X hagi Y vastu abielu lahutamiseks ning Xi avaldus Ye vastu alaealise lapse W suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamiseks ja lapse viibimiskohta puudutavas osas ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised ja nende
Hageja/ avaldaja: X (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg (e-post [email protected]) Kostja/ puudutatud isik I: Y (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post xxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Puudutatud isik II: W (isikukood XXX; elukoht xxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi
esindajad
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 11.07.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi abielu lahutamiseks.
2.Lahutada X ja Y abielu.
3.Rahuldada X avaldus X ja Y ühise hooldusõigus osaliseks lõpetamiseks lapse W suhtes.
4.Lõpetada osaliselt X ja Y ühine hooldusõigus lapse W suhtes ning anda Xle ainuhooldusõigus lapse W viibimiskohaga seotud küsimustes.
7.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte ning saata määrus selle jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.X (hageja, lapse ema) esitas 15.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja, puudutatud isik I) vastu abielu lahutamiseks ning alaealise lapse W suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamiseks ja lapse viibimiskohta puudutavas osas ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks. Hagiavalduse kohaselt on tutvusid hageja ja kostja 2015. aastal Peruu Vabariigis (kostja elukohas) kui hageja seal puhkusereisil viibis. Hageja ja kostja suhtlesid aktiivselt kuni 2017. aastani, mil hageja kolis kostja juurde Peruusse. Pooltel sündis xx.xx.xxxx laps W (puudutatud isik II). Koroonapandeemia tõttu kolisid hageja ja laps kostja nõusolekul 2021. aasta maikuus Eestisse. Kuigi algselt pidid hageja ja laps Eestisse jääma üksnes kuueks kuuks, lepiti hiljem kostjaga kokku, et ka kostja kolib Eestisse. Laps läks Eestis lasteaeda. Kostja külastas 2021. aasta novembris ja 2022. augustis Eestit ning pooled asusid ette valmistama kostja pikaajalisemat kolimist Eestisse. Hageja ja kostja abiellusid 27.10.2022 ning kostjale väljastati Eestis ajutine elamisluba. Peale abielu sõlmimist muutus märgatavalt kostja käitumismuster ning kodune elu muutus pingeliseks ja ärevaks. Kostjal ei õnnestunud Eestis leida töökohta. Samuti rääkis kostja hagejale, et plaanib koos lapsega tagasi Peruusse kolida ning esitada Peruu politseile lapserööviavalduse kostja kohta. 28.02.2023 lõi kostja tüli käigus hagejat vastu nägu ning hageja tegi intsidendi kohta avaldusse politseisse, ent kriminaalmenetlus lõpetati. Kuna hageja ja kostja soovid edasise elukorralduse osas erinevad, ei näe hageja võimalust abielusuhteid enam jätkata ning abielusuhete jätkumist ei soovi. Ühtlasi on põhjendatud ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja lapse viibimiskoha puudutavas osas hagejale üleandmine, kuna lapsel on väljakujunenud selge elukorraldus Eestis, kuid kostja, kes lapse kasvatamises osalenud ei ole, ähvardab pidevalt last Eestist ära viia. Lapsel on Eestis harjumuspärane keskkond ning oma tuba, samuti kõik muu eluks vajalik. Hagejal on püsiv sissetulek ning hagejat toetab ka tema ema ning õde (lapse vanaema ja tädi). Hageja esitas ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning lubada lapsel kohtumenetluse ajal Eestist lahkuda üksnes mõlema lapsevanema nõusolekul. Hageja hinnangul ei ole tal võimalik keset tööpäeva tagada, et kostja lapsega Eestist ei lahku.
2.Kohus kuulas 19.05.2023 esialgse õiguskaitse taotluse osas ära kostja. Kostja selgitas, et tal ei ole kavatsust last Eestist ära viia, kuna lapsel on siin sõbrad ja ta käib siin lasteaias. Kostja hinnangul jäi hageja koos lapsega Eestisse elama ilma kostja nõusolekuta. Kostja lisas, et tal on endal vaja lahkuda Peruusse, et tal oleks võimalik tööd teha ja raha teenida, Eestis see tal võimalik ei ole.
3.Kohus rahuldas 22.05.2023 esialgse õiguskaitse taotluse ning lubas lapsel lahkuda koos kostjaga Eestis üksnes hageja notariaalselt kinnitatud nõusolekul.
4.Hageja esitas 09.11.2023 taotluse menetluse peatamiseks kuueks kuuks, kuna kostja oli palunud hagejalt leppimisaega ning hageja soovis anda kostjale võimaluse suhete parandamiseks.
5.Lapse esindaja esitas kohtule 17.11.2023 seisukoha hageja ja kostja ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas. Lapse esindaja hinnangul puudub vajadus ühise hoolduseõiguse lõpetamiseks, kuna hooldusõiguse ühine teostamine ei takista lapse senise elukorralduse jätkamist Eestis. Ühise hooldusõiguse lõpetamine oleks ennatlik.
6.Kostja esitas 15.12.2023 vastuse hagiavaldusele. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu ning leidis, et puudub alus abielu lahutamiseks ja ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid ühise hooldusõiguse lõpetamist ning põhjust ei anna ka see, et hageja ja kostja on erinevatel perioodidel erinevates kohtades elanud. Kostja ei ole muutunud ähvardavaks ega hagejale kuidagi ohtlikuks. Kuigi hageja ja kostja vahel on olnud erimeelsusi, ei ole kostja kordagi hagejat löönud. Kostja on lapse elus osalenud ning toetab teda igakülgselt. Poolte vahel ei ole olnud vaidluseid hooldusõiguse teostamise osas, mistõttu oleks ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendamata ja ennatlik.
7.15.11.2024 informeeris hageja kohut, et hageja ja kostja ei ole suutnud tulemuslikult leppida, mistõttu on põhjendatud kohtumenetluse jätkamine.
8.Hageja esitas 30.06.2025 kohtule täiendava seisukoha, mille selgitas kostja ja lapse suhtlust möödunud pooleteise aasta jooksul. Kostja külastas Eestis 2023. aasta detsembrist kuni 2024. aasta aprillini, mil pooled üritasid ebaõnnestunult leppida. Teist korda külastas kostja Eestis kolme päeva jooksul 2025. aasta juunis. Kostja on lapsega suhelnud telefonisti, saates peamiselt pilte ja sõnumeid. Telefonikõnesid on toimunud harva ning need on keelebarjääri tõttu olnud lühiajalised. Hageja teadmiste kohaselt on kostjal uus elukaaslane Peruus. Leppimisperioodi vältel kolisid hageja, kostja ja laps kolmekesi üürikorterisse. Kostjal ei õnnestunud Eestis tööd leida ning hagejal ei olnud võimalik omapäi perekonda rahaliselt ülal pidada, mistõttu kolis hageja koos lapsega 12.04.2024 üürikorterist välja. Kui kostja 2025. aasta juunis Eestis külastas, tõi ta lapsele kingituseks riideid ning käis temaga spaas ja lõbustuspargis. Kuna kostja ei osale rahaliselt lapse ülalpidamises, on hageja lapse nimel esitanud kostja vastu teise hagi elatise väljamõistmiseks. Laps alustab 2025. aasta septembris XXX Põhikooli 1. klassi õpingutega ning hakkab käima kunstialases huviringis.
9.Kohus kuulas 04.07.2025 ära lapse. Laps selgitas, et elab koos ema ja vanaemaga ning avaldas arvamust, et isaga koos elada ei soovi. Laps ei osanud selgitada seda, millal ta viimati isaga rääkis ning millistel teemadel ta isaga üldse rääkinud on. Laps meenutas positiivselt kostjaga veekeskuses ja lõbustuspargis käimist. Laps selgitas, et suhtles isaga kas ema tõlkimise vahendusel või miimika teel. Laps avaldas arvamust, et hageja ja kostja läbisaamine on varasemaga võrreldes paranenud.
10.11.07.2025 toimunud kohtuistungist oli kostja teadlik (dtl 182), ent ei osalenud sellel ilma, et ta oleks enda puudumist põhjendanud. Istungil esindas kostjat riigi õigusabi korras määratud esindaja. Hageja selgitas istungil, et abielusuhete jätkamises perspektiivi ei näe, kuna varasem katse kostjaga leppida oli tulemusetu. Ühtlasi on kostjal hageja teadmise järgi uus elukaaslane. Hageja nägi, kuidas kostja suhtles telefonis isikuga, kelle kontakti nimeks oli märgitud hispaania keeles „uus elukaaslane“ (nova companera). Seda isikut kutsus kostja telefoni teel sõnaga „arm“ (amor). Kostja esindaja hinnangul on abielu jätkamine endiselt võimalik. Hoolduseõiguse lõpetamise osas selgitas hageja, et soovib ära hoida olukorda, kus tal ei ole võimalik lapsega reisida, kuna isa ei anna selleks nõusolekut. Vanemate erineva päritolu tõttu ei näe laps emaga sarnane välja. Kostja esindaja leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole kordagi takistanud hagejal hooldusõigust teostada, sh lapsega reisida. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei anna kostja esindaja hinnangul hageja hooldusõiguse teostamisele midagi juurde, vaid tekitab üksnes lisapingeid. Lapse esindaja hinnangul tuleks õiguslik olukord viia tegelikkusega kooskõlla. Kuna kohtumenetluse vältel on last kasvatanud üksnes ema, on lapse huvides see, et ema saaks enda hooldusõigust probleemideta realiseerida. Lapse huvides on see, et tal ei oleks ebaselgust oma vanemate vahelistes suhetes.
Kohtuotsuse põhjendused Kohtualluvus ja kohalduv õigus
11.Käesoleva tsiviilasjas on kostjaks isik, kelle elukoht asub väljaspool Eestis, st vaidluses esineb välismaine element. Seetõttu tuleb kohtul hinnata nii enda pädevust asja lahendada kui ka seda, millist õigust kohtumenetluses esitatud nõuete lahendamisel kohaldama peaks.
12.Kohtualluvust abielu lahutamise asjades reguleerib 25. juuni 2019. a nõukogu määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (Brüssel II bis määrus) vastavalt määruse artikkel 1 lg 1 p-le a. Brüssel II bis määruse artikli 3 (a)(vi) kohaselt on abielulahutuse nõuet pädev lahendama kohus, kelle territooriumil on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja kui ta on selle riigi kodanik. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ning käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on hageja püsivalt Eestis elanud juba 2022. aastast alates. Kuna hageja kasvatab Eestis enda last ning töötab Eestis, on hageja huvide kese Eestis, st Eesti on hageja harilik viibimiskoht. Nii on Eesti kohtud pädevad abielu lahutamise nõuet praegu lahendama.
13.Brüssel II bis määruse artikli 1 lg 1 (b) ja lg 2 (a) kohaselt on ka hooldusõigusega seonduvate küsimuste kohtualluvus määruse reguleerimisalas. Vastavalt määruse artikkel 7 lg-le 1, on liikmesriigi kohtutel vanemliku vastutuse asjus kohtualluvus lapse suhtes, kelle harilik viibimiskoht on kohtusse pöördumise ajal selles liikmesriigis. Lapse hariliku viibimiskohana tuleb mõista kohta, kus on faktiliselt lapse elu kese (EKo 28.08.2018, C512/17, HR, p 42). Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on lapse elu kese faktiliselt Eestis, kuna ta on siin alates 2022. aastast elanud ning siinse elukeskkonnaga harjunud, samuti käis ta kohtusse pöördumise ajal Eestis lasteaias. Seejuures kõneleb laps eesti keeles ning tal on tekkinud enda sõnul usaldussuhe ka vanaemaga (hageja emaga). Kuna lapse harilik viibimiskoht oli kohtusse pöördumise ajal Eestis, on Eesti kohus pädev lahendama lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamisega seonduvat nõuet.
14.Abielu lahutamisele kohalduvat õigust reguleerib 20.detsembri 2010 nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (Rooma III määrus) vastavalt määruse artikkel 1 lg-le 1. Kuna praegu ei ole hageja ja kostja valinud abielu lahutamisele kohalduvat õigust, tuleb see tuvastada määruse artikli 8 järgi, mille punktid a-d sätestavad hierarhilise loetelu tingimustest, mille alusel kohalduvat õigust tuvastada. Kohtu hinnangul kohaldub praeguses asjas määruse art 8 (d), mille järgi kohaldub kohus selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse, st Eesti õigust.
15.Lapse hoolduseõigusega seotud küsimustele kohalduvat õigust reguleerib 19.10.1996. a vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioon (Haagi konventsioon), vastavalt konventsiooni artikli 1 lg 1 p-le c ning lg-le 2. Vastavalt Haagi konventsiooni artiklile 15, kohaldab kohus pädevuse teostamisel enda asukohariigi õigust. Kuna asja lahendab praegu Eesti kohus, tuleb seega ka ühise hooldusõiguse lõpetamisele kohaldada Eesti õigust.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-i 2 kohaselt lahendatakse hagita menetluses hooldus- ja suhtlusõiguse asjad. TsMS § 550 lg 2 kohaselt võib kohus aga lahendada hooldusõiguse asja hagimenetluses, kui seda nõutakse hagimenetluses koos abielu lahutamisega. Kuna praegu on hageja esitanud kostja vastu ka hagi abielu lahutamiseks, võib
kohus ühes menetluses lahendada ka lapse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude, järgides viimase puhul siiski hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Abielu lahutamise nõue
17.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tegemist on eeldusega, mille mittetäitmine ei välista järelduseni jõudmist, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhete pöördumatu lõppemine võib seega väljenduda ka muudest asjaoludest.
18.Hageja on kohtule kinnitanud, et tema ja kostja vahelised abielusuhted on lõppenud ning hageja ei näe võimalust neid suhteid enam taastada. Seejuures on hageja ja kostja menetluse kestel püüdnud ebaõnnestunult leppida ja abielusuhteid taastada, mis kinnitab, et hageja veendumus abielu jätkamise võimatusest on põhjalikult läbi mõeldud. Hageja on esitanud enda veenvad järeldused selle kohta, et hageja ja kostja arusaamad abielust ning abikaasade rollijaotusest on jäänud püsivalt erinevateks ning ta ei ole jäänud rahule kostja valmidusega ühisesse ellu panustada. Kuigi kostja on esindaja vahendusel väljendanud kohtule seda, et ta ei ole abielu lahutamisega nõus, ei ole see vastuseis määrav olukorras, kus kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi teist asjaolu, mis viitaksid võimalusele abielusuhete taastamiseks või seaksid abielusuhete pöördumatu lõppemise kahtluse alla. Hageja on veendunud, et kostjal on ka uus suhe, mis teeb hageja ja kostja vahelise suhte taastamise võimatuks.
19.Seega peab kohus poolte esitatud seisukohti arvesse võttes usutavaks, et poolte abielusuhted on lõppenud ning nende taastamine ei ole tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning lahutab poolte abielu. Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõue
20.Hageja on taotlenud kohtult lapse suhtes ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja lapse viibimiskohta puudutavas osas ainuhooldusõiguse üleandmist hagejale. Kohtu hinnangul tuleb avaldaja taotlus rahuldada. Kuna avaldaja ei ole soovinud ühist hooldusõigust lõpetada suuremas ulatuses kui viibimiskohaga seotud küsimustes, siis ei ole kohtul põhjust kaaluda hooldusõiguse lõpetamist suuremas ulatuses.
21.PKS § 118 lg 1 sätestab, et vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg-st 1 tulenevalt õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Lõikest 2 tulenevalt ei rahulda kohus avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. See tähendab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldus tuleb jätta rahuldamata üksnes siis, kui see pole lapse huvidega kooskõlas (p 1), või vähemalt 14-aastane laps sellele vastu vaidleb (p 2). Kohtu hinnangul ühise hooldusõiguse lõpetamist välistavaid asjaolusid praegu ei esine.
21.1.Kuigi kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud seda, et lapse vanemate vahel oleks esinenud ületamatuid erimeelsusi lapse viibimiskohta puudutavates küsimustes, ei ole vastupidiselt kostja arusaamale ühise hooldusõiguse lõpetamisel vaieldamatult määravaks üksnes vanemate vahel tekkinud erimeelsused ühise hooldusõiguse teostamisel. Asjaolu, et seni ei ole teadaolevalt hagejal lapsega reisimisel takistusi olnud, ei põhjenda ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmist, kuna ei saa eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks
peaks olema hagejal lapsega mõne konkreetse riigi piiri ületamisel juba takistusi tekkinud olema. On usutav, et hagejal võib lapsega reisimisel raskusi tõendamaks, et tal on õigus lapsega üksinda reisida, kui vanematel on viibimiskoha määramisel ühine hooldusõigus. Riigikohus on selgitanud, et vanemate lahuselu korral on põhjendatud vaadata ümber vanemate ühine hooldusõigus ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ning milliseid kohustusi täidab (RKTKo 07.06.2011, nr 3-2-1-45-11, p 21). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et last on senini kasvatanud hageja ning kostja ei ole lapse elus aktiivselt osalenud ega oma hooldusõigust olulisel määral teostanud. Kui vanemate suhted on lõppenud ning kostja ilmutab huvi lapse hooldusõiguse teostamise vastu minimaalsel määral (üksikute külastustega Eestisse) või teostab seda üksnes passiivselt teise vanemaga nõustumise teel, ei saa jõuda järeldusele, et lapse huvides on ilmtingimata säilitada mõlema vanema hooldusõigus.
21.2.Kuna tegelikkuses teostab lapse suhtes hooldusõigust ja lahendab lapse huve puudutavaid küsimusi hageja üksinda, on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus hageja taotletud ulatuses, st viibimiskoha küsimustes ning anda selle osas ainuhooldusõigus üle hagejale. Kuna lapse viibimiskoha määramine hõlmab lisaks võimalust määrata, kellega, kus ja millal laps viibib (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 12), võimaldab ühise hooldusõiguse lõpetamine käesoleval juhul saavutada õiguslikus olukorras selgust ning võimaldab otsuseid lapse viibimiskoha osas kiiremini vastu võtta. See muudatus viib õigusliku olukorra kooskõlla tegelikkusega arvestades, et laps elab püsivalt hageja juures ning kostja Peruus, mistõttu temalt vajalike nõusolekut saamine võib olla aeganõudev ning hageja jaoks, kes kannab peamist vastutust lapse kasvatamisel, koormav.
22.Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei võta kostjalt tema õigust lapsega suhelda, tema elus osaleda ning teda toetada. Samuti on isal võimalik olukorra muutumisel taotleda ühise hooldusõiguse taastamist PKS § 1231 lg 1 alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5631 alusel saadab kohus määruse arvates jõustumisest 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 järgi jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele ja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.