L.A hagi C.W, Z.E ja F.B vastu elatise vähendamiseks Hageja L.A (isikukood XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja I C.W (isikukood XXX) Kostja II Z.E (isikukood XXX) Kostja III F.B (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja Z.X (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
11. juuni 2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata L.A hagi C.W, Z.E ja F.B
vastu elatise vähendamiseks.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.L.A (hageja) esitas 21. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagi C.W (kostja I), Z.E (kostja II) ja F.B (kostja III) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kohustatud tasuma igale lapsele elatist 125 eurot kuus. Hagejal on sündinud veel üks ülalpeetav Z.E. Hageja viibib XXX vanglas kuni
23.septembrini 2028. Kuna hageja viibib kinnipidamisasutuses, siis ei ole tal võimalik elatist maksta. Elatise võlgnevus on juba ca 25 000 eurot. Hageja palub vähendada tasumisele kuuluvat elatist või peatada elatise tasumine kuni tema vabanemiseni vanglast. Hageja
täpsustas kohtuistungil nõuet ja nõuab kostjate kasuks välja mõistetud elatise vähendamist 25 euro võrra, st 105 euroni kuus alates hagiavalduse esitamisest.
2.Kostjate seaduslik esindaja palub jätta hagi rahuldamata. Puuduvad kaalukad põhjused elatise vähendamiseks. Kostja III on saanud täisealiseks ja seoses sellega lõppes hagejal kostjale III elatise maksmise kohustus 23. märtsil 2025. Hagejal on kolm alaealist ülalpeetavat nagu ka eelmise kohtumenetluse ajal. Hageja ei ole lastele elatist tasunud. Praegu kostjate kasuks välja mõistetud elatis ei kata kostjate ülalpidamiskulusid. Hageja ei ole tõendanud, et tema töövõime on piiratud. Varasemalt töötas hageja ehitajana. Hageja ei ole tõendanud uue ülalpeetava ülalpidamiskulusid ja asjaolu, et uus laps on vähem kindlustatud kostjatele elatise maksmise tõttu. Elatise vähendamine ei ole mõistlik ega õiglane. Laste vajadused ei ole vähenenud, vaid elukallidusega kasvanud. C.W klaveritunnid on 80 eurot kuus, Z.E õpiabi eest eesti keeles tuleb maksta 68 eurot.
3.Kohtuistungil 11. juunil 2025 selgitas hageja, et temale on määratud töövõimetus. Hageja suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot. Hagejal on ka teisi võlgasid ca 29 000 eurot ja elatise võlg ca 25 000 eurot. Hageja käib vanglas tööl ja tema sissetulek on 420 eurot, pool läheb elatiseks ja 30% saab hageja kätte. Kinnis- ega vallasvara hagejal ei ole. Kostjate seadusliku esindaja väitel ei ole hageja vabatahtlikult midagi maksnud. Elatisabina saavad hagejad 100 eurot kätte, kuid selle maksmine peatati seoses pankrotimenetlusega.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Vaidlust ei ole selles, et Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2020. a määrusega on tsiviilasjas nr 2-19-126313 kinnitatud kompromiss, mille kohaselt tuleb hagejal maksta igale kostjale elatist 125 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Kostja III sai täisealiseks 23. märtsil 2025, mistõttu on hagejal käesoleval ajal langenud ära kostja III ülalpidamise kohustus vastavalt 16. jaanuaril 2020. a kinnitatud kompromissmäärusele.
6.Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (RKTKo 28.10.2015, nr 3-2-1-124-15, p 11). Kuivõrd praegusel juhul on hagejalt mõistetud elatis välja kompromissi korras, siis ei ole kohus kompromissmääruses ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid tuvastanud, mistõttu tuleb kohtul elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on hageja kohustatud kostjatele ülalpidamist andma, st kas esineb alus elatise vähendamiseks nõutud määras.
7.Hageja palub elatist vähendada iga lapse kohta 25 euro võrra, st et igale lapsele tuleb elatist maksta 105 eurot kuus.
Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 alusel mõista alaealise lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise, kuid seda üksnes mõjuval põhjusel, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on leidnud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2). Kui kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama.
8.Hageja on välja toonud, et elatise vähendamine on põhjendatud, kuna tal ei ole võimalik maksta lastele elatist kinnipidamisasutuses viibimise tõttu, ning tema sissetulek kinnipidamisasutuses ei ole piisav, et maksta kostjatele 125 eurot kuus. Samuti on hageja esile toonud, et temal on sündinud veel üks ülalpeetav, keda ta on kohustatud ülal pidama. Hageja suhtes on välja kuulutatud pankrot ning tal on lisaks ülalpidamiskohustusele ka kohustused teiste võlausaldajate ees.
8.1.Kohus möönab, et kuivõrd isiku kinnipidamisasutuses viibimise ajal on isiku tavapärase sissetuleku teenimine takistatud ning kinnipidamisasutuses on töö tegemise võimalused piiratud, siis võib ülalpidamist andma kohustatud vanema kinnipidamisasutuses viibimise tõttu vähenenud sissetulek koosmõjus muude asjaoludega olla erandjuhul mõjuvaks põhjuseks, miks vanem ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisavat sissetulekut teenida, ning see võib PKS § 102 lg 2 järgi anda alust mõista vanemalt välja miinimumist väiksem elatis. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada kinnipidamisasutuses viibiva isiku sissetuleku teenimise võimalusi selles asutuses, sh ka praegu kohustatud isiku poolt tasumisele kuuluvat elatise suurust. Hageja on esile toonud, et ta töötab ning tema sissetulek kinnipidamisasutuses on ca 420 eurot kuus. Hageja XXX Vangla konto väljavõtte (dtl 47) kohaselt on hageja sissetulek olnud perioodil 20. veebruar 2025 kuni 19. juuni 2025 kokku 1894 eurot 96 senti, s.o 315 eurot 83 senti kuus, millest nõuete fondi on läinud 947 eurot 48 senti ja vabanemisfondi 379 eurot. Registrite kohaselt ei kuulu hagejale muud vara, mille arvelt elatise kohustust täita. Kostjate seadusliku esindaja väitel ei ole hageja kunagi vabatahtlikult elatist tasunud, sh ka siis, kui hageja ei viibinud kinnipidamisasutuses ning tal olid olemas kõik võimalused sissetuleku hankimiseks. Kuivõrd hagejal on võimalus töötada ning hagejal on kinnipidamisasutuses viibides olemas sissetulek, siis ei pea kohus kinnipidamisasutuses viibimist praegu mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisele nõutud suuruses. Siinjuures tuleb kohtu hinnangul arvestada
seda, et kostja III osas on hageja ülalpidamiskohustus lõppenud 2025. a märtsis. Hagejal on käesoleval ajal kohustus tasuda kostjatele I ja II elatist kummalegi 125 eurot kuus, mis on praegu kehtivast miinimumelatisest (s.o 301 eurot 74 senti) oluliselt väiksem ning kohus ei pea põhjendatuks vähendada tasumisele kuuluvat elatist veelgi. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb olemasolev sissetulek jagada vanema ja lapse vahel proportsionaalselt (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Eelnev ei tähenda siiski, et vanema ülalpidamiskohustuse ulatus tuleks määrata selle järgi, kui suur on vanema konkreetsel hetkel teenitav sissetulek. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb hinnata vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole vanema ülalpidamiskohustuse osa määramise hetkel sissetulekut või et see on väike (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15 kolmas lõik). Kuivõrd hageja viibib kinnipidamisasutuses ning on sisuliselt riigi ülalpidamisel, siis sellest tulenevalt saab hageja enda minimaalsed põhivajadused kaetud ka siis, kui ta maksab mõlemale lapsele 125 euro suurust elatist, ning sellise suurusega elatise maksmist saab pidada hageja ja tema laste ühetaoliseks ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 tähenduses, kuna makstav elatis on oluliselt väiksem praegu kehtivale miinimumelatise suurusele, s.o vastab laste minimaalselt vajalike vajaduste katmiseks vajalikule summale. Samuti on kinnipidamisasutuses tagatud see, et osa sissetulekust läheb hageja vabanemisfondi, mida hageja saab kasutada hiljem tavaellu naasmisel. Ka asjaolu, et otsust ei pruugi olla võimalik koheselt täita, ei muuda ebaõigeks vanema ülalpidamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramist ja elatise väljamõistmist perekonnaseaduses ettenähtud reeglite järgi, ega ole mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses elatise vähendamiseks.
8.2.Kohus nõustub hagejaga, et veel ühe ülalpeetava ülalpidamise kohustusega tuleb elatise suuruse määramisel üldjuhul arvestada ning kohtul tuleb hinnata, milline on hageja majanduslik seis ning kas ja millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealistele lastele ülalpidamist andma. Vaatamata sellele leiab kohus, et praegusel juhul ei ole elatise vähendamise põhjuseks ka see, et hagejal on sündinud veel üks ülalpeetav. Hageja ülalpidamiskohustus on praegu kostja III suhtes lõppenud kostja III täisealiseks saamisega. Kuigi kostja III seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et kostja III õpib ja seetõttu on hagejal ka kostja III ülalpidamiskohustus, siis ei ole kostja III praegu elatise nõuet hageja vastu esitanud ning hageja ei tasu midagi kostja III ülalpidamiseks. Kui ülalpidamist õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis PKS § 98 lg 1 järgi tuleb eelistada alaealist last täisealisele lapsele. Seega ei ole põhjendatud arvestada hageja väidetavat kohustust anda ülalpidamist nüüdseks täisealiseks saanud kostjale III. Sisuliselt ei ole hageja olukord võrreldes varasemaga muutunud, st hagejal on endiselt ülalpidamiskohustus kolme alaealise suhtes ja tema ülalpidamiskohustuse ulatus ei ole uue ülalpeetava sündimisega muutunud. Siinjuures avaldas hageja kohtuistungil, et praegu ta uuele ülalpeetavale elatist ei maksa.
8.3.Hageja on viidanud sellele, et tema suhtes on välja kuulutatud pankrot. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi andmete kohaselt, et hageja suhtes on tsiviilasjas nr 2-25-6443 algatatud 4. juunil 2025 maksejõuetusmenetlus ning määratud usaldusisik, sh on peatatud hageja suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus ei pea pankrotimenetluse algatamist tulenevalt PankrS §-st 421 elatise vähendamise aluseks PKS § 102 lg 2 mõttes. Hageja peaks tavapäraselt suutma teenida vähemalt miinimumpalka ning elatise summa miinimummääramisel on sellega arvestatud. Miinimumpalka peaks
suutma teenida ka inimene, kelle pankrot on välja kuulutatud. Kui hagejal ei ole elatise tasumiseks piisavat sissetulekut, tekib tal elatise võlgnevus ning hagejal on kohustus võlg tasuda pärast majandusliku olukorra paranemist.
8.4.Hageja väide, et temal on ka muud võlad, mis aina kasvavad, ei ole samuti elatise vähendamise aluseks. Hageja muud võlad ei vabasta teda elatise tasumise kohustusest. Sundtäitmise korral on elatisenõue eelistatud muudele kohustustele (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lg 2, § 65 lg 4, § 119 lg 1, § 174 lg 2 2, ) ja elatise võrra suureneb mittearestitav sissetulek (TMS § 132 lg 2).
9.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja on võimeline tasuma kostjatele I ja II elatist kummalegi 125 eurot kuus. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Hagejal on praegu olemas sissetulek ning hagejal on võimalus kinnipidamisasutusest vabanemisel teenida suuremat sissetulekut, kuna tal on töövõime olemas. Hageja tõi kohtuistungil välja, et ta on 100% töövõimetu, kuid kohus ei tuvastanud tõendite kogumisel, et hagejal oleks kasvõi osaline töövõime. Üksnes praegu teenitav ebapiisav töötasu ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest.
10.Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel nõutud määras ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.