Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

meditsiiniteenuse osutamise tõttu tekkinud kahju 1000 eurot. Kohus keeldus 07.05.2015 määrusega hagi ravimite väljastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks menetlusse võtmast. Hagi kohaselt on hageja kinnipeetav Tallinna Vanglas ja tal on diagnoositud XXX (XXX), mille tõttu ta vajab regulaarselt spetsiifiliste ravimite manustamist igapäevaselt ja kindlal kellaajal. Ravimid edastab hagejale valvetöötaja spetsiaalses eraldatud lahtritega pinalis. Hageja jäi ilma ettenähtud ravimitest 18.12.2012, 19.12.2012, 19.04.2013, 09.03.2014 ja 10.03.2014. Valvetöötaja, kes igapäevaselt pinaleid laiali jagab, väitis nendel päevadel, et hageja nimele ei ole ravimeid valmis seatud ja seepärast ta neid talle anda ei saa. 28. ja 29.04.2014 avastas hageja, et temale ettenähtud pinalis olevad ravimid on teist värvi ja kujuga. Hageja neelas tabletid alla, kuid tal hakkas pärast seda halb – tekkis nõrkus, pearinglus ja oksendamisrefleks. Pärast arsti külastamist osutusid hagejale valmisseatud tabletid olevat samasugused. Seega jagas medõde hagejale 28. ja 29.04.2014 eksimuse või hooletuse tõttu mitteettenähtud ravimeid. Tallinna Vangla meditsiiniteenistuse poolt temale osutatud meditsiiniabi kvaliteet ei vasta nõuetele ja sellega seoses seati hageja tervis ohtu. Kostja kutsus esile hageja tervise ajutise halvenemise ning hingelisi kannatusi ja üleelamisi. Hageja tundis hingelist valu seetõttu, et ta kinnipidamisasutuses viibiva isikuna oli temale valvuri poolt edastatavast ravimist täielikus sõltuvuses ning ravimi mõju tekitas temas hirmu tervise halvenemise ees. Hagejal on tuvastatud XXX. XXX infolehest nähtub, et selle ravimi võtmine on vastunäidustatud isikutele, kellel on tuvastatud XXX. Hageja kirjeldas just selliseid sümptomeid, mis ilmnesid temal XXX võtmisel kõrvalnähtudena. Hagejale mõjusid need hirmutavalt ja tema psüühikale rusuvalt. Kostja vastuväited

ja ta võis neid manustada muul ajal, nt enne magamaminekut (Tallinna Vangla kodukorra p 20.7.2). Alates 07.04.2014 peab hageja ravimid koheselt valvuri juuresolekul manustama, õhtuste ravimite jagamise ajal on lisaks valvurile ravimeid jagamas ka meditsiiniõde (kodukorra p 20.7). Olukorras, kus hagejal jäi oluline ravim saamata, ei olnud usutav, et ta kohaselt sellest vanglaametnikke ja/või nende kaudu meditsiiniosakonda ei teavitanud. Ka ei nähtunud hageja tervisekaardi väljavõttest, et hageja oleks kordagi tervishoiutöötajaid informeerinud, et tal on jäänud saamata ettenähtud ravimid. Vaidluse all oli, kas hageja sai talle määratud XXX asemel XXX. Hageja tervisekaardi 29.04.2014 sissekandest nähtus, et hagejal on XXX ning ta ütleb, et alates eilsest anti talle koos XXX-ga teist ravimit – kirjelduse järgi XXX. Sissekandest ei nähtunud, et hageja oleks vastuvõtul öelnud arstile, et teine ravim mõjub talle halvasti ja sellel on kõrvalnähud. Usutav ei olnud, et arstil jäi see kirja panemata. Pigem näitab tervisekaart tervikuna, et seda täidetakse korrektselt ja kirja on saanud hageja väiksemadki kaebused. Samuti kinnitas infektsiooniarst, et kui patsient tuleb vastuvõtule ja väidab, et tal on kõrvaltoimed, siis tehakse sellised sissekanded tervisekaarti. Seega ei tõendanud hageja väide 29.04.2014 infektsionisti vastuvõtul, et talle oleks ekslikult väljastatud XXX asemel teist talle mitteettenähtud ravimit

(XXX).

VÕS § 127 lg 4 järgi peab tervishoiuteenuse osutamisel tehtud diagnoosi- või ravivea poolt põhjustatud kahju hüvitama juhul, kui ilma selle veata ei oleks patsiendil kahjulikke tagajärgi saabunud (vt Riigikohtu 08.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 16). Tõendatud ei olnud, et hagejal oleks tervis halvenenud. Tõenditest nähtus vastupidine. Tallinna Vanglas hagejale teostatud immuunanalüüsid näitasid, et hageja tervislik seisund on paranenud ja viirus on kontrolli all, ravi toimib. Vastupidist ei saanud hageja tõendada oma paljasõnaliste väidetega. Lisaks ei olnud hageja ütlused usutavad hingeliste kannatuste kohta, sest hageja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt keeldus ta alates 20.02.2015 XXX infektsiooni ravist. Hageja väited hingeliste kannatuste ja üleelamiste kohta olid otsitud ja ei olnud tõsiseltvõetavad. Ka ei tõendanud XXX infoleht hageja tervise kahjustamist. Hagejal jäi tähelepanuta, et XXX infolehes on kõrvaltoimete all kirjas, et XXX infektsiooni ravimisel ei ole alati võimalik öelda, kas kõrvaltoime on tingitud XXX-st, teistest samaaegselt kasutatavatest ravimitest või XXX infektsioonist endast. Ka tunnistaja ütluste järgi ei ole ravimid XXX, XXX ja XXX vastunäidustatud XXX puhul. See, kui organismi satub ükskõik kumb ravim, on see võõras keemiline aine ja võib võtta paar päeva aega, et organism harjuks sellega. Kui kõrvaltoimed tekivad, siis need kas mööduvad või muutuvad halvemaks ja siis tuleb ravim vahetada. Samuti ei näidanud 05.05.2015 analüüsivastused, et tema tervislik seisund oleks muutunud, vaatamata ca kolmenädalasele perioodile, mil hageja enda soovil XXX ravimeid ei võtnud. Hageja väited ravimite mittesaamiste ja ebaõige ravimi saamise tagajärgedest olid ebatõepärased ja paljasõnalised. Kuna kostja lepingurikkumine ei leidnud tuvastamist, puudus vajadus analüüsida küsimust tervishoiuteenuse osutaja vastutusest (VÕS § 770 lg 1) ja tuvastada väidetava kahju tekkimisega seonduvad asjaolud. Kuigi hageja tugines kostja lepingulise kohustuse rikkumisele, ei oleks VÕS § 1044 lg-s 3 sätestatut arvestades tsiviilasja lahendamisel põhimõtteliselt välistatud deliktiõiguse normide kohaldamine. Samas ei muudaks see kohtu lõppjäreldusi nõude põhjendatuse osas. Apellatsioonkaebus

Maakohus keeldus põhjendamatult hageja soovitud tunnistajat üle kuulamast, rikkudes sellega poolte võrdse kohtlemise põhimõtet (TsMS § 7). Võimalik on, et ebameeldivaid või töötaja poolt vähest tähtsust omavaks hinnatud kannet kirjalikesse dokumentidesse ei tehta. Hageja poolt kaebuse esitamine ebaõige ravimi saamise kohta on tõendatud tervikaardi sissekandega 29.04.2014 ja tunnistaja MR ütlustega. Kohtuistungi protokolli helisalvestiselt on kuulda, et arst vastas hageja esindaja küsimusele, et tema ei usu, et patsient talle valetas, kui kirjeldas teistsuguse rohu andmist, kuid kohus kõrvaldas vastuse protokollist. Hageja esindaja vastuväite kohtu tegevusele jättis kohus rahuldamata. Tunnistaja protokollitud ütlusega leidis tõendamist puudus ravi kvaliteedis. Kui eksimus raviplaani täitmisel on tõendatud, siis kahju tekkimist patsiendile ravivea tagajärjel eeldatatakse (VÕS § 770 lg 4). Põhjendused seoses hageja ravist keeldumisega veebruaris 2015 ei ole asjakohased. Ringkonnakohtu seisukoht

Eeltoodust tulenevalt ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust rahuldada ning kohtul puudub alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.