Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
17.juunil 2022.a, Tallinnas
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-20-4971 T T hagi M T ja K N vastu elatise nõudes 1080 eurot
nende Hageja: T T (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, 10135 Tallinn; e-post [email protected]) Kostjad: M T (isikukood xxx, elukoht xxx) K N (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla (Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid, Juhkentali 8-9/10, 10132 Tallinn; e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata T T hagi M T ja K N vastu elatise nõudes.
2.Jätta menetluskulud, v.a T T riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, poolte endi kanda.
3.Jätta T T riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.T T esitas Harju Maakohtule hagi M T ja K N vastu elatise nõudes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjate K N ja M T isa, s.o nende üleneja sugulane. Hageja on käesoleval ajal töövõimetuspensionär, kelle arveldusarvele laekub
perioodiliselt pension summas 451,49 eurot, millele lisandub sotsiaaltoetus summas 40,91 eurot. Muid sissetulekuid hagejal käesoleval ajal ei ole, kuna tema puue, mis kujutab endast puudujääki xxx, ei võimalda mingit tööd teha. Hageja on tunnistatud 100 % ulatuses töövõimetuks.
1.2.Hageja ainsaks kinnisvaraks on xxx asuv elamu, mis on tema elukohaks.
1.3.Hagejal on hoiukonto, mille jääk on käesoleval ajal 6000 eurot. Hoiukontole kogub hageja tagavara erakordseteks kulutusteks, milliseid võib majaomanikul tavapäraselt ette tulla – elamu amortiseerunud osade remont, menetluskulud kinnisvaraga seotud kohtuvaidlustes jms. Samuti võib hagejal esineda erakorralisi kulutusi seoses xxx.
1.4.Hageja on oma igapäevakulutused hoidnud seni erakordselt madalad, et oleks võimalik hoiukontol olevat tagavara säilitada ning igapäevasteks kulutusteks ta seda ei kasuta. Hageja igapäevasteks vajalikeks ülalpidamiskulutusteks pensionist ei piisa.
1.5.Hageja vältimatuteks vajalikeks püsikulutusteks on: kulutused eluasemele (küte, elekter) – 50 eurot kuus; kulutused toidule 310 eurot kuus; sidekulud (internet, telefon) – 30 eurot kuus; kulutused tervishoiule (visiiditasud, ravimid ) – 50 eurot kuus; vajalikud lisakulud seoses puudega 75 eurot – tugiisiku teenused vajadusel, invatransport; kulutused riietusele, hügieenitarvetele 100 eurot. Kokku vajadus püsikuludeks käesoleval ajal on 615 eurot, kuid seoses rahaliste vahendite puudumisega ei ole hagejal neid võimalik olnud nii suures ulatuses teha.
1.6.Hageja leiab, et tema täiendavad vajadused, millisteks kulutusteks tema pensionist ei jätku, võiks katta kogusumma 180 eurot, mis jaguneb laste vahel võrdselt. Seega esitab hageja käesolevaga nõude kummagi kostja vastu elatise maksmiseks hagejale summas 60 eurot kuus, kokku 120 eurot. Ülejäänud summa – 60 eurot, katab M S poolt kompromissi alusel tasutav elatis.
1.7.Kostjad on küll väitnud, et nende sissetulekud sellise elatise summa maksmist ei võimalda, kuid mõlemad kostjad omavad käesoleval ajal kinnisvara ja neil on olema püsivad sissetulekud.
1.8.Hageja ei nõustu kostja K N vastuväidetega selles osas, et ta ei ole maksnud talle alaealisena elatist. Elatis mõisteti hagejalt välja Kingissepa Rajooni Rahvakohtu 10.04.1979 otsusega, millist otsust sel ajal kehtinud sissenõudmise korra alusel täideti hageja töökoha xxx raamatupidamise poolt korrapäraselt kuni K N täisealiseks saamiseni. Elatis maksti K N ema K K arvele.
1.9.Hagejal oli M T emaga kuni viimase 15-aastaseks saamiseni ühine majapidamine ning ta võttis osa poja kasvatamisest ja ülalpidamisest. Hageja hinnangul muutus poja käitumine murdeeas kontrollimatuks, ta lahkus ilma vanemate loata kodunt ja keeldus tagasi tulemast, mistõttu purunes hageja abielu. Abielu lahutamisel jagati abielu jooksul kogutud ühisvara, millest olulise väärtusega osa sai endale M T ema. Hageja leiab, et kuivõrd M T sai oma ema vahendusel endale abielu ühisvara jagamisel hageja abikaasale jäänud olulise maksumusega vara, siis sellega on tal tekkinud moraalne kohustus võtta osa oma invaliidist isa elamiskulude katmisest olukorras, kus nägemispuudega isa enam ise enam vajalikke kulutusi tegema võimeline ei ole.
1.10.Hageja palub välja mõista kostjalt M Tlt hageja T T kasuks elatis 60 eurot kuus alates elatishagi esitamisest kohtule 31.03.2020 kuni vajaduse äralangemiseni. Elatis indekseeritakse igal aastal 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud tarbijahinna indeksi muutusega. Hageja palub kostjalt K Nlt välja mõista T T kasuks elatis 60 eurot kuus alates elatishagi esitamisest alates 03.12.2020 kuni vajaduse äralangemiseni. Elatis indekseeritakse igal aastal 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud tarbijahinna indeksi muutusega.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostja M T vastuväited ja põhjendused
3.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
3.1.Hageja väide, et kostja on suuresti süüdi, et tema abielu purunes, kui kostja oli teismeline ja ei allunud temale. See on absoluutselt vale väide. Kostja ei suutnud seda
pidevat terrorit, mis kodus toimus enam välja kannatada. Pidevad tülid emaga ja pidutsemised võõraste naistega oli hoopis see, mis viis abielu purunemiseni ja kodust põgenemiseni. Kui kostja sa sügisel 18 otsustas kodust lahkuda ja peale seda ei olegi enam seal püsivalt elanud. Kostja pidi minema õhtukooli, et lõpetada oma gümnaasium, mis koduse terrori tõttu pooleli jäi. Hiljem tuli kostja juurde elama ka kostja ema, kes ei suutnud seda terrorit kannatada. Peale seda ei olegi pooled eriti suhelnud. Hageja ei ole kunagi kostja poole pöördunud, et kas oleks võimalik teda rahaliselt aidata või toetada.
3.2.Abielu ajal jagatud vara ei tohiks kohus arvestada, kuna tegemis on eraldi seisvate asjadega. Nimelt on igal vanemal õigus oma varaga tegeleda vastavalt oma tahtmisele. Seega väita, et kostjana oleksin justkui mingit meeletut kasu saanud ei ole õige.
3.3.Samuti ei ole kostja nõus nõudega, kus summat 60 eurot nõutakse tagantjärgi alates 31.03.2020.
3.4.Kostja kinnisvara on hetkel pigem panga vara, kuna lasub kohustus igakuiselt teenindada pangalaenu ja laenuleping lõppeb alles 2048. Teiseks veelgi suuremaks kohustuseks on kostja kolm alaealist last, kelle heaolu eest peab hea seisma. Nemad ei tohiks millestki puudust tunda ja peaksid saama elada täisväärtusliku elu. Kolmandaks kulutuseks on kostjal liising, mis kestab veel umbes 4 aastat. Kostja igakuised sundkulud, mida kostja ei saa kuidagi muuta on ca 850 eurot. Lisakuludena tuleb veel juurde toit, kulud lastele, transpordile, elekter ja vesi, telefonid, internet, tv.
3.5.Hageja väidab, et tal kulub söögile ca 310 eurot ja interneti ja telefoni peale ca 30 eurot. Kostjal tekib küsimus, et kuidas suudab üksik inimene nii palju tarbida. xxx inimene kostja teada internetis ei käi ja telefoni peale tänapäeval enam ammugi ei kulu nii palju kui hageja väidab. Kostja toob näitena, et kostja viie liikmelise pere toidule kulub ca 360-380 eurot kuus. Meid on viis ja hageja suudab üksi ära kulutada ca 310 eurot.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja K N vastuväited ja põhjendused
5.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
5.1.Kostja on seisukohal, et hageja esitatud dokumentidest ei nähtu, et ta oleks maksnud kostja emale K N ülalpidamiseks elatist. Hageja poolt esitatud dokumendid kataksid väga lühikest perioodi ning ei lükkaks ümber kostja väidet, et hageja on väga vähesel määral kostja ülalpidamisest osa võtnud ning rikkunud oluliselt kostja ülalpidamise kohustust.
5.2.Kostja palub ennast ülalpidamiskohustusest vabastada, kuna hageja on ülalpidamiskohustust rikkunud nii ulatuslikult (jämedalt), et äärmiselt ebaõiglane oleks elatise maksmist ajaliselt piirata või selle suurust vähendada. Ajaline piirang või elatise vähendamine ei kompenseeriks hageja poolt kostja kasvatamisest osa võtmata jätmist ja ülalpidamiskohustuse rikkumist.
5.3.Hageja enda materiaalne olukord ei ole niivõrd halb, et ta oleks õigustatud oma lastelt elatist nõudma, sest talle kuulub kinnistu xxx, mille väärtus ei saa olla väike, sest xxx asuvad kinnistud on reeglina hinnalised. Hagejal oleks tema puuet arvestades mõistlik kinnistu võõrandada ja osta endale väiksem korter. Selliselt toimides saaks hageja piisavalt rahalisi vahendeid, et elu lõpuni ennast elatada.
5.4.Hageja saab pensioni ja oma puudest tulenevalt ka toetust ning lisaks on õigus saada kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalabiteenust.
5.5.Kostja majanduslik olukord on kindlasti oluliselt kehvem kui hagejal, sest praegusel hetkel on ta lapsega kodus ja saab alates 2021 aasta aprillikuust igakuiselt ainult peretoetust summas 120 eurot.
5.6.Kostja ainukeseks kinnisvaraks on abikaasa M Nga ühisomandis olev kinnistu asukohaga xxx, mis on koormatud kolme hüpoteegiga. Pereautona kasutab kostja pere sõidukit xxx. Hüpoteegid tagavad laenulepingust tulenevaid kohustusi, igakuised
laenumaksed on 377,94 eurot ja 220 eurot, kokku 597,94 eurot. Lepingu lõpptähtaeg on 25.10.2045. Kuna kostja abikaasa käib tööl, siis maksab tema praegu abikaasade ühiseks kohustuseks olevaid laene. Kostja perekonna igakuised kulutused on kokku 3817,94 eurot, millest pool ehk 1908,97 eurot peaks olema kostja kanda, kelle ainuke sissetulek on peretoetus summas 120 eurot.
5.7.Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja seda, et ta kasvatab alla 3 aastast last, oleks talle hagejale elatise maksmise kohustuse panemine ilmselgelt ebaõiglane ja koormav, sest kostjal on endalgi oma sissetulekut ja kohustusi arvestades väga raske majanduslikult toime tulla. Asjaolu, et kostja abikaasa peab teda ja lapsi üleval, ei tähenda seda, et ta peaks hakkama ka hagejat ülal pidama.
5.8.Kui kõrvutada kostja kohustused ja varaline seisund hageja omaga, siis on ilmselge, et hageja varaline seisund on oluliselt parem (talle kuulub hüpoteekideta hinnaline kinnistu) ning tal ei ole kohustusi teiste isikute ees. Hageja peab muretsema vaid iseenda ülalpidamise eest.
6.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on hageja alanejad sugulased, s.o hageja lapsed. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjatel on kohustus tasuda hagejale elatist kokku summas 120 eurot alates 03.12.2020 kuni vajaduse äralangemiseni.
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
12.Riigikohus on 07.03.2014 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-192-13 punktis 10 märkinud, et PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduseks on alaneja või üleneja suutmatus ennast ise ülal pidada. See võib puudutada sugulast, kes kehalise või vaimse puude tõttu või muul põhjusel on võimetu endale ise sissetulekut hankima. Seega tuleb PKS § 97 p 3 alusel elatise väljamõistmiseks tuvastada, kas hageja on suuteline ennast ise ülal pidama. Eelkõige tuleb kohtul võtta seisukoht selles, kas hageja näol on tegemist abi vajava isikuga PKS § 97 p 3 tähenduses, kes objektiivsetel asjaoludel ei ole kas töövõimetuse tõttu või muul põhjusel võimeline ennast ülal pidama. PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduste
esinemise tõendamise kohustus on hagejal. Kohus selgitas hagejale 08.03.2022 kohtuistungil, et need asjaolud vajavad tõendamist, sh sissetulekud, väljaminekud ja võimetus ennast ülal pidada (t lk 126, 00:14:19). Lisaks on kohus selgitanud, et kuivõrd üks kostjatest on esitanud vastuväite, et tema ülalpidamises on hageja osalenud minimaalselt, siis selles osas on tõendamiskoormis samuti hagejal (t lk 226, 00:21:09).
13.Hageja tugineb kostjate vastu hagiavalduse esitamisel asjaolule, et hagejal on raske xxx ning muud sissetulekud peale pensioni ja sotsiaaltoetuse puuduvad ning nimetatud saadavate summadega ei ole võimalik hakkama saada. Kostjad on asunud seisukohale, et hageja materiaalne olukord ei ole niivõrd halb, et ta oleks õigustatud saama kostjatelt elatist. Hagejale kuulub kinnistu xxx, mille ta saaks võõrandada ja osta endale väiksema korteri. Selliselt toimides saaks hageja piisavalt rahalisi vahendeid, et ennast elatada.
14.Hageja poolt kohtule esitatust nähtub, et hagejal on tuvastatud 09.05.2018 sügav puue kestusega 01.06.2018 kuni 06.11.2021 ning määratud puudega tööealise inimese toetus 53,7 eurot kuus kestusega 01.06.2018 kuni 06.11.2021 (t lk 4-5).
15.Analüüsides hageja esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud . PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduseid ehk objektiivset võimetust endale sissetulekuid hankida ega ka seda, et hageja objektiivsed vajadused on suuremad, kui tema sissetulek võimaldab või et tema objektiivselt vajalikud väljaminekud ületaksid sissetulekuid.
15.1.Esialgselt 31.03.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt (t lk 2) oli hageja igakuiseks sissetulekuks töövõimetuspensionärina 467 eurot. Kohtu järelepärimisele esitatud AS-i SEB hageja konto väljavõttest perioodi 01.01.2020-02.07.2020 nähtub, et hagejale laekus igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus 53,70 eurot ja Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus 427,49 eurot (t lk 78-81). Selle konto jääk perioodi lõpus oli 803,45 eurot. Lisaks oli hagejal samas pangas kogumishoius jäägiga 6003 eurot (t lk 82).
15.2.Hageja 12.04.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt (t lk 235) on tema sissetulekuks igakuine pension 451,49 eurot ja sotsiaaltoetus 40,91 eurot. AS-i SEB hageja konto väljavõttest perioodi 01.12.2021-31.03.2022 nähtub, et Eesti Töötukassalt töövõimetoetuse maksmine lõppes 03.12.2021 ning sealt edasi laekus hagejale igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt pension 451,49 eurot ja sotsiaaltoetus 40,91 eurot (t lk 241-245p). Selle konto jääk perioodi lõpus oli 2828,71 eurot. Lisaks oli hagejal samas pangas kogumishoius jäägiga 6003 eurot (t lk 239).
15.3.Seega olid hagiavalduse esitamise ajal hageja igakuine sissetulek töövõime- ja sotsiaaltoetuse näol umbes 480 eurot. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hageja sissetulek pensioni ja sotsiaaltoetuse näol umbes 490 eurot. Seega hageja sissetulek menetluse ajal langenud ei ole, pigem veidi tõusnud. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja üks lastest (kostjatest) sõlmis menetluses hagejaga kompromissi, millega võttis endale kohustuse tasuda hagejale igakuiselt 60 eurot (t lk 231-232). Ka see tuleb arvestada hageja sissetulekute hulka haginõude lahendamisel ülejäänud kostjate suhtes.
15.5.Kohtule ei ole esile toodud asjaolusid, milles seisneb hageja objektiivne võimetus endale sissetulekuid hankida ja ennast ülal pidada. Hagejal oli hagi esitamise ajal sissetulekuks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, käesoleval hetkel pension ja sotsiaaltoetus ja ühe lapse igakuine toetus kokku summas umbes 540 eurot. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 2 alusel on riiklik pension solidaarsuspõhimõttele
tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Vanaduspension määratakse eluajaks (Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 3). Ehkki on üldteada, et pension ei võimalda külluslikku äraelamist, tagab see siiski pensionärile riigi poolt vähemalt elementaarse eluks vajaliku sissetuleku (vt ka Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 3). Seega asub kohus seisukohale, et hagejal on sissetulek pensioni, sotsiaaltoetuse ja ühe lapse igakuise makse näol, mis võimaldab tal ennast ise ülal pidada.
16.Hagejal oli võimalik tõendada, et näiteks oma tervislikust seisundist või mingitest muudest asjaoludest tulenevalt ei piisa tal oma igakuistest sissetulekutest enda ülalpidamiseks. Ka seda ei ole hageja kohtu hinnangul teinud.
16.1.Hageja on esitanud nimekirja oma kulude suuruse kohta (t lk 235 pöördel), kuid ei ole esitanud nende kohta tõendeid. PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduste esinemise tõendamise kohustus on hagejal, ainult hageja väitest ja loetelust kulude kohta ei piisa nõude eelduste tõendamiseks. Seega hageja väide, et tema kulud on just nii suured, nagu ta väidab, ning need ületavad tema sissetulekuid igakuiselt 120 euro võrra, on tõendamata.
16.2.Kohtu hinnangul ei piisa hageja nõude rahuldamiseks väitest ja tõendist, et tema väljaminekud ületavad sissetulekuid, vaid ta peaks tõendama, et kulude (liig)suurus on tingitud näiteks tema tervislikust seisundist või muust erakorralisest objektiivsest asjaolust. Näiteks see, et hageja kulud toidule on väga suured (ja need ei ole tingitud hageja erivajadusest), pigem ei ole aluseks hagi rahuldamisele. Kostjad ei pea kandma hageja kulusid tavapärasest kallimatele, erilisematele või suuremas koguses toiduainetele.
16.3.Ainsaks tõendiks hageja kulude kohta saaks pidada kohtu välja nõutud ja hageja esitatud pangaväljavõtteid. Samas ei ole hageja välja toonud ega seostanud seda tõendit enda faktiväitega kulude kohta. Kohus lahendab vaidlust siiski hageja esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal (TsMS § 5 lg 1; § 230 lg 1). Kohtul puudub alus hakata ise tõenditest hageja eest asjaolusid välja otsima ja neid tuletama. Siiski märgib kohus, et ei tuvastanud pangaväljavõtetest hageja igakuiseid kulutusi toidule summas 310 eurot, tervishoiule 50 eurot, lisakulusid seoses puudega 75 eurot või riietusele, hügieenitarvetele 100 eurot.
16.4.Samuti ei tuvastanud kohus, et hagejal oleks pidevalt raskusi oma igakuiste kulude jooksva katmisega ja nö ots-otsaga kokku tulemisega. Hageja nii arveldusarve kui ka kogumiskonto jäägid on stabiilselt mitme tuhande euroga plussis. Hageja on esitanud kohtule enda hoiukonto väljavõtte, millise kohaselt omab hageja vabu rahalisi vahendeid summas 6003,82 eurot (t lk 239) ning pangakonto väljavõtte perioodi 01.12.2021 kuni 31.03.2022, millise kohaselt on hagejal vabu rahalisi vahendeid summas 2828,71 eurot (t lk 241-245). Hageja sissetulekud on võimaldanud kogumishoiust kasvatada (vt t lk 239 sissemaksed 16.01. ja 17.02.2022 kumbki 1000 eurot). Samuti on hageja sissetulekud võimaldanud tal 24.03.2022 tasuda xxx arve summas 3364 eurot (t lk 245 pöördel), võttes selleks küll raha kogumishoiuselt, kuid mille jääk sellele vaatamata ei ole võrreldes hagiavalduse esitamise ajaga vähenenud.
16.5.Seega ei ole hageja tõendanud ega ka põhistanud, et ta ei ole ennast ise võimeline ülal pidama. Ainuüksi menetluses esile toodud asjaolu, et hagejal on sügav nägemispuue, ei ole hagi rahuldamise aluseks. Hageja ei ole tõendanud tal sellega seoses tekkivate kulude suurust. Samuti ei saa hagi rahuldamise põhjuseks olla
hageja väide, et seoses rahaliste vahendite nappusega on ta sunnitud kokkuhoidlikult tarbima. PKS § 97 p 3 mõttes hagi rahuldamise aluseks on võimetus hankida endale sissetulekuid ja end ülal pidada, mitte lihtsalt soov tarbida rohkem, kui sissetulekud võimaldavad.
17.Arvestades kohtu ette toodud tõendeid, asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud hageja raske majanduslik olukord, võimetus hankida sissetulekuid ja suutmatus end ise ülal pidada. Kuna kohus ei tuvastanud PKS § 97 p 3 kohaldamise aluseid, puudub vajadus edasi analüüsida PKS § 99, § 102 ja § 103 sätestatud ning sellega seoses esitatud kostjate vastuväiteid ega tuvastada nende majanduslikku olukorda, sissetulekuid ja väljaminekuid.
18.Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on 1080 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
22.Ehkki tegemist ei ole alaealise lapse ülalpidamisasjaga, leiab kohus, et arvestades käesoleva tsiviilasja olemust on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Tegemist on siiski laste ja nende vanema vahelise tsiviilasjaga. Lisaks, kuna hagejale on määratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada sellega seotud kulud, siis oleks kohtu hinnangul ebamõistlik jätta kostjate menetluskulud hageja kanda.
23.Hagejale on määratud riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada sellega seotud kulud.
24.TsMS § 190 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka vabastada.
25.Riigikohus on 13.02.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12 punktis 23 leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend riigi õigusabi saanud isiku kahjuks. Kuna hagejale on antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, tuleb hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.