Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.08.2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-147222
Tsiviilasi
K. M. hagi K. M.-M. vastu elatise nõudes 367,72 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. M. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: K. M. (isikukood XXX; e-post xxx) Kostja: K. M.-M. (isikukood xxx; e-post xxx Eelistung 02.06.2025, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.01.2025 esitatud ja 15.01.2024 ning 25.01.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on K. M. (hageja) K. M. ja K. M.-M. (kostja) ühine laps. Perelepituse kokkuleppe alusel on vanematel jagatud hooldus, aga hageja veetis terve detsembrikuu K. M.ga. Elatise saamiseks on korduvalt kostjale kirjutatud Messengeri vestlusesse (14 detsember ja 26 detsember). Lastetoetus summas 80 eurot laekub kostja kontole. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise perioodi eest 01.12.2024 kuni 31.12.2024 miinimummääras. Kostja vastus Kostja oma vastuses nõuet ei tunnistanud. Detsembris hoidis isa last enda juures ning takistas kohtumast. Selle aja jooksul võttis kostja osa 6ndal detsembril klassijuhataja koosolekust, kuu keskel vanemate jõulupeo koosolekust, jõululaadast, tegi ja maksis lapse jõulukingi koolis ning klassijuhataja jõulukingi. Detsembris puudus laps koolist rohkem kui terve selle aasta peale kokku. Kiirmenetluse korras tehtud elatisnõue on tahtlik pettus. Kohtu põhjendused
arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (vt kohtu selgituste osas ka Riigikohtu lahend 2-18-6491).
väärisesemed jms). Kostja on kohtule esitanud tõendi, mille kohaselt on ta 02.11.2024 võetud töötuna arvele (dtl 189) ning 16.01 2025 otsuse, mille kohaselt on töötuna arvelolek 14.01.2025 lõpetatud, kuna kostja töötab alates 15.01.2025 ettevõttes AS X (dtl 191). Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole seega käesoleval juhul tõendanud, et elatise väljamõistmisel jääks ta varaliselt vähemkindlustatuks või et ta ei oleks olnud suuteline detsembris 2024 hagejale ülalpidamist vähemalt miinimumulatuses pakkuma. Vahepealne töötuna arvelolek ei vabasta kostjat tema ülalpidamiskohustusest. Muid aluseid elatise vähendamiseks ei ole kostja välja toonud. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise täiendavaks vähendamiseks PKS § 102 alusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.