. Hagiavalduse kohaselt E.K. ei ela temale kuuluvas korteris Xxxxxxxxxxx-16, Vändra alevis alates 2000. aastast ja ei ole sellest ajast alates kuni hagi esitamiseni enamuse ajast tasunud korteri halduskulusid, üldelektrit ega prügikonteineri renti ega osalenud korteriühistu heakorratöödel. Selle ajaga on tekkinud võlgnevus 846,76 eurot, millest 01.01.2012 seisuga on aegunud 352,41 eurot ja hageja nõuab kostjalt võla tasumist summas 494,35 €. Võla sissenõudmine on viibinud, kuna kostja lubas mitmel korral, et remondib korteri rõdu ja sel juhul korteriühistu lubas kustutada kostja võla ühistu ees, kuid seda ei ole juhtunud ja võlg ainult kasvab. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud raamatupidamise arvestuse ning kostjale esitatud arved perioodist 2012-2015 ning samast perioodist ühistu pangakonto väljavõtt, millest nähtuvalt ei ole kostja tasunud korteriühistu arvele sel perioodil ühtegi eurot.
2.17.02.2016.a. on hageja esitanud vastuse kohtunõudele selgitades, et hagiavalduse allkirjastanud Ülle Müürsepp omab Korteriühistu Lossi II esindamise õigust, esitas 29.05.2014 üldkoosoleku protokolli, mille p. 3 järgi otsustati pikendada registrisse kantud juhatuse liikme Ülle Müürsepa ametiaega, samuti esitas kohtule praegu kehtiva põhikirja, millest nähtub, et juhatuse liikmele ei ole seatud piiranguid ühistu esindamisel. Korteriühistu moodustati detsembris 1994.a. Asutamiskoosolekul otsustati, et hooldustasu (remondifond) arvestatakse ostumüügilepingul oleva arvestusliku üldpinna järgi. Korter nr 16, arvestusliku üldpinna 48 m2 (nähtub 1994.a detsembris korteri erastamiseks sõlmitud ostumüügileingust), andmed edastas omanik E.K. ise hagejale. Ruutmeetri hooldustasu hinnad praegu: 01.oktoober kuni 30.aprill on 0,0639 eurot ja 01.mai kuni 30.september on 0,1917 eurot, mis kajastub kostjale esitatud arvetel. Majandamise kuludeks ühistus on üldelekter, vesi, prügiveoteenus koos prügikonteineri rendiga ja alates 2013.a juulist raamatupidamise teenus. Vesi ja kanalisatsioon arvestatakse vastavalt korteri veemõõtja/veemõõtjate näitude järgi (näidud teatab korteriomanik hiljemalt järgneva kuu esimeseks kuupäevaks). Hinnad vastavalt Vändra alevi hinnakirjale. Kui peaveemõõtja (alates septembrist 2014.a. taatlemata ja näitu ei arvestata) korterite veemõõtja näitude vahel tekkis erinevus, mis on loomulik, siis ühistu otsustas, et vahe maksavad korteriomanikud koefitsendiga oma veenäidust. Arvestatakse iga korteri tegelikku veekulu. Elamu üldveemõõtja ja korteriomanike veemõõtjate näitude summa vahe lisati koefitsiendi alusel igale korterile vastavalt seal tarbitud veehulgale. Praegu üldveemõõtja elamul puudub, ja arvestus käib korteriomanike teatatud näitude alusel. Üldelektrit maksavad kõik korteriomanikud võrdsetelt korteri kohta, kuna elanike kohta arvestamine oleks ebaõiglane, sest meil oli 5 korterit elaniketa, vahel ka 6, praegu 4 aga ka nende korterite omanikel kes alaliselt xxxxxxxxxxx ei ela on õigus kasutada ühiselektrit aga keegi ei saa kontrollida nende kohalviibimist või mitteviibimist. Prügi maksustatakse vastavalt korteris elavate inimeste arvule, korteriomanik on kohustatud elanike arvu muutustest raamatupidajale teatama. Lisaks maksab iga 2 (7)
2-15-123392 korteriomanik konteinerirent 0,68 eurot kuus korteriomandi kohta, sest ka xxxxxxxxxxx pidevalt mitteelavatel ühistuliikmetel on õigus prügikonteinerit kasutada, samuti on kinnistuomanikel kohustus omada prügikonteinerit ja KÜ Lossi II ei ole ühtegi korteriomanikku sellest vabastanud. Samuti ei ole keegi korteriomanikest seda taotlenud. Raamatupidamisteenus 2013.a oli korteri kohta 7 € kuus (140 € : 20 korterit), alates 01.04.2014 on raamatupidamisteenus 80 € kuus : 20 korterit, so 4 €/kuus korteri kohta. Kuna kostja oma korteris ei ela, vett ega prügiveoteenust ei tarbi, siis ei ole temale esitatud arvetel nõutud tasu vee ega prügiveoteenuse eest, küll aga tuleb kostjal maksta vastavalt ühistu koosoleku otsusele lisaks ruutmeetripõhisele hooldustasule oma osa raamatupidamisteenusest (hetkel 4 € kuus), üldelektrist (vastavalt arvele : 20 korterit) ning prügikonteineri rendist (vastavalt arvele : 20 korterit, ca 0,68 € kuus). Kostja ei ole kunagi vaidlustanud neid numbreid, ei ole osalenud üldkoosolekutel ega korterelamu majandamises. Aastal 2012.a. olid samad hinnad mis aastal 2011. Alles alates 01.10. 2013.a. muutusid vee ja kanalisatsiooni hinnad. 09. detsembril 1994.a. toimunud koosolekul otsustati, et kõik peavad koristama trepikoda. Samuti on hilisemates protokollides kirjas sügisene ja kevadine ühiskoristus. Mitteosavõtu puhul maksta 100 krooni ühistule (ei ole kunagi rakendatud rahalist makset). Kanalisatsiooni ummistumisel puhastavad selle, või tasuvad arve antud kanalisatsioonitoru kasutavad korterid. Samuti on kõigil korteriomanikel kohustus tegeleda ühisomandis oleval kinnistul kasvava muru niitmisega (alates aastast 2014 mitteniitmise korral tasuda ühistu arvele 30 eurot, rakendatakse. Kostja ei maksa!). Samuti tuleb koristada ühisomandisse kuuluvat asfaltteed, ka E.K. sõidab autoga. Kõikidest ülalnimetatud töödest ei ole E.K. sellel sajandil see on alates aastast 2000 osa võtnud. Kuna E.K. ei ole tasunud KÜ Lossi II arvele vähemalt üheksa aastat ühtegi senti, siis on tema osa ühisrahas peaaegu olematu, kuna KÜ Lossi II on maksnud ühisrahast võlgnike kommunaalmakseid ja teostanud avariilisi remonttöid. E.K. ei ole kuidagi panustanud oma kinnisvara säilimisse. Hagejale jääb selgusetuks, milline seadus annab korteriomanikul õiguse nõuda, et naabrid hoolitseksid temale kuuluva kinnisvara eest ja 15 aastat hiljem nõuda tühjana ning kütmata (individuaalne elektriküte) seisnud korteriomandi remondi teostamist korteriühistult.
Hooldustasu kujunemine E.K. ile kuuluvale korteriomandile: Kogu maksustamisele kuuluv pind, Xxxxxxxxxxx: 1173 m2, Korter 16 maksustatav pind: 48,0 m2 moodustab 4,1% maksustamisele kuuluvast pinnast. Ruutmeetri hind: 01.05- 30.09 on 0,192 €/kuus so 11,12 € kuus ja 01.10- 30.04 0,064€/kuus so 3,71 € kuus. Hageja selgitas ka, et KÜ Lossi II elamus on 4 korterit hädas lahtise rõdu probleemiga, millele kostja viitab, kuid teised kolm korteriomanikku tasuvad makseid korralikult. See probleem ei ole korteriomanike põhjustatud, vaid maja projektist ja see probleem oli teada juba korterite erastamise ajal 1994.a., mitte ei tekkinud aastal 2014.
2.Kostja E.K. 26.01.2016 ja 24.05.2016 kirjalikes vastustes hagi õigeks ei võta, vaidleb sellele täies ulatuses vastu järgmistel vastuväidetel: 1) Kostja on kindel, et Ü. Müüsepa volitused juhatuse liikmena lõppesid 30.04.2002 ning ta ei ole pädev hagejat esindama. Samuti leiab kostja, et temale ei ole esitatud korteriühistu otsuseid, mis kohustaksid teda KÜS § 13 ja 15 alusel majandamiskulusid kandma. Kostja ei pea kompromisse võimalikuks volitusteta isikuga, kuid tahab esitada nõude korteriomanik Ülle Müürsepa vastu seoses pahatahtliku suhtumisega tema omandis oleva rõdu korrashoidu, mille tagajärjel on jooksnud vesi E.K.i korteriomandisse ja muutnud selle elamiskõlbmatuks. Kostja on ehituskonsultandi abi kasutades koostanud remondikalkulatsiooni, mille esitab korteriühistule, et selle põhjal välja nõuda remondikulud Ülle Müürsepalt kui kahju tekitajalt, pärast mida saab sõlmida kokkuleppe korteriühistuga kostja võla osas, mis on tekkinud tähelepanu juhtimiseks korteriühistule. 2) Kostja ei ole nõus temalt nõutava üldelektri ja prügikonteineri rendiga, sest ei ela korteris, samuti leiab, et heakorratööd ei ole mitte kohustus, vaid osalus ühistegevuses ajalise potentsiaali olemasolu korral. 3) Kostja ei ole nõus hagis nõutud summaga, kuna aegunud on võlg 31.12.2012 lõpuga, millest on möödunud seadusandlusest tulenevalt 3 aastat, seega on aegunud summa hagis näidatust suurem. 3 (7)
2-15-123392
3.Menetluse käik. 20.07.2016.a. toimunud eelistungil on hageja selgitanud, et ei saa kostjaga kokkulepet sõlmida, kuna üldkoosoleku volitusi tal selleks ei ole. Jääb hagi juurde ja palub selle rahuldada. Hageja nõudeks on 494,35 eurot perioodi 01.01.2012.a.-30.11.2015.a eest. Nõue koosneb tasumata kommunaalmaksetest ja haldustasudest. Kostja ütleb, et võlgnevus on tekkinud, ta on jätnud maksmata, aga tema korter on rikutud ja alles siis, kui see taastatakse endisel kujul, saab edasi rääkida. Hagi ei tunnista ja leiab et Ülle Müürsepal pole esindusõigust. Kohus selgitas istungil kostjale, et kui tal on mingi nõue, tuleb esitada Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetestatud vormis- ja sisu nõuetele vastav hagi selle isiku vastu, kelle vastu nõue on (tlk. 218). Kohus määras võla suurust arvestades kirjaliku lihtmenetluse ning taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 10.08.2016.a. 10.08.2016 esitas hageja kohtule taoltuse välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv 100 eurot, märkides, et seisuga 30.06.2016 on kostja võlg juba 907,79 eurot. Siinkohal kohus selgitab hagejale, et alates 01.01.2016 kogunenud võla osas hageja hagi suurendamist ei ole taotlenud ega täiendavat riigilõivu tasunud, mistõttu kohus lisandunud võlga hagi osana ei käsitle, vaid piirdub 30.12.2015 esitatud haginõudega. Hageja saab uue perioodi võlg nõuda uue hagi esitamisega. Kostja E.K. esitas 10.08.2016 e-posti teel küll tähtaegselt, kuid elektrooniliselt allkirjastamata kujul vastuväited (sisult kattuvad varasemate vastuväidetega), mida kohus allkirja vorminõude täitmata jätmise tõttu arvestada ei saa ja peab jätma otsuse tegemisel tähelepanuta. Kohtu seisukoht ja põhjendused, tuvastatud asjaolud, kohaldatud õigusaktid
5.Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 404 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras, kuna mõlemad pooled on esitanud kirjalikult oma seisukohad ja tegemist on põhivõla ja kõrvalnõuete summas alla 4000 eurose hagihinnaga asjaga. Lihtsustatud korras hagi menetlemisel võib TsMS § 405 lg 1 p 6 ja 9 kohaselt kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel, ja teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Hagejat esindava isiku esindusõiguse olemasolu. Kostja E.K. on leidnud, et Ülle Müürsepal ei ole õigust hagejal KÜ Lossi II nimelt hagiavaldus esitada, seetõttu tuleks hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Ülle Müürsepp on esitanud kohtule hageja Korteriühistu Lossi II üldkoosoleku 29.05.2014.a. protokolli koopia (tlk. 151-152) ja erakorralise üldkoosoleku 03.01.2016 koopia (tlk. 154-157) tõendamaks, et hagiavalduse allkirjastanud Ülle Müürsepp omas Korteriühistu Lossi II esindamise õigust hagi esitamise ajal ja ka praegu. Nimetatud üldkoosolekute protokollidest nähtub, et 29.05.2014.a korteriühistu üldkoosolek on otsustanud „pikendada registrisse kantud juhatuse liikmete Ülle Müürsepp ametiaega.“ Samal koosolekul on otsustatud võlgnike suhtes võlgade sissenõudmine. Tulenevalt Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 2 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. 03.01.2016.a erakorralisel koosolekul, kus osales 13 liiget 20 st, päevakorra p 2 all arutati juhatuse koosseisu, leiti, et praegune 4 (7)
2-15-123392 juhatuse ainuliige Ü. Müürsepp on valitud 29.05.2014 ühistu üldkoosolekul, keegi kohalviibinud ühistuliikmetest peale A.T. (kes tollal ka poolt hääletas) tema volitusi kahtluse alla ei seadnud ja keegi ei soovinud saada ka juhatuse liikmeks. Kohus leiab, et Ülle Müürsepal on ühistu juhatuse liikmena kõik õigused hageja esindamiseks kuni 29.05.2017.a. (põhikirja p. 48 kohaselt on juhatuse volituste tähtaeg 3 aastat). Põhjendamatu on kostja väide, et kuna Ü. Müürsepa volitused olid vahepeal katkenud (2002. aastal), siis ei saaks ta praegu, 14 aastat hiljem juhatuse liikmeks olla. Oluline on, et korteriühistu liikmed on 29.05.2014.a. ja ka 03.01.2016 avaldanud tahet Ülle Müürsepa juhatusse määramiseks ja juhatuses jätkamiseks ning varasemad asjaolud ei oma tähtsust. Protokollitud otsus võis olla märgitud juhatuse liikme volituste pikendamisena, sisuliselt on aga tegemist Ü. Müürsepa juhatuse liikmeks määramisega uueks ametiajaks 2014.a. kuni 2017.a ning seega korteriühistu Lossi II B-kaardilt (tlk. 121) nähtuv Ü. Müürsepa esindusõigus korteriühistu juhatuse liikmena on kehtiv.
7.Hageja nõue. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg. 2, § 76 lg.1 ja Korteriühistuseaduse § 13 lg 1 , § 151 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud raamatupidamisarvestusega perioodist 01.01.2012 – 30.11.2015 (tl 17-42), millest on maha arvatud seisuga 01.01.2012 kogunenud varasemate perioodide võlg (352,41 € – tlk. 17), mille hageja on lugenud aegunuks. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud ligi 4 aasta jooksul oma tarbitud teenuste eest kokku summas 494,35 eurot, so perioodi eest 01.01.2012-30.11.2015.a. Kostja on eelistungil kohtule kinnitanud, et ta on korteriühistule jätnud tasumata temale hooldustasu, raamatupidamisteenuse, üldelektri ja prügikonteineri rendi eest, sest ei ole nõus nende kulude kandmisega, kuna ta ei ela korteris ja kuna korteriomanik Ü. Müürsepp on oma rõdult tema korterisse jooksnud vee tõttu põhjustanud temale kahju, soovib ühistu tähelepanu sellele juhtida, et tema korter taastataks endises seisukorras. Arvab ka, et 2012.a aasta arved on aegunud. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohtule on esitatud hageja arvestused, mille järgi pidi kostja E.K. tasuma hooldustasu, üldelektri ja prügikonteineri rendi ning alates juuli 2013 lisaks ka raamatupidamisteenuse kulude eest järgmiselt: 2012.a jaanuarikuu eest 4,11 €, 2012.a veebruarikuu eest 3,99€, 2012.a. märtsikuu eest 3,95€, 2012.a. aprillikuu eest 3,89 €, 2012.a maikuu eest 10,16 €, 2012.a juunikuu eest 10,08 €, 2012.a juulikuu eest 10,17 €, 2012.a augustikuu eest 10,19€, 2012.a septembrikuu eest 3,92 €, 2012.a oktoobrikuu eest 3,95 €, 2012.a novembrikuu eest 3,88 €, 2012.a detsembrikuu eest 4,13€, 2013.a jaanuarikuu eest 3,91 €, 2013.a veebruarikuu eest 3,93 €, 2013.a märtsikuu eest 3,92 €, 2013.a aprillikuu eest 3,96 €, 2013.a mai - juuli eest 37,53 €, 2013.a augustikuu eest 18,80 €, 2013. septembrikuu eest 19,11 €, 2013.a oktoobrikuu eest 11,52 €, 2013.a novembrikuu eest 11,56 €, 2013.a detsembrikuu eest 11,57 €, 2014.a jaanuarikuu eest 11,60 €, 2014.a veebruarikuu eest 11,65 €, 2014.a märtsikuu eest 7,90 €, 2014.a aprillikuu eest 7,93 €, 2014.a maikuu eest 14,11 €, 2014.a juuni eest 13,88 €, 2014.a juulikuu eest 14,08 €, 2014.a augustikuu eest 8,00 €, 2014. septembrikuu eest 14,02 €, 2014.a oktoobrikuu eest 37,89 € (sh. suvised heakorratööd 30 € vastavalt 29.05.2014 üldkoosoleku otsusele – tlk 151) , 2014.a novembrikuu eest 7,89 €, 2014.a detsembrikuu eest 7,95 €, 2015.a jaanuarikuu eest 7,90 €, 2015.a veebruarikuu eest 7,87 €, 2015.a märtsikuu eest 7,75 €, 2015.a aprillikuu eest 7,85 €, 2015.a maikuu eest 13,97 €, 2015.a juuni eest 13,88 €, 2015.a juulikuu eest 14,09 €, 2015.a augustikuu eest 13,88 €, 2015. septembrikuu eest 14,13 €, 2015. oktoobrikuu eest 37,90 € (sh suvised heakorratööd) 5 (7)
2-15-123392 ja 2015.a novembrikuu eest 7,88 €. Seega 2012.a eest on kostjale arvestatud majandamiskulusid 72,42 € ulatuses, 2013.a 125,81 € ulatuses, 2014.a 148,95 € ulatuses ja 2015.a 155,05 € ulatuses, so kokku 502,23 eurot. Hageja SEB Pank pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja ei ole nimetatud perioodi 01.01.2012 – 30.11.2015 eest seisuga 29.12.2015 tasunud hagejale midagi (tlk 44- 120). Seega on kohtule esitatud tõendite (raamatupidamisandmikud + arved) järgi perioodi 01.01.2012 – 30.11.2015 eest kostja võlgnevus hageja ees 502,23 € eurot, millest hageja nõuab hagiavalduses 495,35 euro tasumist (hagiavalduses toomata täpne võlaarvestust kuude ja aastate lõikes). Nii korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kui ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 järgi kannavad korteriomanikud kaasomanikena ühised maja valitsemisega seotud kulud vastavalt kaasomandiosa suurusele. Maja valitsemisel korteriühistu vahendusel näeb KÜS § 151 ette ühiste kulude kandmise sarnaselt vastavalt eluruumide pindala osatähtsusele, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta (RKTKo nr 3-2-1-52-12, p 12). Hageja põhikirja p-st 18 ei nähtu kulude teistsugust määramist (tl 162-170) nagu ka eriregulatsiooni majas tarbitud elektrienergia, samuti üldvee ja prügiveo eest tasumiseks. Sätestatud on „sihtotstarbelised maksed“ (põhikirja III osa p 3, IV osa p 21), so tasu kütte, prügiveo, elamuremondi, sooja- ja külma vee ja muude elamu majandamiseks vajalike kulutuste eest. Seega tuleb kostjal hagejale üldreeglina tasuda ühiste kulude (elekter ja prügivedu) kandmise eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Kostja hooldus (remondifondi)kulusid on arvestatud järgmiselt: Kogu maksustamisele kuuluv pind, Xxxxxxxxxxx: 1173 m2. Xxxxxxxxxxx maksustatav pind: 48,0 m2 moodustab 4,1% maksustamisele kuuluvast pinnast. Ruutmeetri hind: 01.05- 30.09 on 0,1917 eurot ja 01.10- 30.04 0,0639 eurot. KÜ poolt üldveekulu ega prügiveokulu kostjale ei arvestatud. Üldelektri arvestas hageja ühistu liikmete vahel vastavalt Eesti Energia poolt esitatud arvetele. Vastavalt väljakujunenud tavale on prügi eest arvestatud kulu inimese kohta, kes kasutavad korterit ja prügikonteineri rent vastavalt renditeenust osutava prügiveofirma esitatud arvetele jagatud võrdselt korteriomanike vahel, mida hageja on ka piisavalt põhjendanud – korterelamul on kohustus omada kehtivat prügiveoteenust ning elamu juures konteineri olemasolu tagamise (rendi) kulu on vähim kulu prügiveokorraldamise tagamiseks, mida kostja korteriomanikuna kohustatud kandma ka juhul, kui ta igapäevaselt korteris ei ela ega kohal ei viibi. Sama on üldelektriga, mis on maja üldvalgustuse jaoks vajalik ja mida peavad kandma kõik kaasomanikud. Kuna korteriühistul tuleb raamatupidamist korraldada ja igakuiselt kõigile korteriomanikele arved väljastada, on ühistu otsustanud raamatupidamisteenuse jagada võrdselt korteriomanike vahel ja kostja on kohustatud oma osa kulust kandma ka juhul, kui ta ei ela korteris ega ole osalenud korteriühistu koosolekutel. Hageja esitanud selgitused majanduskulude kujunemise kohta, samuti teenuste osutajate poolt hagejale KÜ Lossi II esitatud arved. Hageja esitatud tõendite põhjal on tõendatud, et KÜ Lossi II korterelamu majandamisel on tekkinud ühised kulud, mille kandis esmalt korteriühistu ja mis tuli igal korteriühistu liikmel hagejale hüvitada. Kostja tasumisele kuuluv summa on leitud: hooldustasu arvestus vastavalt eluruumi pindalale, üldelekter ja prügikonteineri rent võrdselt korteriühistu liikmete vahel. Kohus leiab, et majandamiskulud on tõendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada. Kohus rahuldab nõude hageja poolt küsitud ulatuses, mis on kostja poolt tasumata, so summas 495,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt on KÜS § 13 ja § 15 ning AÕS § 75 alusel põhjendatud mõista välja kostjalt E.K.’ilt põhivõlana korteriomaniku ja KÜ Lossi II liikmena perioodil jaanuar 2012 – november 2015 tekkinud ja alates 01.12.2015 sissenõutavaks muutunud hooldustasu ja kommunaalteenuste (prügikonteineri rent, üldelekter) võlgnevus hageja nõutud summas 495,35 €.
8.Aegumisest. Kostja on esitanud aegumise vastuväite, leides, et nõuded 2012.a eest (01.01.2012.a - 31.12.2012.a summas 72,42 eurot) on aegunud.
6 (7)
2-15-123392 Majandamiskulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 2012.a. arvetel märgitud sissenõutavaks muutunud nõuete viimane esitamise tähtaeg on 31.12.2015.a. Hageja on esitanud kohtule hagi 30.12.2015.a. TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seega ei ole hageja esitatud nõue 2012.a. esitatud arvete osas aegunud. Menetluskulude jaotus
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuna hagiavaldus rahuldati. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 09.08.2016 esitatud hageja nõuetekohase menetluskulude nimekirja alusel kohus mõistab kostjalt välja vältimatult vajaliku menetluskuluna hageja kantud riigilõivu 100 eurot (tlk.122). TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.