M.A, W.L hagiavaldus G.Q vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
M.A hagi osas 4219,48 eurot W.L hagi osas 2589,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: M.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja Peeter Malve, seaduslik esindaja C.Y Hageja II: W.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Peeter Malve, seaduslik esindaja C.Y Kostja: G.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja JanneLiisa Ottis
Kohtuistungi toimumise aeg
14.01.2025
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja I osaline loobumine hagist ning lõpetada menetlus kostja vastu osas, mis puudutab tagasiulatuvat elatise nõuet perioodil 01.01.2024 – 27.10.2024 summas 1037,07 eurot.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista G.Q-lt (isikukood XXX ) M.A (isikukood XXX) ja W.L-i (isikukood XXX) kasuks elatis alates 01.12.2024 kuni 31.03.2025 iga hageja kohta 287,72 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest, mis kohtuotsuse seisuga on 40 eurot).
Välja mõista G.Q-lt (isikukood XXX) M.A (isikukood XXX) ja W.L-i (isikukood XXX) kasuks elatis alates 01.04.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) iga hageja kohta 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest, mis kohtuotsuse seisuga on 40 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Välja mõista G.Q M.A kasuks elatis kindla summana 1602,30 eurot perioodi 17.01.202410.04.2025 eest.
6.Tunnistada kohtuotsuse p 3 ja 4 tagatiseta viivitama täidetavaks.
7.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1). Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.M.A (hageja I) esitas 04.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse G.Q-lt (kostja) ühekordse elatise summas 1298 eurot väljamõistmiseks.
2.10.10.2024 kohtumäärusega edastas Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-24-15093 kohtualluvusel menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
3.11.10.2024 kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohus menetlusse hageja I hagi kostja vastu elatise saamiseks.
4.28.10.2024 esitasid hageja I ja W.L (hageja II) (koos ka hagejad) kohtule hagi kostja vastu elatise saamiseks (tsiviilasi 2-24-16345).
5.18.11.2024 kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohus menetlusse hagejate hagi kostja vastu elatise saamiseks ja liitis tsiviilasjad ühte menetlusse, ning luges ühiseks tsiviilasja numbriks 224-15093.
6.14.01.2025 ja 14.04.2025 esitasid hagejad hagiavalduse täienduse.
Hagejate nõuded ja põhjendused Hageja I nõue
1.Hageja I palub, vastavalt 14.04.2025 esitatud hagiavalduse täpsustusele, mõista kostjalt välja elatis ühekordse summana 1630 eurot.
2.Hageja I nõue tuleneb asjaolust, et tal on hambumuse korrigeerimiseks vajalik paigaldada breketid nii üla- kui ka alalõuale. Hageja ema on ortodontilise ravi eest tasunud kokku 2596 eurot. 13.09.2024 esitas hageja I ema kostjale ettepaneku kanda pool ortodontilise raviga seotud kuludest, kuid kostja keeldus sellest põhjendusel, et kostja tasub juva perioodilist igakuist elatist.
3.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja I, et esitatud kulud on põhjendatud ning tõendatud niivõrd, kuivõrd see on võimalik. Elatiseasjades võib kohus üldteada asjaolusid hinnata ka ilma eraldi tõenditeta -. Küttepuude kulu on põhjendatud - isa ei panusta enam küttepuude ostmisse ning küttepuude hinnad on oluliselt tõusnud. Varu olemasolu on mõistlik ja vajalik. TV ja interneti kulud on tõendatud lisatud Telia arvega. Vaba aja kulud on vältimatud - ka laps vajab sotsiaalset suhtlust ja vaba aja veetmise võimalust. Sünnipäevadega seotud kulud on mõistlikud ja üldteada igale lapsevanemale. Ravimid ja vitamiinid on vältimatud kulud, eriti meie kliimas näiteks D-vitamiin ja käsimüügiravimid külmetuste korral. Olmetarbed on igapäevaeluks vajalikud (nt WC-paber, pesuvahendid jne) - see ei piirdu üksnes mööbli soetamisega. Ratsutamistrenni toetus kohaliku omavalitsuse poolt ei ole tõendatud, isa väide on paljasõnaline. Ratsalaager on seotud lapse huvialaga ja kuulub lapse igakülgse arengu toetamise hulka - ei saa pidada ebavajalikuks. Transpordikulu hõlmab rohkem kui ainult kütust – ema sõidutab lapsi trenni, arsti juurde jms; isa ei oma tegelikku ülevaadet. Ortodontilise ravi vajalikkus on tõendatud raviarsti poolt. Kostja hinnang selle mittevajalikkuse kohta ei ole asjakohane ega tugine meditsiinilistele tõenditele. Hagejate perioodilise elatise nõue
4.28.10.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista:
perioodi 01.01.2024 – 27.10.2024 eest elatise 1037,07 eurot;
alates 28.10.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) elatise iga hageja kohta 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot - 50% lapsetoetusest 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Hagejad esitasid 14.10.2025 hagiavalduse täpsustuse, milles loobusid nõudest mõista kostjalt välja elatis perioodi 01.01.2024 – 27.10.2024 eest summas 1037,07 eurot, selles osas, ning paluvad kostjalt välja mõista:
alates 01.12.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) elatise iga hageja kohta 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot+ 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot- 50% lapsetoetusest 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Perioodil 01.01.2024 – 31.03.2024 oli elatise miinimummäär ühe lapse kohta 260,33 eurot kuus, mis teeb kahe lapse kohta kokku 520,66 eurot kuus. Selle perioodi kolme kuu jooksul (jaanuar, veebruar, märts) pidi kostja tasuma 3 × 520,66 eurot = 1561,98 eurot. Perioodil 01.04.2024 – 30.09.2024 oli elatise miinimummäär 287,72 eurot kuus ühe lapse kohta, mis teeb kahe lapse kohta kokku 575,44 eurot kuus. Selle kuue kuu jooksul (aprill kuni september) pidi
kostja tasuma 6 × 575,44 eurot = 3452,64 eurot. Perioodil 01.10.2024 – 27.10.2024 (27 päeva) on päevamäär ühe lapse kohta 9,59 eurot, seega kahe lapse kohta 19,18 eurot päevas. Selle perioodi eest 27 × 19,18 eurot = 517,86 eurot. Kokku oli kostja kohustatud tasuma elatist alates 01.01.2024 kuni 27.10.2024 5532,51 eurot (1561,98 + 3452,64 + 517,89). Kostja on 31.09.2024 seisuga tegelikult tasunud 4495,44 eurot. Kostja on tasunud seega vähem elatist 1037,07 eurot (5532,51 eurot – 4495,44 eurot).
7.Hagejad elavad koos emaga eramus. Hagejate igakuised kulutused ühe vanema kohta on 675,04 eurot kuus (elekter 34,13 eurot, küttepuud 58,33 eurot, TV ja internet 17,87 eurot, toidukulu 150 eurot, vaba aeg 30 eurot, sünnipäevad 20 eurot, ravimid, vitamiinid 25 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, olmetarbed, mööbel, voodipesu, hügieenitarbed 20 eurot, ratsalaager 66,66 eurot, ratsutamistrenn 103,05 eurot, transport 100 eurot). Kostja vastuväited ja põhjendused Vastuväide hageja I nõudele
8.Kostja on tasunud lapsele elatist igakuiselt vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele, mille kohaselt makstakse elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on maksnud alates aprillist 2024 igakuiselt elatist summas 287,72 eurot. Kuni augustini 2024 tasus kostja lisaks ka hageja I telefoniga seotud kulud, mille võrra arvestati elatise summat väiksemaks, kuna tegemist oli hageja I vahetu ülalpidamisega, milles vanemad olid omavahel kokku leppinud. Alates septembrist 2024 isa lapsega seotud vahetuid kulusid enam ei kata, mistõttu tasub ta elatist täies ulatuses seaduses sätestatud määras.
9.Hageja I ema teavitas kostjat ortodontilisest ravist esmakordselt 13.09.2024, kuid seda alles pärast seda, kui ravikulud olid juba tehtud. Kostja hinnangul on hageja I ema käitunud lapse ortodontilise raviga seotud otsuste tegemisel pahatahtlikult ning kuritarvitanud oma hooldusõigust. Ema ei kaasanud isa hageja I raviplaani koostamisse ega raviotsuste tegemisse, mistõttu jäi kostjal tegelik võimalus osaleda hageja I tervisega seotud olulistes küsimustes. Kostja ei saanud hinnata, kas ortodontiline ravi oli käesoleval ajal hagejale I meditsiiniliselt vajalik, ega tutvuda võimalike alternatiividega. Raviplaani koostas ema ainuisikuliselt ning tegi ka ravi alustamise ja kulutuste otsused ilma vanemate vahelise kokkuleppeta, kuigi kehtib ühine hooldusõigus. Kostja hinnangul ei olnud ortodontiline ravi hädavajalik, sest juhul, kui tegemist oleks olnud meditsiiniliselt vältimatu raviga, oleks Tervisekassa selle vähemalt osaliselt hüvitanud. Sellest järeldub, et tegemist võib olla esteetilise või valikulise raviga, mille kulud ei ole põhjendatud hädavajalike elatuskuludena, mida saaks kostjalt nõuda lisaks elatisele. Tõendamata on ka kantud kulude suurus.
10.Esitatud hagiavalduse resolutsioonist nähtub, et hageja I on esitanud kostja vastu ühekordse elatise nõude tuginedes perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõikele 1. Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega nimetatud sätte tähenduse ja kohaldatavuse osas. PKS § 100 lõike 1 esimese lause eesmärk on sätestada, et vanem, kes ei ela lapsega koos, on kohustatud andma ülalpidamist rahas igakuiselt. Sama lõike teine lause sätestab võimaluse, et vanem võib anda ülalpidamist ka muul viisil kui rahaliselt, näiteks vahetult lapsele toidu, riiete või teenuste näol. Kostja hinnangul ei võimalda PKS § 100 lõige 1 elatise väljamõistmist ühekordse summana, nagu seda on hageja I oma nõudes taotlenud. Seaduse sõnastus eeldab perioodilist (igakuist) elatise maksmist, mitte ühekordset rahasummat. Nõue ei ole seega kooskõlas seaduses sätestatud elatise andmise põhimõttega ega ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavaldusest ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist on jooksva elatise nõudega, tagasiulatuva elatise nõudega, elatise suurendamine tagasiulatuvalt või kahju hüvitamisega nõudega emale.
11.Seetõttu palub kostja jätta ortodontilise raviga seotud kulude hüvitamise nõue rahuldamata, kuivõrd puudub tõendatud vajadus kulutuse tegemiseks, see ei olnud vanemate vahel kokku lepitud ning ema on otsust tehes ületanud oma otsustusõiguse piire.
12.Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud igakuise kuluarvestusega 675,04 eurot ühe vanema kohta, kuna mitmed kulud ei ole vältimatud ega tõendatud lapse ülalpidamise seisukohalt esmavajalikena.
13.Kostja peab põhjendatuks järgmisi igakuiseid kulusid: elekter - 34,13 eurot; toidukulu 150,00 eurot; riided ja jalanõud - 50 eurot; küttepuud – 11,11 eurot (mitte 58,33 eurot); TV ja internet – 12,66 eurot (mitte 17,87 eurot); sünnipäevade tähistamine ja osalemine – 5 eurot (mitte 20 eurot); ravimid ja vitamiinid – 10 eurot (mitte 25 eurot); ratsutamistrenn – 68,05 eurot (arvestades, et omavalitsus toetab lapse huvitegevust 35 eurot ulatuses kuus, mitte 103,05 eurot); transport – 17,35 eurot (mitte 100 eurot). Kostja seisukohal puudub kohustus hüvitada kulutusi mööblile, olmetarvetele (20 eurot), vaba aja tegevustele (30 eurot) ja ratsalaagrile (66,66 eurot), kuna need ei ole vältimatud ega kuuluvad tavapärase igakuise ülalpidamise hulka. Seega peab kostja lapse igakuiseid esmavajalikke kulusid põhjendatuks kokku 348,30 eurot. Kostja tasub igakuiselt lapsele elatist 301,74 eurot, mis katab suure osa lapse igakuistest kuludest. Eeldades, et mõlemad vanemad peaksid lapse ülalpidamisse panustama võrdselt, oleks nende ühine igakuine panus 603,48 eurot (2 × 301,74 eurot). Sellest jääks pärast esmavajalike kulude katmist igakuiselt ülejääki 255,18 eurot. Kostja leiab, et sellest summast oleks võimalik katta ka ortodontolise raiviga seotud kulud. Kostja vastuväited hagejate perioodilise elatise nõudele
14.Perioodilise elatise osas võtab kostja hagi õigeks ja palub teha õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, hagejate nõude ja dokumentaalsete tõenditega ning kostja vastuste ja dokumentaalsete tõenditega ning hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Kohus on tuvastatud sünnitõendite alusel, et M.A (sündinud xx.xx.xxxx) ja W.L (sündinud xx.xx.xxxx) ema on C.Y ja isa G.Q (dtl 109-110). Kuivõrd vanemate hooldusõigust ei ole piiratud, omavad mõlemad vanemad oma laste suhtes ühist hooldusõigust. Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad käesoleval ajal oma emaga ja on ema ülalpidamisel.
17.Esmalt võtab kohus seisukoha nõudes loobumise osas (I), teiseks hagi õigeksvõtu osas (II), kolmandaks käsitleb kohus hageja I nõuet seoses ortodontilise ravi kulu osas (III), neljandaks määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse (IV). I Nõudest loobumine
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 esimese lause kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.
19.Hagejad loobusid tagasiulatuva elatise nõudest perioodi 01.01.2024 kuni 27.10.2024 eest summas 1037,07 eurot (dtl 175). Kostja ei ole loobumise osas vastuväiteid esitanud.
20.TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1 alusel võtab kohus hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab menetlus kostja vastu osas, mis puudutab tagasiulatuvat elatise nõuet perioodil 01.01.2024 – 27.10.2024 summas 1037,07 eurot. II Õigeksvõtt
21.Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
22.PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
23.Kostja on hagejate nõude igakuise elatise väljamõistmise osas õigeks võtnud oma 18.11.2024 digitaalselt allkirjastatud vastuses.
24.Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele alates 01.12.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) iga hageja kohta 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot+ 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot- 50% lapsetoetusest 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Alates 01.04.2025 on elatise suuruseks 301,74 eurot hageja kohta.
25.TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. III Hageja I nõue ühekordse elatise väljamõistmiseks
26.Hageja I palub kostjalt välja mõista ühekordse summana juba kantud ortodontilise ravi kulu. Kuna hageja I on oma nõuet kostja vastu menetluse kestel korduvalt muutnud, lähtub kohus hageja viimasena kohtule esitatud menetlusdokumendist kuupäevaga 14.04.2025 (dtl 228). Selles dokumendis taotleb hageja I mitteperioodilise elatise väljamõistmist 1630 eurot, seoses ortodontilise raviga.
27.Kohus on ortodontilise raviga seotud nõuet selgitanud oma 28.03.2025 kohtumääruses (dtl 223-225)
28.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hagejale I on koostatud ortodontilise ravi plaan kestusega 1,5–2 aastat, mille eeldatav kogumaksumus on vahemikus 3400–3900 eurot. Raviplaan sisaldab järgmisi kulusid: ülemised breketid – 950 eurot; alumised breketid – 950 eurot; ravi protsess (visiidid, jälgimine) – umbes 1000 eurot; tulemuse säilitamine (retensioon) – 500–1000 eurot (dtl 47).
29.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kuigi tegemist ei olnud kiireloomulise raviga, oli hageja I vanust arvestades ortodontilise ravi alustamine meditsiiniliselt optimaalne (dtl 195). Ortodontilised liikumised hammastel toimuvad aeglaselt ning nende kiirus ja ulatus sõltuvad individuaalsetest anatoomilistest eripäradest. Tavaliselt on tüdrukutel luustiku kasv lõppenud vanuses 11–13, mistõttu just sel perioodil on võimalik luua hammastele vajalik ruum lõualuus kiiremini ja väiksema ajakuluga. Hilisem ravi, nt täiskasvanueas, on sageli keerukam ja kulukam (dtl 207). Tõendite (dtl 209–210) põhjal on kindlaks tehtud, et hagejal I oli ortodontilise ravi näidustus olemas. Samuti on üldteada, et ortodontide järjekorrad on pikad, mis õigustab ravi varajast alustamist. Seega leiab kohus, et hageja I ortodontilise ravi alustamine oli
meditsiiniliselt põhjendatud ning ravi alustamine vastas hageja I vanusest ja arenguetapist tulenevale vajadusele.
30.PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus on seisukohal, et hageja I poolt esitatud nõue kujutab endast elatise nõuet, mis ületab seaduses sätestatud miinimummäära. PKS kohaselt on vanemal kohustus katta lapse tegelikud vajadused ulatuses, mis ületavad miinimummäära, kui lapse vajadused seda objektiivselt nõuavad. Sellisel juhul tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus tuvastada kohtuasjas esitatud ja kogutud tõendite alusel. Elatise suuruse üle otsustamisel on seega määrav, kas ja kuivõrd on ravi- või muud kulud piisavalt tõendatud ja põhjendatud. Kohus leiab ka, et ortodontilise ravi puhul on tegemist erakorralise kuluga, mis kuulub tavaliselt nende erakorraliste kulude hulka, mille hüvitamist võib elatise maksjalt nõuda täiendavalt perioodilisele elatisele.
31.Kuna kostja on seisukohal, et ortodontilise raviga seotud kulud on kaetud tema poolt makstud seaduses sätestatud miinimumelatisega, annab kohus järgnevalt hinnangu hageja I igakuiste põhjendatud kulude suurusele. Hindamine on vajalik, et kontrollida, kas lapse igakuised vajadused ületavad miinimumelatisega kaetavat taset ning kas ortodontilise ravi lisanduv kulu kujutab endast sellist erakorralist ja tavapärasest suuremat väljaminekut, mis ei ole kaetav igakuisest elatisest saadava summaga.
32.Hageja I igakuised kulutused moodustavad summas 675,04 eurot (dtl 103). Hageja I kulutused ühes kuus on järgmised: elektrienergia 34,13 eurot, kulud küttepuudele 58,33 eurot, sidekulud (TV ja internet) 17,87 eurot, toidukulu 150 eurot, kulud vabale ajale 30 eurot, sünnipäevade kulu 20 eurot, ravimite kulud 25 eurot, kulud riietele ja jalatsitele 50 eurot, olmetarvete kulu 20 eurot, ratsalaagri kulu 66,66 eurot, ratsutamistrenni kulud 103,05 eurot, transpordikulu 100 eurot.
33.Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 12).
34.Kohus selgitab, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 01.012022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 13).
35.Kohus nõustub kostjaga selles osas, et hageja I igakuised vajalikud kulud summas 675,04 eurot on osaliselt tõendamata.
36.Ka Tartu Ülikooli 2020. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“ (edaspidi lõpparuanne) kohaselt on 13 kuni 17 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus
37.Statistikaameti andmetel (https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on tarbijahinnaindeks tõusnud maiks 2025 võrreldes 2020 jaanuariga 46,8%.
38.Kuivõrd kulutused küttepuudele ning elektrienergiale liigituvad eluasemekulude alla, hindab kohus neid koos. Hageja I on märkinud, et ühe kuu kulutused elektrienergiale on keskmiselt 34,13 eurot hageja I kohta ning kulutused küttepuudele on keskmiselt 58,33 eurot hageja kohta, kokku 92,46 eurot. Kostja nõustub elektrikuluga 34,13 eurot kuus, kuid leiab, et küttepuudele
kulub 11,11 eurot kuus. Kohus ei nõustu käsitlusega, et kui hageja I vanemad elasid koos, siis kulus küttepuudele märkimisväärselt vähem. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal ei ole ei ole kohaldatav vanemate kooselu ajal kehtinud küttepuude ostmise kord ja kogused. Pärast lahkuminekut on kõik küttepuude ostud ja kulud tulnud katta eraldi ning arvestada tuleb tänaseid turuhindu. Praegune lõhutud ja kuivatatud küttepuu hind on vähemalt 55–70 eurot ruum, mistõttu lapse igakuine küttepuude kulu on oluliselt kõrgem kui vanemate kooselu ajal. Asjakohane ei ole tugineda kooselu ajal kehtinud kuluarvutustele, vaid tuleb arvestada tänaste kuludega. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et kulu küttepuule on ülepaisutatud. Kohtul puudub alus kahelda hageja I esitatud andmetes. Seega loeb kohus põhjendatuks, et hageja I küttepuude kulu on 58,33 eurot kuus. Seega eluasemekulud kokku 92,46 eurot kuus.
39.Hageja on märkinud, et sidekulud ühes kuus on 17,87 eurot. Kostja leiab, et põhjendatud kuludeks on 12,66 eurot ühes kalendrikuus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kodused teenused (TV, kodune internet) on keskmiselt kokku 53,62 eurot (dtl 112), mis 3 pereliikme peale jagades teeb 17,87 eurot inimese kohta. Samas nähtuvad esitatud arvelt ka sellised teenused, nagu salvestamine, GO 3 film, lastepakett, mis suurendavad igakuist koguarvet 16,15 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist mugavusteenustega ning sidekulude alla saaks lugeda põhjendatuks üksnes standartpaketi ja interneti olemasolu. Kohus peab seega hageja I sidekulusid (telefon, internet, TV) põhjendatuks kokku 12,48 euro ulatuses ((53,62 – 16,15)/3).
40.Hageja I on märkinud, et toidukuludeks kulub ühe hageja kohta 150 eurot kuus. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. Seega loeb kohus kulu põhjendatuks.
41.Hageja I on märkinud, et vaba aja kulutused on hageja kohta 30 eurot kuus ning kulud sünnipäevale ja sünnipäevadel osalemistele on 20 eurot kuus, kokku 50 eurot kuus. Kohus hindab neid koos, kuivõrd tegemist on meelelahutuskuludega üleüldisemalt. Tõendina on hageja esitanud 28.10.2024 hagiavalduses 10. septembri kirjavahetuse õppekäigust Wittensteini Ajakeskusesse, mille omaosalus õpilasele on 5 eurot (dtl 115) ning väljavõtte infost seoses klassireisiga Naissaarele, mille hind on õpilasele 64 eurot (dtl 116). Kohus selgitab, et tegemist on kooli poolsete kirjadega, ent tõendamata on, kas hageja neil ka osales. Ülejäänud meelelahutuskulud, mh kulud sünnipäevadele on hagejal tõendamata. Samas on ilmselge, et lapsed käivad aegajalt sõprade sünnipäevadel, kinos, teatris, klassireisidel jne. Kuna kohtule aga ei ole esitatud selgeid ja konkreetseid tõendeid, siis võtab kohus aluseks lõpparuande, mille kohaselt on keskmiseks vaba aja kuluks 29 eurot kuus. Arvestades tarbijahinnatõusu 46,8%, loeb kohus põhjendatud meelelahutuskuluks 42,57 eurot (29 x (1 + 46,8/100) = 29 x 1,468 = 42,572).
42.Hageja I on märkinud, et ravimitele ja vitamiinidele kulub keskmiselt 25 eurot kuus. Kohtule selle kohta tõendeid esitatud ei ole. Samuti ei ole tõendatud, et hageja I oleks keskmisest haigem või tal esineks erivajadusi, mis tingiks suurema kui tavapärase ravimikulu. Üldteada on, et tervel lapsel ei ole igakuiselt vaja osta käsimüügiravimeid ega vitamiine sellises ulatuses. Seega lähtub kohus lõpparuandest, mille kohaselt on keskmiseks tervishoiukuluks 6 eurot kuus. Arvestades tarbijahinnatõusu 46,8%, peab kohus põhjendatud tervishoiukuludeks 8,8 eurot (6 x (1 + 46,8/100) = 6 x 1,468 = 8,808).
43.Hageja I on märkinud, et riiete ning jalanõude kulu kalendrikuus on keskmiselt 50 eurot. Kostja kulusid ei vaidlusta. Kohus loeb kulud põhjendatuks.
44.Hageja I on märkinud, et olmetarvetele kulub keskmiselt 20 eurot kuus. Olmetarvete all on mõeldud majapidamistarvikuid ja hügieenitooteid. Hageja ei ole neid kulusid kohtule tõenditega põhjendanud. Samas nähtub lõpparuandest, et selliste kulude keskmine suurus on 25 eurot kuus. Arvestades tarbijahindade tõusu 46,8%, on korrigeeritud keskmiseks kuluks 36,70 eurot kuus (25 × 1,468 = 36,7). Seetõttu loeb kohus hageja esitatud 20 euro suuruse igakuise kulu olmetarvetele põhjendatuks ja mõistlikuks.
45.Hageja I on märkinud, et tema igakuised kulud ratsalaagrile on keskmiselt 66,66 eurot ning ratsatrennile 103,05 eurot, kokku 169,71 eurot kuus. Kohus hindab ratsalaagri kulusid treeningkulude osana, kuna laagris osalemine on olemuslikult seotud sama huvialaga ning toetab lapse oskuste arengut ja järjepidevust sporditegevuses. 28.10.2024 hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et ratsutamisega seotud kulutused on dokumentaalselt tõendatud järgmises mahus: sisseastumis- ja aastatasu 60 eurot (dtl 113), ratsasaapad 64,35 eurot, kiiver 137,95 eurot (dtl 117),,ratsalaagrite arve 1600 eurot, treeningud jaanuar–september 2024 kokku 1855 eurot (dtl 118–128), ratsaretuusid kahele summas 198,06 eurot (dtl 129), ratsutamisvarustus 131,94 eurot (dtl 130), rohelise kaardi programm 10 eurot (dtl 131). Lisaks on 14.04.2025 menetlusdokumendis esitatud täiendavad tõendid novembri 2024 kuni märtsi 2025 ratsutamiskulude kohta: treeningud 810 eurot, ratsalaager 738 eurot (dtl 232, 235, 239–242). Seega on perioodil jaanuar 2024 kuni märts 2025 ratsutamise ja sellega kaasnevate kulude kogusumma 5605,30 eurot, s.o ühe hageja kohta 2802,65 eurot. Jagatuna 15 kuu peale, on ühe lapse igakuine keskmine kulu 186,84 eurot kuus. Kuna hageja I on märkinud kuluks 169,71 eurot kuus, loeb kohus selle kulu põhjendatuks ja mõistlikuks.
46.Hageja I hinnangul on transpordikulu 100 eurot kuus. Kostja vaidlustab nimetatud kulu. Laps käib koolis tasuta ühistranspordiga, juhul kui XXX ei taga transporti, on emal õigus saada sõidukulude hüvitamist. Muus osas on auto kasutamine iga vanema enda kulu, mitte otseselt lapse vajadustega seotud kulu. Kostja hinnangul on lapse transpordikuluks keskmiselt 17,35 eurot ühes kalendrikuus. Kulude tõendamiseks ei ole hageja I tõendeid esitanud. Kuivõrd kulutused on tõendamata, võtab kohus aluseks lõpparuande, mille kohaselt on keskmiseks sõidukuluks 40 eurot kuus ning arvestades tarbijahinnatõusu 46,8%, siis peab kohus põhjendatud sõidukuluks 58,72 eurot (40x (1+46,8/100) = 40 x 1,468 = 58,72).
47.Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja I põhjendatud igakuised kulud kokku 604,76 eurot (eluasemekulud 92,46 eurot + televisioon ja internet 12,48 eurot + toidukulu 150 eurot + vaba aja veetmine ja muu 42,57 eurot + ravimid ja vitamiinid 8,80 eurot + riided ja jalanõud 50 eurot + olmetarbed 20 eurot + treeningud 169,71 eurot + transpordikulu 58,74 eurot). Sellest summast lähtudes on ühe vanema kohustuseks 302,38 eurot kuus (604,76 : 2), mis ületab PKS § 101 lõikes 1 sätestatud igakuise miinimumelatise määra. Seetõttu ei olnud võimalik ortodontilise ravi kulusid katta kostja poolt tasutud perioodilise elatise arvelt, kuna need kulud olid miinimumnõudest suuremad.
48.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on ortodontilise ravi eest tasutud perioodil 17.01.202410.04.2025 järgmiselt: 17.01.2024 25 eurot (dtl 56, 60), 30.01.2024 115 eurot (dtl 56, 60), 14.02.2024 55 eurot (dtl 57, 61, 63), 27.03.2024 835 eurot (dtl 57, 61, 63), 18.04.2024 105 eurot (dtl 55, 64), 08.05.2024 40 eurot (dtl 55, 64), 12.06.2024 1085 eurot (dtl 54, 66), 17.07.2025 80 eurot (dtl 54, 66), 07.08.2024 70 eurot (dtl 53, 65), 15.08.2024 25 eurot (dtl 53, 65), 05.09.2024 106 eurot (dtl 52, 62), 10.10.2024 116 eurot (dtl 179), 13.11.2024 65 eurot (dtl 180), 08.01.2025 165 eurot (dtl 178), 12.02.2025 122 eurot (dtl 230), 12.03.2025 97 eurot (dtl 231), 10.04.2025 99 eurot (dtl 229), kokku 3205 eurot ehk ühe vanema kohta 1602,50 eurot. Hageja I ei ole tõendanud suuremas ulatuses ortodontilise ravi eest tasumist.
49.Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja I kasuks ühekordse tasuna ortodontilise ravi kulud perioodi 17.01.2024-10.04.2025 eest 1602,50 eurot. Kohus möönab, et hambabreketite kohene paigaldamine ei pruugi alati olla kiireloomuline ega vältimatult hädavajalik ning kohtupraktika kohaselt saab oluliselt suuremaid või erakordseid kulutusi arvesse võtta üksnes vanemate kokkuleppel. Siiski jääb kohus käesolevas asjas seisukohale, et tegemist oli vajaliku ja põhjendatud ortodontilise raviga. Arvestades hageja I vanust oli ravi alustamise aeg optimaalne (dtl 195), samuti on üldteada, et ortodondi vastuvõttude ootejärjekorrad on pikad ning ortodontiliste liikumiste puhul on ravi tulemuslikkus
ajaliselt piiratud kasvuperioodiga. Kuigi hageja I ema alustas ravi ilma kostjaga kokkuleppeid tegemata, ei välista see ainuüksi ortodontilise ravi vajalikkust ega välista teise vanema rahalise osaluse kohustust, kui ravi põhjendatus on tõendatud, nagu käesolevas asjas. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
50.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks hageja I puhul 4219,48 eurot ja hageja II osas 2589,48 eurot.
51.Kohus selgitab, et otsuse päises olev tsiviilasja hind on menetluslik märge ega tekita mitte kummalegi poolele kohustusi. Menetluskulud
52.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
53.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus tühistati osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2026 määrusega:
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.07.2025 otsus osas, milles maakohus mõistis Q.L M.A kasuks välja elatise kindlas summas 1602,30 eurot perioodi 17.01.2024–10.04.2025 eest (resolutsiooni p 5).
2.Pärnu Maakohtu 09.07.2025 otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu M.A osalise loobumise hagist ja lõpetas menetluse tagasiulatuva elatise nõude osas summas 1037,07 eurot; rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Q.L välja M.A ning W.L kasuks elatise alates 01.12.2024 kuni 31.03.2025; mõistis Q.L välja M.A ning W.L u kasuks elatise alates 01.04.2025; tunnistas otsuse osaliselt viivitamata täidetavaks (resolutsiooni p-d 1–4, 6).
3.Lõpetada tühistatud osas tsiviilasjas nr 2-24-15093 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimus on järgmine: