nende Hageja: KÜ Meie Pesa (registrikood 80091838), lepinguline esindaja Urmas Mardi Kostja: EH (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 18. aprilli 2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, KÜ Meie Pesa kanda.
4.KÜ Meie Pesa poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus on 0 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KÜ Meie Pesa esitas 11.03.2015 Harju Maakohtusse hagi EH vastu kahju 2632,02 euro hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 2006.a kuni 15.11.2011 hageja juhatuse liige, kes teostas mh hageja raamatupidamisarvestust. 01.03.2010 sõlmisid pooled lepingu K-2/20, mille p- 2 sätestati teenused ja ülesanded, mida kostja kui hageja juhatuse liige osutab. Lepingu kohaselt oli kostjale ette nähtud juhatuse liikmele makstav teenustasu 6000 krooni kuus ning ühistu juhtimise ja esindamise eest õigustoimingutes isikliku sõiduauto kasutamise ja sidekulu kompensatsioon kuni 1000 krooni kuus. Lepingu täiendusega 2 määrati juhatuse liikme tasuks 384 eurot.
3.2011.a oktoobris hageja raamatupidamist kontrollinud audiitori aruande kohaselt ei ole hageja raamatupidamisarvestus korraldatud nõutaval tasemel. Puudused on raamatupidamislikus arvestuses, kulude dokumentaalses kinnitamises, remondifondi eelarvele vastavuses, hoolduskulude tariifi väljaarvutuses ja vahendite sihipärase kasutamise üle kontrolli nõuetekohases korraldamises, mille tagajärjel on kostjale põhjendamatult välja makstud 47 248 krooni. Sidekulude hüvitamisega kaasnesid lisakulud 8208 krooni, arvestuse hulka ei läinud 2011.a avansilised maksed. Audiitor soovitas juhatusel läbi viia kostjale arvestatud töötasu ja faktiliste väljamaksete erikontrolli, samuti kontrollida töötasu deklareerimist tema töötamise perioodil juhatuse liikmena.
4.Hageja 15.11.2011 üldkoosoleku päevakord hõlmas kostja vastu hagi esitamist ja tema juhatuse koosseisust tagasikutsumist. Koosolekul otsustati pidada kostjaga kahjude hüvitamises läbirääkimisi ja kui need ei õnnestu, esitab hageja kohtuliku nõude. Kostja arvati hageja juhatuse koosseisust välja, kuid ta ei ole hagejale kahju hüvitanud.
5.Kostja on hagejale tekitanud kahju kokku 2632,20 eurot järgmiselt: 23.04.2010 kandis kostja hageja kontolt oma isiklikule kontole 2000 krooni (127,82 eurot) selgitusega „hooldusvahendite ettemaks“. Hooldusvahendite kohta puuduvad kuludokumendid. 16.06.2010 kandis kostja hageja kontolt oma isiklikule kontole 445 krooni (28,44 eurot) selgitusega „K-CORDISK arve nr 8/16.06.2010 leinakimp“. 02.09.2010 kandis kostja hageja kontolt oma isiklikule kontole 1500 krooni (95,87 eurot) selgitusega „TV Remont OÜ Ülemiste ITBuss arve nr 18/ 02.09.2010 sülearvuti toitepesa vahetus“. Arve nr 18/02.09.2010 oli vormistatud hageja nimele, kuigi hagejal ei ole sellist sülearvutit. Hageja ei ole ka teinud kostjale ülesandeks tellida sülearvuti toitepesa vahetus ja kanda toitepesa vahetamisega seotud summa ühistu arvelt enda isiklikule arvele. 14.10.2010 sõlmis kostja Eesti Korteriühistute Liiduga (EKÜL) koolituslepingu nr KK1/2010. Koolituse hind oli 5940 krooni (379,64 eurot), mille kostja tasus hageja arvelt. Koolituslepingu sõlmimiseks, koolitusel osalemiseks ja koolitusega seotud kulude kandmiseks hageja arvelt ei olnud kostjal ühinguõiguslikku alust ega üldkoosoleku otsust. Tööleping kostjaga sõlmiti alates 01.03.2010, kuid töötasu 6000 krooni on talle arvestatud juba 2010. a veebruarikuu eest. Kokku on veebruarikuus tehtud põhjendamatuid töötasu väljemakseid 6000+1980+84=8064 krooni (515,38 eurot). 2010.a eest on sõiduauto ja sideteenuste eest üle makstud 6000 krooni (383,47 eurot).
2010.a novembris maksti kostjale lisatasu 3797 krooni (242,67 eurot). Hageja juhatus ei ole kostjale lisatasu maksmist otsustanud. 2010.a soetati neljas osas kokku 79 liitrit bensiini hinnaga 1313,10 krooni (83,92 eurot). Nimetatud kulu ei ole põhjendatud, kuna ei ole selge, kuidas bensiini kulutati ja kus seda hoiti, samuti ei ole selge, millistesse mahutitesse seda kallati. TK-lt materjalide soetamise kulud 2000 krooni (127,82 eurot) on põhjendamatud. Ei ole selge, kuidas neid summasid välja maksti, puudub materjalide mahakandmisakt, milles oleks märgitud, kus, kelle poolt ja millal neid materjale kasutati. Kostja sõlmis Sõpruse pst 198 territooriumi ja elamu üldkasutatavate ruumide korrashoiuks töövõtulepinguid enda poja TH-ga, milleks tal puudus üldkoosoleku nõusolek. Kostja korraldusel ja vastutusel maksti hageja vahendite arvelt TH-le kokku 649,99 eurot, mis on samas ka põhjendamatult palju.
6.Kostja ei tegutsenud hageja huvides, vastavalt seadusele ja poolte vahel sõlmitud lepingule ning kahjustas hagejat alusetute väljamaksetega. Hageja põhikirja p 7.3.8 kohaselt võib juhatuse liige sõlmida ühistu nimel lepinguid ning võtta ühistule kohustusi ainult juhatuse vastavasisulise otsuse alusel. Ilma juhatuse otsuseta ühistu nimel teostatud tehingud ja/või võetud kohustused loetakse konkreetse juhatuse liikme isiklikuks kohustuseks (p 7.3.8.1). Juhatuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest (p 7.3.10). Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata, sest hagi menetlusse võtmiseks puudub alus. Puudub üldkoosoleku otsus süü tuvastamise ja tõestus või kinnitus kahju tekitamise kohta.
8.15.11.2011 hageja üldkoosolekul ei käsitletud kahju nõude esitamist kostja vastu ega võetud vastu otsust. Nõuti küll hageja 2010. majandusaasta aruande revideerimist ja auditeerimist, kuid eirati sõltumatuse põhimõtet ja ükski audiitori kandidaat üldkoosoleku heakskiitu ei saanud. Tänaseni ei ole esitatud üldkoosolekule kinnitamiseks seisukohta, mis puudutab audiitori aruandes välja toodud tähelepanekuid ja eksimusi.
9.Kuna ühistu 2010. majandusaasta aruanne kinnitati 12.06.2012 üldkoosolekul ja esitati äriregistrile, siis põhikirja p 7.3.11 kohaselt on juhatuse liikmed vabanenud vastutusest eelmise majandusaasta tulemuste eest seoses juhatuse tegevuse heakskiitmisega üldkoosoleku poolt. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude puudumise tõttu kohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.
11.Hageja esitas kostja vastu korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 esimene lause alusel. Kostja kui juhatuse liikme kohustused sätestati 01.03.2010 lepingus K-2/2010, mille p-st 2 järeldub, et leping on vähemalt selle punkti osas töölepinguks ühistu ja kostja kui raamatupidaja vahel. Et sisult on tegemist töölepinguga möönis ka hageja. Nõude maksmapanekuks peab korteriühistu tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Juhatuse liikmel
on võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
12.Hageja tõi kostja kohustuse rikkumisena välja puudused raamatupidamisarvestuses, kulude dokumentaalses kinnitamises, remondifondi eelarvele mittevastavuses, hoolduskulude tariifi vales väljaarvutuses ja kontrolli mittenõuetekohases korraldamises vahendite sihipärase kasutamise üle. Hageja 15.11.2011 üldkoosolek otsustas kostja tagasikutsumise hageja juhatusest, kostjaga läbirääkimiste pidamise kahjude hüvitamise üle ja hagi esitamise, kui läbirääkimised ei õnnestu. Kuna kõik nõude koosseisu kuuluvad kulutused on tehtud enne 15.11.2011 juhatuse koosoleku toimumist, ei tõenda selle koosoleku protokoll hagetava summa koosseisu kuuluvate nõuete põhjendatust. Audiitori arvamus, millele hageja oma kahju hüvitamise nõudes tugineb, ei saa iseenesest olla tõend, mille alusel saaks hagi rahuldada. Arvamus on oletuslik ja umbmäärane.
13.Puhastusvahendi ostmisega hagejale kostja kahju ei tekitanud. Tunnistaja PE ütluste kohaselt otsustas puhastusvahendi ostmise juhatus. Seda oli vaja töö tegemiseks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagejal ei olnud puhastusvahendit vaja. Kostja seletus, kuigi see ei ole tõend, ja tunnistaja ütlused on eluliselt usutavad. Korteriühistul ei ole võimalik tegutseda ilma koristustöödeks vajalike puhastusvahenditeta.
14.Hageja arvelt kostjale kantud 28,44 eurot leinakimbu eest SK matustele ei ole arvestades tunnistaja ütlusi ühistu huve kahjustav tehing, kuna tegemist oli majaelanikuga, kes tegutses ühistu/kõigi majaelanike huvides. Kimbu viimise otsustas juhatus ja hinnas oli kokku lepitud.
15.Arvuti remondile kulunud 95,87 eurot ei tekitanud hagejale kahju. Arvestades, et hageja pidas õigeks seda, et ühistule raamatupidamistöödeks arvutit ei ostetud, tuli kostjal kasutada oma isiklikku arvutit. On põhjendatud ja tavapärane, et sellisel juhul katab arvuti remondi kulud isik, kelle huvides arvutiga tööd tehti. Tunnistaja PE ütluste kohaselt arutas arvuti remondikulu hüvitamist kostjale hageja juhatus. Tunnistaja ei mäletanud, kas ka otsus selle kohta vastu võeti. Hagejal ei ole alust eeldada, et kostja oleks pidanud isikliku arvuti remondikulud ise kandma, kui arvutit kasutati hageja huvides. Kostja arvuti remont oli tehtud hageja huvides.
16.Koolituslepingu sõlmis 14.10.2010 MTÜ Eesti Korteriühistute Liit kostja kui õppija, mitte juhatuse liikmega. Lepingu pooleks ei ole hageja. Kostja tasus koolituse eest hageja arvelt. MTÜS § 19 lg 1 p-st 8 ega §-st 28 ei tulene, millise organi pädevusse kuulub juhatuse liikme koolituskulude kandmise otsustamine. MTÜS § 19 lg 1 p-des 1-7 märgitud üldkoosoleku pädevusest lähtudes ei kuulu koolituskulude kandja otsustamine üldkoosoleku pädevusse. Tunnistaja PE ütluste kohaselt pidas juhatus koolitusel käimist vajalikuks, tunnistajale (hageja endine juhatuse liige) oli teada, et koolituse eest maksis ühistu. Koolituskulud olid sisse kirjutatud majandusaasta kavasse. Koolituslepingu sõlmimise aeg ei puutu asja lahendamisse. Hageja 2010.a majandusaasta aruanne, mille üldkoosolek on kinnitanud, sisaldab koolituskulu.
17.Hageja nõue kostjale 01.03.2010 lepingu alusel alusetult makstud töötasu tagastamiseks ei ole tõendatud. Kohtuistungil väitis hageja, et 01.03.2010 poolte vahel sõlmitud nn juhatuse liikme leping on sisult tööleping. Kostja täitis raamatupidaja ülesandeid. Hageja väitel ta ei tea, kas kostja tegi tööd, mille eest talle tasu maksti. Hagejale ei ole ka teada, et 2010.a veebruaris oleks sama tööd teinud keegi teine. Tunnistaja PE ütlustega on tõendatud, et kostja tegi raamatupidaja tööd juba 2010.a veebruaris, kuigi ta vormistati tööle märtsist. Seega sai kostja töötasu töö eest, mida ta tegi. Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p-le 2 on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Isegi kui 01.03.2010 leping ei oleks tööleping, pidanuks kostja hagejale raamatupidajana
töötamise eest tasu maksma, sest kostja poolt töö tegemine on tõendatud ja tööleping kehtib ka juhul, kui leping ei ole kirjalikult sõlmitud. Samal põhjusel on põhjendamatu hageja nõue kostjale sõiduauto ja sideteenuste eest makstud 383,47 euro hüvitamiseks.
18.2010.a novembris makstud lisatasu 242,67 euro väljamõistmiseks puudub alus, sest hageja ei ole tõendanud, et sellega on talle tekitatud kahju.
19.Bensiini soetamise kulu 83,92 euro hagejale hüvitamiseks puudub alus. Hageja esitas nõude, kuna talle ei ole selge, kuidas bensiin kulutati, kus seda hoiti. Tunnistaja VM, kes niitis hageja tellimusel muru 2015.a, ütluste kohaselt oli bensiinikulu ühe korra niitmise kohta üks liiter ja talle maksti fikseeritud tasu 35 eurot. Arvestades, et hagetaval perioodil oli niidetav pind suurem kui 2015.a, ei tõenda tunnistaja ütlused bensiini soetamise kulu kahjulikkust hagejale. Praeguse väiksema haljasala korrashoiuks kulub vähem tööjõudu ja rahalisi vahendeid kui kulus varasema suurema haljasala korrashoiuks. Tunnistaja PE ütluste kohaselt oli muru 2010.a niidetud ja ilus, aga 2015.a suvel niitmata. Sellest, kus bensiini hoiti ja kuhu seda kallati, ei saa hagejale kahju tekkida. On väheusutav, et bensiini seadmesse kallamise kohta koostataks dokument ja et sellise dokumendi koostamine oleks vajalik ja põhjendatud.
20.Hageja ei ole tõendanud, et TK-le lisatasu 127,82 euro maksmisega on tekitatud kahju ja seega puudub alus raha kostjalt väljamõistmiseks. Hageja märkis, et see on audiitori poolt tuvastatud põhjendamatu kulu. 15.03.2010 ostu-müügilepingust nähtub TK poolt hagejale sülearvuti toitebloki, välise kõvaketta müümine, transport ja seadistamine.
21.Tunnistaja PE, kes oli ka hageja juhatuse liige, ütluste kohaselt otsustas puhastusvahendite, mille kulu hageja kostjalt nõuab, ostmise juhatus – töö oli vaja ära teha.
22.TH-ga lepingu sõlmimise algatajaks oli PE. TH rookis lund, lõhkus jääd. Kui TH majahoidja tööd tegi, oli majahoidja kas puhkusel või haige. Hageja väide, nagu oleks kostja tekitanud hagejale kahju TH-ga territooriumi ja üldkasutatavate ruumide korrashoiuks sõlmitud töövõtulepingu tagajärjel, ei ole tõendatud. Ka ajal, mil tööle võetud majahoidja haiguse või puhkuse tõttu ei saa oma tööülesandeid täita, tuleb majahoidale ettenähtud töid teha. Kohtuistungil kinnitas hageja, et majahoidja töö eest topelt maksmist ei olnud, kahju hagejale tekkis töötasude suuruse vahest (150 eurot). Töötasu maksmine TH-le suuremas ulatuses kui eelnevalt majahoidja tööd tegevale isikule on põhjendatud nii sellega, et hooldatav territoorium oli suurem seoses 2010.a lumerohkusega, mistõttu rakendati eriolukorra likvideerimiseks kõrgemat tunnihinda arvestades ka seda, et tööaeg oli limiteerimata ja parkla tõttu oli territoorium suurem. Neid kostja vastuväiteid hageja ei vaidlustanud. Hageja põhikirja p 5.5 näeb ette ühistu õiguse sõlmida muuhulgas elamu teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega või neid töid ise teha. Nimetatud isikutega lepingute sõlmimise õigus oli hageja juhatuse liikmetel (MTÜS § 26 lg 1, § 27 lg 1).
23.Tunnistaja PE ütlustest tulenevalt kiitis juhatus heaks kõik otsused, mis puudutavad käesoleva vaidluse eset (põhikirja p 7.3.8.1).
24.Kostja väitel andis ta kuludokumendid, mille osas hageja väitis, et tal neid ei ole, üle audiitorile, kes kostjale neid ei tagastanud. Seda kostja väidet hageja ei vaidlustanud. Dokumentide mittetagastamine audiitori poolt nähtub ka dokumentide üleandmisevastuvõtmise aktist.
25.Tunnistajatena üle kuulatud VM ja IJ ütlustest ei saa teha hageja poolt soovitud järeldusi.
26.Vaidluse lahendamisse ei puutu asjaolu, kas pooled pidasid läbirääkimisi enne kui hageja hagi esitas või mitte. Samas võib hageja poolt hagi esitamine olla vastuolus hea usu põhimõttega tulenevalt tunnistajana üle kuulatud PE 15.04.2015 e-kirjast kostjale. Apellatsioonkaebus
27.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 2143,02 eurot ja jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistada kas osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
28.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ulatuses, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata 2143,02 eurot (127,82 + 95,87 + 515,38 + 383,47 + 242,67 + 127,82 + 649,99). Hageja vaidlustab ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
29.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hindas tõendeid ebaõigesti, mis tõi kaasa kohtuotsuse sisulise õigusvastasuse. Maakohus ei ole otsust sisuliselt üldse põhjendanud. Maakohus tugines peamiselt kostja seisukohtadele ja andmetele, lisamata enda analüüsi ja põhjendusi. Maakohus on kõrvale kaldunud poolte võrdsuse printsiibist.
30.Maakohus jättis ebaõigesti kostjalt välja mõistmata puhastusvahendite kulu 127,82 eurot. Kohus ei osutanud tõenditele, millest ta järeldas, et kostja on puhastusvahendi ostmise vajaduse tõendanud. Tegelikult ei tõendanud kostja, et puhastusvahendit oleks üldse ostetud või isegi kui osteti, siis kasutatud seda hageja huvides. Hageja väitis juba maakohtus, et kuludokumenti puhastusvahendi kohta ei ole kostja esitanud. Kohus jättis põhjendamatult hageja seisukohad arvestamata, lähtudes eeldusest, et korteriühistul ei ole võimalik ilma koristustöödeks vajalike puhastusvahendita tegutseda. Ühistu tegevust võib seostada ka teiste ainete või esemete omamisega, kuid see ei anna alust järeldada, et kulutuse tegemine vastab ühistu huvidele ja/või otsustele. Kostja ei tõendanud, et tehtud kulutus oli vajalik ja vastas ühistu huvidele. Kohus tugines põhjendamatult tunnistaja PE ütlustele. PE ei osanud puhastusvahendi soetamise kohta asjakohaseid selgitusi anda, vaid viitas sellele, et puhastusvahendite ostmise otsustas juhatus. Tunnistaja selgitused on sedavõrd üldsõnalised, et ei võimalda järeldust, et 23.04.2010 tehtud ülekanne ühistu kontolt kostja kontole omas seost juhatuse otsusega.
31.Maakohus jättis ebaõigesti kostjalt välja mõistmata arvutitööde kulu 95,87 eurot. Kohus jättis tähelepanuta hageja viite põhikirja p-le 7.3.8, mille kohaselt võib juhatuse liige võtta ühistule kohustusi ainult juhatuse vastavasisulise otsuse alusel. Samuti ei pööranud kohus tähelepanu viitele, et põhikirja p 7.3.8.1 järgi loetakse juhatuse otsuseta võetud kohustused konkreetse juhatuse liikme isiklikeks kohustusteks. Tunnistajana üle kuulatud PE ei kinnitanud, et juhatus oleks otsustanud arvutitööde tellimise ühistu arvel. Kohtuotsuses ei ole välja toodud alust, millele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et kostja arvuti parandamise kulud pidi katma hageja. Asjas ei leidnud tuvastamist, et kulutus vastas ühistu otsustele või et kulutus oli ühistu huvides tehtavateks toiminguteks möödapääsmatu.
32.Maakohus jättis ebaõigesti kostjalt välja mõistmata väljamakse 2010.a veebruarikuu eest 515,38 eurot. Kohus asus PE ütluste alusel seisukohale, et kuna kostja tegi raamatupidaja tööd juba 2010.a veebruaris, pidi ta selle kuu eest ka tasu saama. Kohus eelistas põhjendamatult tunnistaja ütlusi hageja esitatud dokumentaalsetele tõenditele. Hageja juhatuse 10.02.2010 koosoleku protokolli p 1.3 kohaselt otsustati alates 2010.a märtsist sõlmida kostjaga leping raamatupidaja ülesannete täitmiseks. Pooltevaheline leping ühistule raamatupidamisteenuste osutamise kohta jõustus 01.03.2010. Lepingu tingimused ei saanud
laieneda lepingu sõlmimisele eelnenud ajale. Kohus ei omistanud tähelepanu hageja väitele, et kostja pidi juhatuse liikmena järgima ühistu otsuseid ja alusetust väljamaksest hoiduma. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohus ei ole seda teinud. Poolte vahel puudus veebruarikuu osas tasukokkulepe. Kostja ise väitis 15.03.3016 kohtuistungil, et ta võis tasu saada alates 1. märtsist. Kostja on menetluses ka tunnistanud, et 2010. veebruaris ta raamatupidamisteenuseid ei osutanud. Kohus kohaldas pooltevahelisele suhtele töölepingu seadust ennatlikult, kuna ei tuvastanud, milline õigussuhe eksisteeris poolte vahel 2010.a veebruaris.
33.Maakohus jättis ebaõigesti kostjalt välja mõistmata väljamakse 383,47 eurot. Auditi kohaselt on kostjale 2010.a sõiduauto ja sideteenuste eest enammakstud 383,47 eurot. Kostja ei vaielnud vastu, et ta on selle summa ühistu arvelt endale üle kandnud. Kohus leidis, et kuna kostja tegi hageja jaoks tööd tegelikult mitte 2010.a märtsist, vaid veebruarist, oli tal õigus sõiduauto ja sideteenuste kulutuste hüvitamisele ka 2010.a veebruarikuu eest. Kuna kostja ja ühistu vaheline leping jõustus 01.03.2010, ei saanud sellest tulenevad õigused laieneda lepingu sõlmimisele eelnenud ajale. Hageja juhatuse 10.02.2010 koosolekul otsustati kompenseerida kulutused isikliku sõiduauto kasutamise eest 2010.a veebruaris, märtsis ja aprillis PE-le, mitte kostjale. Seega ei vasta maakohtu seisukoht asjas esitatud tõenditele. Kostjal puudus alus iseendale väljamakse tegemiseks. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, mis kinnitaksid, et ta on teinud ühistu huvides 384,47 euro ulatuses kulutusi (sõidukulud ja sideteenuse kulud). MTÜS 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste määramine. Üldkoosolek ei ole otsustanud ega heaks kiitnud, et kostjal oleks õigus saada sõiduauto ja sideteenuste hüvitist 2010.a veebruari eest. Sellise väljamakse aluseks ei saa olla juhatuse otsus.
34.Maakohus jättis ebaõigesti kostjalt välja mõistmata lisatasu 242,67 eurot. Kohus leidis ebaõigesti, et kuna hageja ei ole tõendanud, et lisatasu maksmisega on tekitatud talle kahju, siis puudub alus raha kostjalt väljamõistmiseks. Iseenesest on juba alusetu väljamakse hagejat kahjustav. Kostja ei toiminud endale lisatasu makstes kooskõlas seadusega (MTÜS § 28 ́ lg 1, § 19 lg 1 p 4, lg 2). Juhatuse liikme töö tasustamist, samuti tema tööga seotud kulutuste kompenseerimist saab üldkoosolek otsustada vaid isikuliselt, ja selle otsustamist, kelle tööd juhatuse liikmest tasustatakse, ei saa delegeerida juhatusele. Seega isegi juhul, kui ühistu juhatus oleks kostjale lisatasu maksmise otsustanud, ei asendaks see üldkoosoleku otsust. Kuna lisatasu on makstud ilma üldkoosoleku otsuseta, on see juhatuse liikme (kostja) hoolsuskohustuse rikkumine.
35.Maakohus jättis ebaõigesti kostjalt välja mõistmata TK-le tehtud väljamakse 127,82 eurot. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Ostutehing ei olnud seotud ühistu majandustegevusega, vaid oli suunatud kostja isikliku arvuti kasutusväärtuse tõstmisele. Kostja ei ole soetatud esemeid hagejale üle andnud. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja kahju võib seisneda ka selles, et käsundussuhte lõppedes ei andnud kostja ühistu arvelt väljamakstud esemeid hagejale tagasi. Kuna hageja tugines kahju tekitamisele ega nõudnud esemete väljaandmist, pidi kohus ka hindama, kas hageja arvelt soetatud esemete isiklikku kasutusse jätmine on käsitatav hageja kahjuna.
36.Maakohus jättis ebaõigesti välja mõistmata väljamaksed TH-le 649,99 eurot. Kohus jättis tähelepanuta hageja väited, et perekondliku suhte tõttu eeldas töövõtulepingu sõlmimine üldkoosoleku otsust. Kohus ei võtnud seisukohta ka selles, et lepingu sõlmimisel ei käitunud kostja ühistu suhtes heauskselt. Sõlmides tehinguid enda pojaga, välistas kostja võimaluse kandideerida töövõtusuhtesse teistel isikutel. Hageja ei vaidlusta, et heakorratöid tuleb teostada regulaarset. Küll aga ei käitunud kostja lepingu sõlmimisel majanduslikult otstarbekalt. Selle asemel, et sõlmida tasulist lepingut enda pojaga, saanuks hoolsalt
käituvalt juhatuse liikmelt oodata alternatiivsete lahenduste leidmist või kaalumist. Kostjal puudus takistus koostada ja esitada ühistu organile kinnitamiseks korteriomanike vaheline heakorratööde teostamise graafik ajaks, mil majahoidja tööülesandeid täita ei saa. Kostja enda menetluses esitatud seisukohtade kohaselt olid majaelanikud valmis teostama majaümbruse hooldus-või heakorratöid ka selle eest tasu saamata. Riigikohtu praktika järgi tuleb juhatuse liikme poolt tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Maakohus hindas vastusoorituse väärtust ebapiisavalt. Kostja väidetest tulenevalt ei ole töid teostanud TH ainuisikuliselt. Töid teostanud isikute paljusus alandab ilmselgelt TH vastusoorituse väärtust. Vastus apellatsioonkaebusele
37.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
38.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1). Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude leinakimbule tehtud kulutuse (28,44 eurot), koolituskulude (379,64 eurot) ja bensiinile tehtud kulutuste (83,92 eurot) hüvitamiseks. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Muus osas on maakohtu otsus vaidlustatud.
39.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtu menetluses esitatud väiteid. Maakohus on käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
40.Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel MTÜS § 32 lg-t 2 õigesti ja ringkonnakohtu hinnangul tõendite hindamisel ei eksinud. Samuti ei kaldunud kohus kõrvale poolte võrdsuse printsiibist, nagu hageja väidab. See, et kohus ei nõustunud hageja väidetega ja ei teinud otsust tema kasuks, ei tähenda iseenesest seda, et kohus oleks poolte võrdsuse põhimõtet rikkunud.
41.Maakohus jagas poolte vahel tõendamiskoormuse õigesti. Hageja kohustuseks oli tõendada, et kostja rikkus juhatuse liikmeks olles oma kohustusi ja et nende rikkumiste tulemusena on hagejale tekkinud kahju. Kostjal omakorda oli võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Maakohus analüüsis kohtuotsuses põhjalikult iga kulutust, mille tegemist hageja kostjale ette heidab. Kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid hinnates leidis maakohus, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.
42.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei osutanud tõenditele, mille alusel ta tuvastas puhastusvahendite vajaduse ja nende ostmise. Kohus märkis otsuses, milliste tõendite alusel ta sellise järelduse tegi. Tõendatud on asjaolu, et puhastusvahendite ostmise otsustas ühistu juhatus. Kohtul oli õigus seejuures tugineda tunnistaja PE ütlustele.
Arvestades asjaolu, et tunnistaja andis kohtus ütlusi 6 aastat tagasi toimunud asjaolude kohta, on mõistetav, et ta kõike detailselt ei mäleta ja seda ei saa talle ette heita. Hageja kohustus oli tõendada, et elamu puhastamiseks ei ole puhastusvahendeid vaja, nende ostmine ei vastanud ühistu huvidele või ei kasutatud neid hageja huvides. Hageja seda tõendanud ei ole.
43.Maakohus tuvastas õigesti, et arvuti remont tehti hageja huvides, sest kostja kasutas arvutit hagejale töö tegemiseks, st hageja huvides. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus seda tuvastanud, ei vasta tõele. Tunnistaja PE ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et selle kulu kandmist ei otsustanud kostja üksi, vaid juhatus. Asjaolu, et tunnistaja ei mäletanud, kas selle kohta vormistati ka vastav juhatuse otsus, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks, kui tegi maakohus. Antud juhul puudub alus lugeda arvuti remondi kulu põhikirja p 7.3.8.1 järgi kostja isiklikuks kohustuseks. Sama puudutab TK-le arvutiga seotud materjalide eest tasumist. Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt nende materjalide väljaandmist, mistõttu ei pidanud maakohus seda küsimust lahendama.
44.Maakohus tuvastas õigesti ka asjaolu, et kostjal oli õigus saada töötasu 2010.a veebruarikuus tehtud töö eest olenemata sellest, et tööleping raamatupidaja ülesannete täitmiseks sõlmiti 2010.a märtsis. Sama puudutab sõiduauto ja sideteenuste kulu 2010.a veebruari eest. Hageja ei ole tõendanud, et raamatupidaja tööd tegi 2010.a veebruaris keegi teine või ei tehtud seda tööd sel kuul üldse. Hageja kohustus oli tõendada, et töötasu ning sõiduauto ja sideteenuste hüvitist on makstud kostjale selle kuu eest alusetult. Hageja seda teinud ei ole. Kohus leidis õigesti, et juba 2010.a veebruaris oli poolte vahel töölepinguline suhe ja kohus kohaldas töölepinguseaduse sätteid selles osas õigesti. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus tuvastanud, milline õigussuhe poolte vahel 2010.a veebruaris oli, ei vasta tõele. 2010.a novembris lisatasu maksmise otsustas juhatus. Kõik eelnimetatud kostjale väljamakstud tasud on ära toodud 2010.majandusaasta aruandes, mis on üldkoosoleku poolt kinnitatud ja sellest tulenevalt ka heaks kiidetud.
45.Maakohus leidis õigesti, et tõendamata on hageja väide, nagu oleks kostja tekitanud hagejale kahju oma poja TH-ga töövõtulepingu sõlmimise tõttu. Hageja ei põhjenda, millel põhineb tema väide, et lepingu sõlmimise oleks pidanud otsustama üldkoosolek. 2010.a kehtinud hageja põhikiri seda ette ei näinud. MTÜS § 27 lg 1 järgi oli kostjal juhatuse liikmena õigus lepinguid sõlmida. Töövõtulepingu sõlmisest ei saa järeldada, et kostja ei käitunud heauskselt ja majanduslikult otstarbekalt. Hageja ei ole tõendanud, et mõne muu isikuga töövõtulepingu sõlmimine oleks olnud majanduslikult kasulikum ja et üldse oleks leidunud isikuid, kes oleks soovinud teha ajutiselt majahoidja tööd ajal, mil tööle võetud majahoidja oli haige või puhkusel. 2010.a lumerohkel talvel tuli lume rookimine korraldada operatiivselt ning alusetu on hageja etteheide, et kostja oleks pidanud koostama ja esitama üldkoosolekule kinnitamiseks graafiku selle kohta, kes korteriomanikest majahoidjat viimase äraolekul tasuta asendab. Maakohus hindas vastusoorituse väärtust piisava põhjalikkusega. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus seda teinud, ei vasta tõele.
46.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei esitanud ringkonnakohtule taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks, on hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suurus 0 eurot. Margo Klaar