2-24-5654/70 - Perekonnaõigus - Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.R.Z (lapse ema) esitas 09.04.2024 Harju Maakohtule avalduse P.W (lapse isa) vastu alaealise lapse B.V suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale. Avaldaja palub ka määrata isa ja lapse suhtlemiskord selliselt, et laps kohtub isaga üks kord nädalas päevasel ajal ning sobiva kolmanda isiku või avaldaja juuresolekul, avaldajaga vähemalt kolm päeva eelnevalt kokkulepitud ajal. Avaldaja palub ka keelata lapse isal anda lapsele ilma avaldaja nõusolekuta teada lapse eostamisest doonormunaraku kasutamise abil ning veenda last, et avaldaja ei ole lapse ema ja avaldajapoolsed sugulased ei ole lapse sugulased, takistada lapse suhtlemist nende sugulastega ning iseloomustada avaldajat lapse ees negatiivselt mis iganes kujul. Avaldaja palub ka jätta menetluskulud lapse isa kanda. 06.09.2024 seisukohas lapse ema täpsustas, et kuna lapse isal ei ole vastuväiteid lapse elamisele lapse ema juures, palub avaldaja määrata lapse elukoha ema juurde ning isaga suhtluskorra sel viisil, et isa võtab lapse enda juurde iga kuue päeva järel kaheks päevaks järjest. Lapse ema palub ka määrata, et isa juures viibimise ajal peab lapsega tegelema isiklikult eeskätt isa, mitte aga tema elukaaslane või teised kolmandad isikud, peab tagama lapsele ning avaldajale võimaluse suhelda teineteisega igal ajal telefoni või interneti kaudu ning kindlasti tagama lapsele ühe telefoni- või internetivestluse õhtul emaga, enne lapse magamaminekut. Vanemate kohustuse viia laps eesti keele tundidesse palub avaldaja ära jätta, kuna lasteaed on tervikuna üle viidud eesti keelele, B.V kasvataja ja õpetaja on eestlased, lisaks lasteaia psühholoogi-logopeedi arvamusel logopeediliste probleemide tõttu eesti keele täiendav õppimine vaid koormab asjatult last ja kasu ei anna. Veel palub avaldaja suhtluskorras sätestada, et lapsele meditsiiniliste teenuste osutamiseks on vanemad kohustatud pöörduma üksnes ametlike raviasutuste ning Eestis litsentseeritud arstide poole, rangelt tuleb järgida nende ettekirjutusi ning informeerida teineteist, kus ja kellelt laps meditsiinilist abi saab. Lapse isa on oma elukaaslase soovitusel viinud last arstiabi saama tundmatu „spetsialisti“ juurde. Avalduse kohaselt algas lapsevanemate kooselu 2013. aastal. Nad abiellusid 2016. aastal ja XX.XX.XXXX sündis perekonda tütar B.V. Eostamiseks oli kasutatud doonormunarakku. Pere elas lapse isale kuuluvas eramus Jõelähtme vallas. 2023. aastal läks ema koos lapsega isa kodust ära, millele viimane vastu ei vaielnud. Sellest ajast saadik elab ema koos lastega Maardus üürikorteris. Lapsevanemate abielu lahutati 17.10.2023. Peale abielu lahutamist sõlmisid vanemad Maardu Linnavalitsuse vahendusel lapsega suhtlemise korra kokkuleppe. Vanemad leppisid kokku, et kuni 2023. aasta detsembrikuu lõpuni viibib laps kummagi vanemaga võrdselt aega. Lapse ema ei pea enam kokkulepitud suhtluskorra järgimist võimalikuks, kuna see ei vasta lapse huvidele. Avaldaja leiab, et isaga viibimine võib olla lapse jaoks ohtlik. Lapse sõnul on nii, et ajal, mil ta viibib isa juures, viimane kas on haige ja lamab või lihtsalt magab. 18.02.2024 tõi isa lapse ema juurde, olles autoroolis purjus. Laps oli

auto tagaistmel ilma turvaistmeta ja turvavööga kinnitamata. Vastuseks avaldaja märkusele sõitis lapse isa äkiliselt koha pealt minema ja seda lahtise autouksega ja oleks peaaegu sõitnud vastu selleks hetkeks sõidukist väljunud tüdruku jalgu, tüdruku jõudis eemalt tõmmata tema vanem vend Q (avaldaja poeg eelmisest abielust). Lapse transportimine sõidukis ilma turvaistmeta on lapse isa puhul tavaline, hoolimata avaldaja pidevatest märkustest. Lisaks võttis isa lapse 09.11.2023 endaga kaasa ja jättis Narva oma eaka, 88-aastase ema hoole alla, kes pole ise suuteline korteris liikuma ja kukkudes ei suuda ise tõusta. Samuti sisendab lapse isa lapsele, et lapse ema ja lapse ema sugulased on tegelikult võõrad inimesed, kellel puudub igasugune seos lapsega. Lapsele soetatud mobiiltelefoni kontaktides on puudutatud isik avaldaja kontakti salvestanud lihtsalt “R.Z”, enda oma aga „armas isa“. Kirjeldatud toimingutega traumeerib isa tõsiselt lapse psüühikat, mis väljendub tüdruku käitumises. Laps on ema kaisus uinudes palunud mitte anda teda „kurjale emale“. Lapse jaoks võib ohtlik olla ka asjaolu, et ujulat külastades viib lapse isa tüdruku läbi meeste riietusruumi ja duširuumi. Lapse ema leiab, et 5-aastasele lapsele on veel vara selgitada ja demonstreerida meeste ja naiste anatoomilisi erisusi. Lisaks ei ole isa juures olles lapsel tagatud hügieeni järgimine, sh duši all käimise asemel pühitakse teda salvrätikuga, laps ei saa vajalikku ravi, küüsi ei lõigata, tüdruk võõrdub juba omandatud, tema vanuses tavalistest hügieeniharjumustest. Näiteks selleks, et lapse isa elukaaslane saaks vabalt WC-s suitsetada, peab tüdruk kasutama mitte tualetipotti nagu ema juures ja millega ta on harjunud, vaid eraldi toas asuvat pissipotti. Lapse isa käitub vastutusetundetult, unustades lapse trennist ära tuua, või hilinedes, avaldajat teavitavad sellest teiste laste vanemad, valib haige lapse jaoks välja vastuvõetamatu meelelahutuse avalikes kohtades. Samuti ei vasta kordamööda kummagi vanema juures viibimine kahe päeva kaupa lapse vanusele, destabiliseerib teda, ei luba järgida õiget päevakava. Laps jääb halvasti magama, magab rahutult. Samuti on isa nõudnud lapse üleandmist hoolimata lapse haigestumisest või varem planeeritud tegevustest. 2.Lapse isa kannatab alkoholisõltuvuse all. Ta püüdis sellest vabaneda, sh kodeerimise teel, pöördudes erinevatesse vastavasisulise profiiliga raviasutustesse (Wismari Haigla AS, Osaühing Kordamed), kuid tulemusteta. Joobeseisundis on lapse isa agressiivne. Purjus olles, sh lapse juuresolekul, solvas isa pidevalt ema, peksis teda, ning nii selle kui ka sõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistati teda 2014.a. kriminaalkorras. Lapse isa suhtes 2016.a. esitatud avalduse võttis avaldaja tagasi, alludes tema keelitustele ja haletsedes teda. Kooselu ajal käitus lapse isa lapse ema suhtes äärmiselt lubamatult ning teda alandavalt. Lapse isa heitis ette lapse emale, kes tegeles vastsündinud ning hiljem alla 3-aastase lapse hooldusega, seda, et ta ei tööta, elab lapse isa majas ning tema arvel, ähvardas, et lööb ta majast välja, tapab avaldaja, et avaldaja pole lapse bioloogiline ema ja laps peab sellest kindlasti teadma, et ta teeb kõik temast sõltuva, et võtta avaldajalt ära vanemaõigused ning jätta laps endale, nõudis, et avaldaja avaks puudutatud isikule ukse, kui ta tuleb koju, jne. Peale seda, kui lapse ema läks lapse isa nõudel tööle, siis kõik tema poolt teenitud raha kulus kommunaalteenustele, toidule ning perekonna ja eeskätt lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisele. Lapse isa sisuliselt vabastas ennast nende kulude kandmisest. 3.Maardu Linnavalitsus on seisukohal, et ema avaldus tuleb jätta rahuldamata ning määrata isa ja lapse suhtluskord. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole antud olukorras põhjendatud, kuna mõlemad vanemad soovivad oma hooldusõigust teostada. Kindlaks määratud suhtluskord peab olema laste huvisid toetav ning samuti toetama mõlema vanema võrdset panustamist laste ellu ja kasvatusse. 4.Lapse isa vaidles ema avaldusele vastu ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas. Pärast abielu lahutamist 17.10.2023 elab laps pidevalt emaga. Isal pole olnud emaga erimeelsusi selles, kus laps elab, õpib ja kus last ravitakse. Vanemate vahel oli kokkulepe, et laps veedab aega mõlema vanemaga iga kahe päeva tagant. 12.05.2024 tõi ema haige lapse isa juurde.

Tõele ei vasta väide, et isa kannatab alkoholisõltuvuse all. Isa töötab bussijaamas kahel päeval järjest ning enne ja pärast tööd läbib alkoholikontrolli. Isal on võimalus ja õigus lapsega seotud olulistes küsimustes kaasa rääkida. Lapse ema saab isale lapsega seotud küsimustes alati helistada ning kui vaja, saab ta lapsega seotud dokumente jms alati digitaalallkirjastada. Isegi kui ema lapse elus igapäevaselt ei osale, ei ole see põhjuseks temalt hooldusõigus ära võtta. Lapse viibimiskoha osas erimeelsusi ei ole. Lapse isa on nõus, et lapse põhiliseks viibimiskohaks oleks ema elukoht. Oma lõplikus seisukohas lapse isa leidis, et põhjendatud oleks määrata suhtluskord nädal ja nädal sagedusega. 5.Jõelähtme Vallavalitsus on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha määramise osas ei ole põhjendatud, kuna mõlemad vanemad soovivad oma hooldusõigust teostada ja lapse elus osaleda. Vanemate erimeelsuste tõttu on vajalik suhtluskorra määramine. Lapse huvides on suhtluskord, mis säilitab regulaarsed ja head suhted mõlema vanemaga. 6.Lapsele määratud esindaja leidis, lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe. Laps mainis esindajale isaga muinasjuttude lugemist ja isaga koos mängimist. Igatseb mõlemaid vanemaid. Laps mainis, et isaga käib mõnikord kaasas naisterahvas X, tõrget või pelgamist lapse poolt ei ole. X pidi lapsega kenasti suhtlema. Laps on rõõmus ja hooldatud. Isa on käinud lapsel lasteaias järgi. Ei ole keegi maininud kummalist käitumist. Ema on tore inimene, lapsega korrektne. Esindaja leiab, et tuleks määrata suhtluskord, mis annaks lapsele stabiilsuse. Ei näe, et X viibimine last kahjustaks. Lastekaitse ütles, et kunagi oli teatud signaale alkoholi tarbimise kohta, aga viimasel ajal ei ole mitte midagi laekunud. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole asjakohane. Laps saab isaga suhelda ja lapse jaoks on hetkel kõik hästi. Kui on tõendatud, et lapse isa kasutab regulaarselt alkoholi, ei ole B.V viibimine isa juures ohutu. Vanematel peaks olema keelatud mistahes alkoholi kasutamine lapsega koosviibimise ajal. Kui isa juures olles tekib lapsele ohtlik olukord, tuleks kutsuda politsei. 7.Maakohus kuulas lapsevanemad ära kahel korral, 21.05.2024 esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks ja 26.06.2024 avalduse osas. Maakohus tegi esialgse õiguskaitse määramise kahel korral (dtlk 161 ja 247), sh määras lapsele vahelduva suhtluse vanematega võrdse ajaga 4 ja 4 järjestikuse päeva põhimõttel.

Maakohtu määrus 8.Maakohus rahuldas avaldaja avalduse osaliselt. Määras kindlaks P.W (lapse isa) suhtluskorrra alaealise lapse B.V-ga järgnevalt: Laps viibib 6 päeva emaga ja 2 päeva isaga. Kui üleandmise päev langeb lasteaia/koolipäevale, võtab vanem lapse lasteaiast/koolist. Suhtlusperioodi lõpus tuleb laps viia hommikul lasteaeda/kooli või kui ei ole lasteaia/koolipäev (nädalavahetus), tuleb laps viia kella 16.00ks teise vanema juurde, kellega suhtlusperiood algab. -Jõulupühade ajal viibib laps paaritul aastal emaga 23.12 – 24.12 ja 27.12-31.12 ning isaga 25.12-26.12 ja 31.12-02.01 ning paaris aastal vastupidi, s.o isaga 23.12 – 24.12 ja 27.12-31.12 ning emaga 25.12-26.12 ja 31.12-02.01. Lapse üleandmised toimuvad vastavalt 23.12, 25.12, 27.12 ja 31.12 ja 02.01 kell 12.00 selle vanema elukoha juures, kelle suhtluskord lõpeb. Suvevaheajal veedab laps paaritul aastal juulikuus esimese ja kolmanda nädala isaga ning teise ja neljanda nädala emaga, paaris aastal juulikuu esimese ja kolmanda nädala emaga ning teise ja neljanda nädala isaga. Ülejäänud ajal jätkub suvevaheajal punktis 2.1 reguleeritud suhtluskord. Kumbki vanem tagab ajal, mil laps viibib tema juures, lapse käimise lasteaias/koolis, treeningutel ja huviringides. Vanem, kelle juures laps viibib, on kohustatud tagama lapsele võimaluse segamatult suhelda eemalviibiva vanemaga telefoni teel. .Ägedate haigussümptomite (s.o palavik üle +38C, oksendamine, kõhulahtisus,) olemasolul lapse üleandmist isale ei toimu kuni lapse tervenemiseni. Lapse haigestumisel tuleb laps viia ema juurde. Lapsele raviteenuse osutamiseks on vanemad kohustatud pöörduma üksnes ametlike raviasutuste ja Eestis litsentseeritud arstide poole. Mõlemad vanemad on kohustatud järgima arsti poolt lapse ravimiseks antud ettekirjutusi. Vanem ei halvusta teist vanemat ega lapse lähedasi lapse juuresolekul ega õõnesta teise vanema autoriteeti. Kumbki vanem kasutab lapse transportimisel lapsele eakohast turvavarustust (s.o turvatool). Lapsevanemad ei tarvita lapse juuresolekul alkoholi. Jättis rahuldamata R.Z avalduse ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha küsimustes lapse emale üleandmiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on lapse ema on taotlenud ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja temale ainuhooldusõiguse üleandmist lapse viibimiskoha määramise osas. Kohus selgitas, et viibimiskoha määramise õigus hõlmab lapse elukohta, viibimiskohta ja ka reisimist. Lapse ema on ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise vajadust põhjendanud sellega, et lapse huvides on elada koos emaga, sest lapse isal on alkoholisõltuvus ja lapse isa juhindub lapse hoolduse küsimustes eeskätt enda õigustest, mitte lapse huvidest. Käesoleval juhul on lapse isa, lapsele määratud esindaja ja kohalikud omavalitsused vaielnud vastu ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudele, leides, et lapse viibimiskoha osas puuduvad vanematel erimeelsused. Lapse isa on nõus, et lapse põhiliseks viibimiskohaks oleks ema elukoht. Menetlusosalised on seisukohal, et vanemate erimeelsused on lahendatavad suhtluskorra kindlaksmääramisega. Kohus on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha osas puudub alus. Kohus nõustub kohalike omavalitsuste, lapse isa ja lapsele määratud esindaja seisukohaga, et mõlemad vanemad soovivad lapse hooldusõigust teostada ning neil puudub akuutne vaidlus lapse viibimiskoha osas. Lapse isa on nõus sellega, et laps elab emaga. Lapse isa huvi on lapsega regulaarselt suhelda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et lapse ja vanemate vahelise suhtluskorra määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et käesoleval juhul ei ole lapsevanemate vahel sellist head koostööd, mis õigustaks võrdse vanemluse mudeli kaalumist ja lapse viibimist kummagi vanema juures nädala kaupa. Kuigi vanemate juures on lapse väitel samasugused reeglid, on lapsevanemate kasvatusmeetodid ja lapse heaolusse suhtumine erinevad. Pelgalt formaalselt võrdne kummagi vanema juures viibimine ei ole lapse huvides. Võrdse vanemluse mudel eeldab mõlema vanema aktiivset panustamist lapse heaolusse. Suhtlemisperioodi eesmärk on ka lapsevanema ja lapse suhet arendada ja toetada, süvendada kiindumussuhet. Laps on kohtule ärakuulamisel korduvalt maininud, et mängib isa juures olles üksinda. Laps on küll isaga ka mänginud, kuid tema jutus jääb kõlama isa passiivsus (isa küll kodus, aga lapsega ei tegele) ja isa elukaaslase suurem roll. Iseenesest ei ole lapse huvide vastane asjaolu, et isa asemel nt viib teda lasteaeda keegi teine (nt elukaaslane), kuid lapsega koosveedetud aeg eeldab vanema ja lapse isiklikku suhtlust. Ka PKS § 143 lg 1 sätestab, et mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Peamine põhjus mitte määrata suhtluskorda nädal ja nädal põhimõttel on kohtu hinnangul aga asjaolu, et ka kohtumenetluse ajaks määratud suhtluskord (4 päeva ja 4 päeva) on käinud lapse isale üle jõu ja isa panus lapse kasvatamisse ei ole ema panusega võrreldav. Samuti on lapse isa käitunud viisil, mis ei toeta lapse heaolu ja võib lapse heaolu kahjustada. Määruskaebus 9.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles leiab, et määrus ei vasta lapse huvidele ning reaalselt paneb lapse tervise, sh vaimse tervise ohu alla. Määruskaebus esitaja palub 23.09.2024.a kohtumäärus osaliselt tühistada ning saata asja tagasi esimese astme kohtule läbi vaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Isa ei nõustu väitega, et ta ei osale lapse kasvatamises aktiivselt või, et lapse heaolu on tema tegutsemise tõttu ohustatud. Lapse mängimine iseseisvalt ei ole tõend lapse heaolu kahjustamisest, vaid osa tema loomulikust arengust ja iseseisvuse õppimisest. Isa ja tema elukaaslane on mõlemad aktiivselt seotud lapse hooldamise ja kasvatamisega, pakkudes lapsele armastavat ja turvalist keskkonda. Kohtu järeldus, et isa ei ole piisavalt aktiivne lapse suhtes, põhineb pigem lapse ütlustel kui objektiivsel analüüsil. Isa on arvamusel, et kohtule esitatud kaebused isa käitumise kohta ei ole piisavad tõendatud. Isa on alati teinud koostööd lapse kasvatamisel ja on valmis jätkama lapse heaolu toetamiseks vajalikke tegevusi. Samuti on isa seisukohal, et võrdne suhtluskord, kus laps veedab nädala ema ja nädala isa juures, on lapse huvides ja vastab Riigikohtu praktikale, mis rõhutab mõlema vanema võrdset vastutust lapse heaolu tagamisel. Lisaks ei nõustu lapse isa sellega, et kohus võttis arvesse eksperdi arvamuse, mille ekspert esitas pärast isiklikku telefonikõnet kohtunikuga. Lapse isa leiab, et eksperdi arvamus, mis põhineb sellisel viisil saadud informatsioonil, ei ole piisav alus otsuse tegemiseks, kuna puuduvad põhjalikud ja objektiivsed tõendid. Eksperdi arvamus ei tohiks mõjutada kohtu otsust sest, see ei ole saadud tõendite ja dokumentide põhjaliku analüüsi tulemusena. Menetlusosaliste seisukohad

14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega neid kordamata. Vastuseks määruskaebusele toob ringkonnakohus esile järgneva. 15.TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ja kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Isa vaidlustab maakohtu määratud suhtluskorda osas, millega maakohus määras, et laps veedab 8 päevase suhtluskorra graafiku järgi 6 päeva emaga ja seejärel 2 päeva isaga. Ülejäänud suhtluskorra punktide osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja ringkonnakohus neid eraldi ei hinda. 16.Ringkonnakohus selgitab seoses lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra kindlaksmääramisega järgmist. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei tee, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh lastekaitse seaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on lapse parimates huvides. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama vanemate ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga. 17.Eelneva kohaselt määrab kohus vanemate ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes diskretsiooniotsusega, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid. Lapse huvi ei ole seejuures pelgalt loosung, vaid tuleb igal üksikul juhtumil sisustada konkreetsete asjaoludega. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude tuvastamisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, määral, mis annab aluse maakohtu otsustust muuta.

20.Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette tõendi kogumist, asjatundja arvamuse saamist, telefoni teel. Ringkonnakohus nõustub osaliselt määruskaebuse etteheitega. Asjas teostati vanematele alkoholi liigtarbimise diagnostika testid, sh isale korduvalt. Testide vastuste selgitamiseks kuulas maakohus telefoni teel ära EKEI töötaja. Kuna vanema ja lapse suhtluskord määratakse kindlaks hagita menetluses (TsMS § 550 lg 1 p 2) ning seetõttu tuleb kohtul tulenevalt TsMS § 5 lg 3 esimeses lauses sätestatust ise välja selgitada asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (vt ka RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895/64, p 15) ning TsMS § 229 lg 2 võimaldab hagita menetluses siiski koguda kohtul igasuguseid vabas vormis tõendeid mida kohus sobivaks peab, võis seetõttu maakohus koguda tõendi, asjatundja arvamuse, ka telefoni teel. Kuna aga kohus saab rajada otsustuse vaid tõenditele, mida menetlusosalised on saanud uurida ja mille kohta arvamust avaldada TsMS § 436 lg 3 järgi (kooskõlas TsMS § 463 lg-ga 2), siis tulnuks maakohtul asjatundja arvamusena kogutud tõend protokollida ja anda menetlusosalistele võimalus selle kohta arvamus avaldada. Siiski ei tingi nimetatud maakohtu minetus käesolevas asjas maakohtu määruse muutmist, sest kokkuvõttes ei ole maakohtu lõppjäreldus lapse ja vanemate suhtluskorra määramisel rajatud ainult viidatud tõendile. Määruskaebuses ei ole ka väidetud, et määruses maakohtu poolt edastatud asjatundja selgitused olid väärad ning tulemusi peaks tõlgendama teisiti. 21.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et maakohus jättis pooled põhjendamatult lepitamata, lepitusmenetlusse saatmata. Maakohus põhjendas, miks ta ei kohustanud lapse vanemaid. läbima riiklikku lepitusmenetlust. TsMS § 5601 lg 2 kohaselt ei tule lepitusmenetlust enne kohtusse pöördumist läbida juhul, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne või esineb muu mõjuv põhjus. Avalduse kohaselt on lapse isa olnud lapse ema suhtes vägivaldne. Maakohus tõi esile, et avaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt on lapse isa olnud lapse ema suhtes vähemalt vaimselt vägivaldne, räigelt solvates teda ja ähvardades teda tappa (video, lindistus dtl 10, tõlge dtl 11, video, lindistus dtl 13, tõlge dtl 14). Politsei- ja Piirivalve andmetel on peres olnud korduvalt verbaalseid konflikte ja lähisuhtevägivalda, sh lapse isa füüsilist vägivalda ja ähvardamist lapse ema vastu ning ka lapse ema füüsilist vägivalda lapse isa vastu (dtl 212-215). Ringkonnakohus nõustub, et neil asjaoludel puudus maakohtul kohustus suunata lapse vanemaid lepitusmenetlusse. Maakohtu enda kaasabil lepitus vanemate erimeelsuste tõttu ei õnnestunud.