Kostja: Y (isikukood XXX), kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi hagi Yi vastu ülalpidamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded, poolte seisukohad ja menetluse käik
1.X (hageja) esitas 04.10.2023 Harju Maakohtule hagi oma poja Yi vastu (kostja) vastu elatise nõudes, mis seisnes eluruumi valduse tagastamises. Hageja selgitas, et ta asus 2004. aastal elama xxx vallas xxx külas asuvasse XXX tallu, mis kuulus tol ajal tema kahele lapsele: kostjale ja nooremale pojale Xile. Kuni selle ajani oli talus elanud hageja ämm, kes pidi siis
halva tervise tõttu asuma hooldekodusse. Et majapidamine seejärel hoolitsuseta ei jääks, tegid hageja pojad talle ettepaneku XXX tallu elama asuda. Hageja oli talu ja sealsete hoonete eest hoolitsenud juba 1971. aastast alates. 2005. aastal tegi kostja, kes oli omandanud ka venna osa maatükist, hagejale ettepaneku, et see endale XXX kinnistule uue maja ehitaks, mida viimane ka enda korteri müügist saadud rahaga tegi. Uus elamu sai elamiskõlbulikuks 2009. aastal, mil sinna asusid lisaks hagejale elama ka kostja ja tema ema. Hiljem hageja ja kostja suhted halvenesid, kostja ja tema ema nõudsid, et hageja ei viibiks talus nädalavahetustel, 2012. aastal kirjutas Padise Vallavalitus kostja nõudel hageja XXX talust välja ning 19.02.2023 vahetas kostja luku, mistõttu hageja pidi otsima ööbimisvõimalusi mujalt. Hageja nõudis ülalpidamiskohustuse täitmist eluruumi valduse tagastamisega XXX kinnistul, kuna ta on emotsionaalselt seotud kohaliku kogukonnaga. Enda abivajadust põhjendas hageja sellega, et tal on olnud neli infarkti ning on põdenud kahel korral vähki ning tema tervis ei võimalda tal pidevalt ajutistes kohtades ööbida.
2.Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 04.10.2024, milles vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagi on täielikult põhjendamata ja tõendamata, kuna hageja ei ole näidanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh miks ta ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, milline on tema varaline seis ning miks ta ei ole võimeline endale elukohta hankima. Kostja vaidles ka vastu väitele, et hagejal oleks takistatud kinnisasja valdamine, kuna kostja ei takista hagejal elumaja külastamast ning selles asuvasse ruumi, kus hageja oma asju hoiab, pääsemast. Kostja kinnitas, et ta vahetas 2023. aasta veebruaris elumaja ukselukud, sest hageja, kes viibis kinnisasjal harva, raiskas elektrit elumaja puuküttekamina asemel elektriradiaatoriga küttes. Kostja arvates omab tähtsust asjaolu, et hageja külastab kinnisasja harva, umbes korra kuus. Pärast ukselukkude vahetamist on kostja lasknud hageja alati elumajja sisse, kui hageja on kohale tulnud. Hagejal ja kostjal puudub kokkulepe, mis annaks hagejale õiguse kasutada elumaja igal ajal oma äranägemise järgi. Asjaolu, et hageja on kasutanud ühte ruumi oma asjade hoiustamiseks, ei anna talle õigust majas või mõnes selle ruumis elada. Kostja hinnangul ei vaja hageja ülalpidamist, kõnealune kinnisasi ei ole kunagi olnud hageja elukohaks. Hageja on kinnisasja üksnes külastanud ning tal ei ole olnud lubatud seal oma äranägemise järgi viibida, kuna tema läbisaamine enda eksabikaasa (kostja emaga) on olnud halb. Selline kokkulepe, et hageja väldib kinnistul viibimist, kui seal viibib ka tema eksabikaasa, on kehtinud vähemalt viimased kümme aastat. Kostja ei nõustu ka väidetega, nagu oleks hageja andnud suure panuse kinnisasjal asuva elumaja ehitamisse ja puude istutamisse. Hageja on istutanud umbes kümme puud ja samapalju põõsaid ning aidanud vaid üksikute ehitustööde tegemisega. Hageja on küll avaldanud kohtule enda pensioni suuruse, kuid ei ole selgitanud, et tema ainuomandisse jäid abielu lahutamisel kostja emast neli korterit Tallinnas. Hageja kasutab viimastel aastatel Honda CR-V linnamaasturit. Hageja käib puhkusereisidel ning tema elukoht ei ole noorema poja juures, vaid kusagil mujal.
3.Hageja esitas kohtule 02.07.2025 avalduse, milles esitas mh alternatiivse nõude kostja vastu mõista kostjalt välja igakuine ülalpidamine rahas, mille suurusena täpsustas hageja 04.07.2025 500 eurot. Hageja põhjendas hagi muutmise vajadust sellega, et ta sai internetis avaldatud müügikuulutuse kaudu teada kostja kavatsusest XXX talu kinnistu müüa. Hageja tõi välja, et tema igapäevaseks elamiseks vajalikud kulud koosnevad eluasemekuludest, milleks on üüri maksmine, kommunaalkulud või kodu soetamine, toit, ravimid ja tervisehoiukulud, ning esmavajalikud isiklikud kulud. Konkreetseid summasid enda tegelike kulude kohta hageja välja ei toonud. Hageja tõi välja, et keskmise suurusega korteri üür Harju maakonnas, eriti Tallinnas, jääb koos kommunaalkulude 600-800 euro vahemikku kuus ning odavama klassi väiksemad majad maksavad 200 000-300 000 eurot.
4.Kostja esitas 26.06.2025 kohtule täiendava seisukoha, milles märkis, et kostja ainsateks sissetulekuteks on riigilt igakuiselt saadavad toetused umbes 650 euro ulatuses ning seeläbi
vähem kui hagejal. Kuna kostja vajab raske terviseseisundi tõttu igapäevaselt kõrvalabi ja ei ole võimeline end iseseisvalt igapäevaelus täielikult teenindama, esineks ka hageja nõude põhjendatuse korral alus kostja vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täies ulatuses PKS § 102 lg 1 alusel. PKS § 102 lg 2 nimetab mõjuva põhjusena ülalpidamiskohustusest vabastamiseks töövõimetust ning see on analoogia korras kohaldatav ka muudele ülalpidamisasjadele lisaks laste ülalpidamisasjadele. Kuna hageja on terve ning tema sissetulekud on suuremad kostja omadest, oleks ülalpidamiskohustuse panemine kostjale praegu ka vastuolus hea usu põhimõttega.
5.Hageja selgitas 04.07.2025 istungil, et on tema ainuomandisse kuulunud korterite müügist pannud paarkümmend tuhat eurot hoiusesse ning ülejäänud müügitulu investeerinud XXX talusse, ehitades sinna kaheksa hoonet. Hageja hinnangul ei oma kostja tervislik seisund praegu tähtsust, kuna kostja rahaline seis on hea. Hagejal ei ole võimalik elada enda noorema poja juures. Kostja selgitas samuti, et soov XXX kinnistu võõrandamiseks tuleneb kostja võimetusest kinnisasja eest hoolt kanda, sest kostja on voodihaige. Hageja ülalpidamisvajadus on jätkuvalt tõendamata. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg 6 sätestab, et kohus ei ole esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
8.Hageja esitas 02.07.2025 alternatiivse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude, mille rahalist suurust ta täpsustas 04.07.2025 kohtuistungil. Hageja põhjendas hagi muutmist sellega, et sai kohtumenetluse kestel teada kostja kavatsusest XXX kinnistu võõrandada. Kohtu hinnangul on hagi muutmine sel põhjusel lubatav vastavalt TsMS § 367 lg-le 2, kuna teadaolevalt ei olnud hagejale eelnevalt teada kostja soov XXX kinnistut võõrandada ning alternatiivselt esitatud nõue on samuti ülalpidamiskohustuse täitmise nõue, mida on võimalik lahendada selles menetluses esitatud asjaolude põhjal. Kuna hagi muutmise tagajärjel on hageja esitanud alternatiivselt rahalise ülalpidamise nõude, tuleb hagihinna määramisel aluseks võtta alternatiivsetest nõuetest suurem nõue (TsMS § 134 lg 1 teine lause), milleks on praegu üheksakordne nõutav igakuine ülalpidamismakse (TsMS § 129 lg 2).
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega eeldab hageja nõude rahuldamine seda, et on tuvastatud hageja suutmatus ennast ise ülal pidada (RKTKm 07.03.2014, nr 3-2-1-192-13, p 10). Tuvastamaks seda, kas hageja on suuteline end ise ülal pidama (st kas hagejal esineb abivajadus), tuleb lisaks hageja sissetulekutele arvestada ka hagejal olemasolevat vara. Abivajaduse esinemine ei tähenda seejuures üksnes seda, et hageja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid, vaid hageja peab seejuures tõendama, et kulude
(liig)suurus on tingitud näiteks tema tervislikust seisundist või muust erakorralisest objektiivsest asjaolust (HMKo 17.06.2022, nr 2-20-4971/92, p 16.2.)
10.Asjaolud, mille alusel hageja abivajadust hinnata, peab esile tooma ning tõendama hageja (TsMS § 5 lg 1, § 230 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole hageja praegu esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks hageja objektiivne võimetus endale sissetulekuid hankida ja ennast ülal pidada, st hageja abivajadus PKS § 97 p-i 3 tähenduses.
10.1.Esiteks ei ole hageja kohtule esitanud konkreetseid andmeid enda vajalike kulutuste kohta. Hageja on üksnes selgitanud, et tal on vajalikud igakuised kulutused toidule, ravimile, tervishoiule ja eluasemele (dtl 69). Ühtlasi on hageja esitanud statistilisi andmeid keskmiste üüri- või elamispinna soetamise kulude kohta Tallinnas ja Harjumaal, ilma et ta oleks viidanud konkreetsele vajadusele ühte kindlat elamispinda üürida või soetada. Kohtul ei ole aga võimalik ilma konkreetsete kulutuste nimetamiseta ja ilma asjakohaste tõenditeta võimalik hinnata seda, millised hageja igakuised kulutused tegelikult on, ning kas need ületavad tema sissetulekuid.
10.2.Hageja saab enda kinnitusel tavapärases suuruses vanaduspensioni (üle 800 euro). Kuigi vanaduspensioni suurus ei ole selline, mis võimaldab tingimata mugavat äraelamist, tagab vanaduspension pensionärile siiski riigi poolt vähemalt elementaarse eluks vajaliku sissetuleku. Hageja varalist seisundit mõjutab ka see, et ta on võõrandanud kolm korteromandit, millest saadud raha on tal olnud võimalik oma äranägemisel kulutada ning mille puhul on ta ka ise möönnud, et ta ei ole kogu raha XXX talusse investeerinud (dtl 109).
10.3.Kogumis on hageja kohtule menetluse käigus möönnud, et tal on olemas igakuine sissetulek ning olnud võimalus kasutada märkimisväärset vara oma äranägemisel. Samas ei ole hageja tõendanud ühtegi konkreetset kulutust, mida ta igakuiselt kandma peaks, kuid ei suuda. Hageja on esitatud menetlusdokumentides välja toonud, et eelkõige peab ta ülekohtuseks, et tal ei võimaldata kasutada XXX kinnistut. Nii puudub kohtul alus asuda seisukohale, et hageja ei ole suuteline end iseseisvalt ülal pidama PKS § 97 p-i 3 tähenduses.
11.Kuna hagejal puudub abivajadus PKS § 97 p-i 3 tähenduses, ei ole täidetud kummagi alternatiivse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude peamine eeldus ehk suutmatus ennast iseseisvalt ülal pidada. Järelduvalt puudub kohtul vajadus hageja alternatiivseid nõudeid täiendavalt hinnata ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus võib hagimenetluses siiski jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4).
13.Kuigi TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et pooled kannavad ise oma menetluskulud hagilistes abieluasjades ja alaealiste laste ülalpidamisasjades, on ka täiskasvanud perekonnaliikmete vahelised ülalpidamisnõuded oma olemuselt sarnased muude hagiliste perekonnaasjadega. Kuigi erinevalt alaealiste ülalpidamiskohustusest ei näe TsMS täiskasvanute ülalpidamisnõuete puhul ette üldreeglina poolte menetluskulude kandmist menetlusosaliste endi poolt, siis tuleb arvestada, et ka täiskasvanute ülalpidamisnõuetes ei ole kohus sarnaselt hagita menetlusele esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud (TsMS § 436 lg 6). Seega on ka täiskasvanu ülalpidamisasjas võimalik menetluses raskusteta osaleda ilma lepingulise esindajata.
Kohtu hinnangul on seega põhjendatud tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kalduda ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.