2-25-9421/12 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-25-9421 S.-M.M. esitas 16.06.2025 kohtule hagi S.M. vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt elavad hageja vanemad lahus ning hageja elab alaliselt enda isa juures alates aprill 2024. Hageja on täielikult isa ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja on kostjaga suhelnud, et kostja peaks hagejat rahaliselt toetama, kuid kostja ei täida ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Hageja igakuised kulud on 550 eurot. Hageja õpib xxxxxxxxx Ühisgümnaasiumis. Hageja esindaja sissetulek on 2000 eurot kuus. Kostja on teadaolevalt lapsepuhkusel ja tema ülalpidamisel on 3 alaealist last. Hagejale mõeldud lapsetoetus laekub kostja arvele. Et mitte kahjustada kostja teiste alaealiste laste huve ja majanduslikku kindlustatust nõuab hageja elatist 100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja taotles ka riikliku lapsetoetuse saaja isiku muutmist, s.o palus määrata lapsetoetuse saajaks enda seadusliku esindaja. Kostja esitas hagivastuse, milles märkis, et on nõus elatist 100 eurot maksma tšekkide alusel, et ta näeks, et raha läheb lapse peale. Kostja teatas, et ei saa kohtuistungile tulla ning võib teha tagaseljaotsuse, sest kostja oli nõus ka kohtuta last toetama. 21.08.2025 toimus asjas kohtuistung, kus osales hageja seaduslik esindaja. Ta selgitas, et augustis ei maksnud kostja mingit elatist. Ta võttis ühendust Sotsiaalkindlustusametiga ning talle öeldi, et kuna ta töötab välismaal, siis tal ei ole õigust saada lapsetoetust. Lapse uus elukoht on nüüd Jxxxxxxxxxx ja ta jätkab õpinguid seal. Hageja seaduslik esindaja suhtles juristiga ja ta arvas, et 100 eurot kuus oleks paras summa, arvestades kostja teisi lapsi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi saab rahuldada osaliselt- elatise nõudes. Hageja nõue muuta lastehüvitise maksmist, tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus tegi sünnitunnistuse alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: S.-M.M. (sünd. 18.12.2015) on M.M. ja AxxxAxxxxx (nüüd S.M.) laps. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi, s.o lõigete 3-7, alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja nõuab kostjalt elatist alla seadusega sätestatud miinimummäära, kuna kostjal on veel 3 alaealist last. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust kuni elatise miinimummäära ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja ei ole elatise nõudele vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel veelgi allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kostja on kohtule kirjalikult avaldanud, et ta on nõus maksma hagejale elatist 100 eurot. Kohus leiab, et elatis 100 eurot kuus on põhjendatud. Kohus mõistab elatise hageja kasuks välja summas 100 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.