lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-8815/5

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-8815/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1180
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Margo Klaar, Iko Nõmm, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-8815

Tsiviilasi

KK hagi Lindorff Eesti AS-i vastu tuvastamaks, et hagejal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kostja ees, mis tekkisid enne 1. jaanuari 2013. a või, et hagejal puudub võlg kostja ees summas 417,26 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. juuni 2016. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KK (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Asari Kostja: Lindorff Eesti AS (10231048)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 20. juuni 2016. a määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebekord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.KK (hageja) esitas 6. juunil 2016. a Harju Maakohtusse hagi Lindorff Eesti AS-i (kostja) vastu tuvastamaks, et hagejal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kostja ees, mis tekkisid enne 1. jaanuari 2013. a või, et hagejal puudub võlg kostja ees summas 417,26 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Hagi kohaselt sõlmis hageja 6. aprillil 2005. a Elisa Eesti AS-iga liitumislepingu 1170543. Hageja on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud. Kolmandate isikute kaudu sai hageja teada, et kostja omab tema suhtes nõudeid. Kuna hageja ise ei ole saanud kostjalt teavitusi, palus hageja 18. mail 2011. a kostjal selgitada, millise võlaga on tegemist. 22. juunil 2011. a sai hageja kostjalt võlanõude summas 395,26 eurot. Kirjas mainiti, et võlanõue on ostetud Elisa Eesti AS-ilt. Tõendeid selle kohta ei esitatud. Hageja leidis, et nõue on alusetu ja põhjendamatu. 2015. aastal hakkas kostja hagejalt nõudma võlgnevuse kohest tasumist. 17. augusti 2015. a kirjas teatas kostja, et hageja võlgnevus on 417,26 eurot. Hageja vastas, et ei tunnista nõuet. Hageja pakkus, et kostja võib pöörduda kohtusse. Seda kostja ei ole teinud. Hageja leidis, et nõue on ka aegunud. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus 20. juuni 2016. a määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.
4.TsMS §-st 368 tulenevalt saab tuvastushagi esitada üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ning seda üksnes juhul, kui hagejal on selleks õiguslik huvi (tuvastushuvi). Tuvastushagi saab seega esitada selle isiku suhtes, kellega õigussuhe eksisteerib või kelle suhtes õigussuhte puudumist tuvastada soovitakse.
5.Praegusel juhul soovib hageja tuvastada, et tal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kostja ees, mis tekkisid enne 1. jaanuari 2013. a või, et hagejal puudub võlg kostja ees summas 417,26 eurot. Hageja nõue ei ole suunatud õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamisele. TsMS § 368 ei võimalda esitada hagi võla puudumise tuvastamiseks. Ka ei ole kostja kõnealuse lepingu pool. Määruskaebus ja selle põhjendused
6.Hageja esitas määruskaebuse ja palub maakohtu määruse tühistada.
7.Hagejal on õigustatud huvi tuvastada, et tal ei ole kostja ees sissenõutavat kohustust. Samuti on hagejal põhjendanud õiguslik huvi tuvastada, kas ta kohustuse täitmisest aegumise tõttu keelduda.
8.Hageja leidis, et tuvastusnõue on suunatud õige isiku vastu, ning kostja on kõnealuse õigussuhte teine pool. Nõude loovutamine Elisa Eesti AS-ilt kostjale on tõendatud kostja 22. juunil 2011. a esitatud võlanõudega. Vastavalt VÕS § 164 lg 2 astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt sellest muutus kostja uueks võlausaldajaks Elisa Eesti AS-i asemel. Olgugi, et kostja ei pidanud korrektselt kinni VÕS § 172 lg 1 sätetest, käitus ta kui võlasuhte pool s.o. esitas kirjalike pretensioone ja suulisi nõudmisi hagejale, edastas temale väidetavalt tasumata jäänud arved ning avaldas teate maksehäire registris. Asjaolu, et kostja ei olnud esialgu nõude aluseks oleva lepingu pool ei ole põhjuseks hagiavalduse menetluse võtmata jätmiseks.
9.Riigikohus on selgitanud, et kuigi üldjuhul saab võlgnik esitada aegumise vastuväite kohtumenetluses, kus võlausaldaja on tema vastu esitanud nõude, saab võlgnik olukorras, kus võlausaldaja ei ole tema vastu kohtusse hagi esitanud, esitada ise hagi nõude aegumise tuvastamiseks. Riigikohtu arvates võib TsMS § 368 lg 1 järgi hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kolleegiumi hinnangul võib võlgnikul olla õiguslik huvi tuvastada, et võlausaldaja nõue tema vastu on aegunud, et saada selgust, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja vastu täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast

nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (Riigikohtu

31.jaanuari 2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 12). Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
12.Kolleegiumi hinnangul on maakohus rakendanud ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p-i 2 ja keeldunud põhjendamatult hagi menetlusse võtmisest. Maakohus on sisustanud hageja tuvastushuvi ekslikult. Riigikohus on tuvastushagi puhul selgitanud, et tuvastushagi esitatakse TsMS § 368 lg 1 järgi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ning selle tuvastamise vastu peab hagejal olema õiguslik huvi. See tähendab, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada üritab (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-182-15, p 13; 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Hageja eesmärk praeguses menetluses on tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostjal hageja vastu rahaline nõue ning erinevalt maakohtu seisukohast, on kolleegiumi hinnangul selline eesmärk tuvastushagi esitamise alusena TsMS § 368 lg 1 järgi lubatav.
13.Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et hageja on esitanud nõude vale kostja vastu. Asja materjalidest nähtub, et kostja omandas nõude hageja vastu Elisa Eesti AS-lt ja kostja nõuab kohtuväliselt hagejalt selle võla tasumist. Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Võlausaldaja võib VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi oma nõude loovutada teisele isikule ning nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Kuna kostja on nõudnud hagejalt võla tasumist ja vaidlust ei ole selles, et nõue on kostjale loovutatud, on hageja suunanud tuvastusnõude õige kostja vastu.
14.Lisaks on hageja palunud tuvastada, et isegi kui tal oli Elisa Eesti AS-i ees kohustus tasuda sideteenuste eest, on nõue tema vastu aegunud. Kuigi üldjuhul saab võlgnik esitada aegumise vastuväite kohtumenetluses, kus võlausaldaja on tema vastu esitanud nõude, saab võlgnik olukorras, kus võlausaldaja ei ole tema vastu kohtusse hagi esitanud, esitada ise hagi nõude aegumise tuvastamiseks. Kolleegiumi hinnangul võib võlgnikul olla õiguslik huvi tuvastada, et võlausaldaja nõue tema vastu on aegunud, et saada selgust, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja vastu täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (vt nt Riigikohtu 31. jaanuari 2014. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 12).
15.Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele alama astme kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Iko Nõmm Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja