2-24-17516/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue M. K. (kostja) sõlmis 15.02.2023 P OÜ-ga (laenuandja/hageja) tähtajatu krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel võimaldati kostjale kasutada laenulimiiti 500 eurot. Lepingu sõlmimiseks pidi kostja lisaks isiku tuvastamisele 04.08.2022, Smart-ID vahendusel, registreeruma P OÜ kodulehel. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada P OÜ-le taotlus xxxx veebilehe kaudu. Krediidikonto lepingu puhul on tegemist tähtajatu lepinguga. Kostjal oli kohustus teostada igakuiselt tagasimakseid. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt esitatud makseteatele. Minimaalne osamakse koosnes minimaalsest põhiosa tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Minimaalse osamakse suuruseks on 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. Vastavalt krediidikonto lepingu nr xxxx sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 45,85%, intressimäär aastas 38,22%, intressimäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel 707,13 eurot.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 10.08.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 25.08.2023. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.08.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjal oli põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 25.08.2023 summas 462,50 eurot. Kostjal oli põhivõlgnevus alates 10.06.2023 kuni 10.08.2023. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 38,22% aastas ja 0,11% päevas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.06.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 25.08.2023 kokku summas 52,67 eurot (13,69+13,13+13,57+12,28 ). Intress perioodi 1-25.+8.2023 a eest summas 12,28 eurot (462,5 x 38,22% / 360 x 25). Kostja intresse tasunud ei ole, seega intressi võlgnevus kostjal 52,67 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 40,00 eurot kujunemine: 7.09.2023 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 22.09.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 12.10.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 462,50 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.08.2023 kuni hagi esitamiseni 19.11.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 38,22% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 218,47 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast so 20.11.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 38,22% aastas. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.02.2025. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud (tähtaeg oli 10.03.2025). Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (45,85%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu sõlmimise ajal 15.02.2023 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

krediidi kulukuse määr 15,31% ja selle kolmekordne 45,93%, seega oli lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr kehtiv. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2– 4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidiandja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet, võttis arvesse kostja poolsed teavet ning kontrollis avalikke andmebaase. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 2407,85 eurot ning väljaminekud 1050 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (35,93 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 921,92 eurot. Seega võis järeldada, et kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 245 eurot ja esindustasu 338 eurot (2 h 169 eurot tund).

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 365 (245+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 365 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik