L A Ni (N), M B Ni (N) ja M N Ni (N) hagi M C N Ni (N) vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind hageja I nõude 3041,28 eurot puhul Tsiviilasja hind hageja II nõude 2964,78 eurot puhul Tsiviilasja hind hageja III nõude 5283,90 eurot puhul Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja I L A N (isikukood xxx) Hageja II M B N (isikukood xxx) Hageja III M N N (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja K N (isikukood xxx) Hagejate lepinguline esindaja C T (Legal Services OÜ, epost: xxx) Kostja M C N N (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Tetris OÜ, e-post: xxx) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista M C N Nilt perioodil 09.09.2024 kuni 24.11.2024:
2.1.L A Ni kasuks välja elatis septembrikuu 2024 eest summas 457,31 eurot, oktoobrikuu 2024 eest summas 194,05 eurot ja novembrikuu 2024 (s.o 01.11.202424.11.2024) eest summas 405,85 eurot;
2.2.M B Ni kasuks välja elatis septembrikuu 2024 eest summas 485,85 eurot, oktoobrikuu 2024 eest summas 262,08 eurot ja novembrikuu 2024 (s.o 01.11.202424.11.2024) eest summas 428,68 eurot ja
2.3.M N Ni kasuks välja elatis septembrikuu 2024 eest summas 457,10 eurot, oktoobrikuu 2024 eest summas 183,82 eurot ja novembrikuu 2024 (s.o 01.11.202424.11.2024) eest summas 405,68 eurot.
3.Mõista M C N Nilt alates 25.11.2024:
L A Ni kasuks välja elatis novembrikuu 2024 (s.o 25.11.2024-30.11.2024) eest summas 39,88 eurot. Mõista M C N Nilt välja L A Ni kasuks elatis summas 199,42 eurot kuus alates 01.02.2025 kuni L A Ni täisealiseks saamiseni;
3.2.M B Ni kasuks välja elatis novembrikuu 2024 (s.o 25.11.2024-30.11.2024) eest summas 49,88 eurot, detsembrikuus 2024 eest summas 25,65 eurot ja jaanuarikuu 2025 eest summas 25,65 eurot. Mõista M C N Nilt välja M B Ni kasuks elatis summas 249,42 eurot kuus alates 01.02.2025 kuni L A Ni 19-aastaseks saamiseni (xxx) ja alates 22.04.2028 summas 324,42 eurot kuus kuni M B Ni täisealiseks saamiseni ja
3.3.M N Ni kasuks välja elatis novembrikuu 2024 (s.o 25.11.2024-30.11.2024) eest summas 101,42 eurot, detsembrikuus 2024 eest summas 233,82 eurot ja jaanuarikuu 2025 eest summas 233,82 eurot. Mõista M C N Nilt välja M N Ni kasuks elatis summas 507,10 eurot kuus alates 01.02.2025 kuni L A Ni 19-aastaseks saamiseni (xxx) ja alates 22.04.2028 summas 592,10 eurot kuus kuni M N Ni täisealiseks saamiseni.
4.Mõista M C N Nilt välja:
4.1.L A Ni kasuks elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju perioodi 06.08.202408.09.2024 eest summas 379,52 eurot;
4.2.M B Ni kasuks elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju perioodi 16.08.202408.09.2024 eest summas 251,96 eurot ja
4.3.M N Ni kasuks elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju perioodi 13.03.202408.09.2024 eest summas 1782,25 eurot.
5.Määrata, et M C N N kohustub tasuma käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2. ja
3.sissenõutavaks muutunud elatise ja punktis 4. nimetatud tagasiulatuva elatise K Ni (N) arvelduskontole nr xxx.
6.Määrata, et M C N N kohustub tasuma käesoleva kohtuotsuse punktis 3. nimetatud igakuise tulevikku suunatud elatise järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kalendrikuu esimeseks kuupäevaks K Ni arvelduskontole nr xxx, viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8.Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.L A N (hageja I), M B N (hageja II) ja M N N (hageja III) esitasid 09.09.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse M C N Ni (kostja) vastu elatise nõudes. 24.09.2024 hagiavalduse tervikteksti kohaselt ei taotle hagejad elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel, vaid PKS § 99 alusel, lähtudes hagejate tegelikest vajadustest. Hagejate ülalpidamisest suurima osa moodustavad õppemaksud, mille puhul on juba arvesse võetud ühest perest mitme lapse komponenti. Seejuures ongi juba hagejale I makstav elatis väiksem hagejale II makstavast elatisest ning puudub igasugune mõistlik ja õiglane alus vähendada kostja kohustust maksta 50 % kõigi hagejate õppemaksust, s.o vaatamata sellele, et hageja II on hagejast I noorem vähem kui 3 aastat. Antud juhul on hageja I (xxx) ja hageja II (xxx) näol tegemist 2 põhimõtteliselt samas suuruses xxx, mistõttu ei saa hageja II kasutada hageja I jaoks soetatud esemeid, riideid ja jalanõusid. Toidule kuluva summa on hagejad samuti arvestanud juba 3 lapse peale kokku ehk kokku kulub laste toidule keskmiselt 750 eurot, mis kõigi 3 vahel jagades teeb keskmiselt 250 eurot. Antud juhul on hagejate hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja elatis vastavalt iga hageja tegelikule vajadusele. 2023. aastal leidis kostja omale uue elukaaslase ning teatas, et pärast 2023/2024 õppeaasta lõppu plaanib ta kolida xxx ja lapsed endaga kaasa võtta. Eeltoodu tekitas vanemate vahel pingeid ning tulemuseks nõustusid hageja I ja hageja II minema koos isaga xxx, kuid hageja III soovis kindlalt jääda emaga. Sellele järgnevalt ei võtnud isa enam hagejat III enda juurde ning alates 2023. aasta detsembrist on hageja III olnud tervikuna vaid ema ülalpidamisel. 13.03.2024 saatis ema isale e-kirja, milles tõi välja, et hageja III jätkab järgmisel (2024/2025) õppeaastal õpinguid xxx maksumusega 600 eurot kuus ning õppekoha broneerimise eest tuleb tasuda märtsis/aprillis 500 eurot, soovides nimetatud kulud vanemate vahel jagada. Isa vastas, et kuivõrd tema tagab hagejate I ja II hariduse, siis hageja III haridus on ema vastutada. Alates märtsist 2024 lõppes aga 50/50 suhtluskord ka hageja I osas, kes pidavat jääma kuni õppeaasta lõpuni ja xxx kolimiseni ema juurde nö mälestusi koguma. Juunis 2024 läkski hageja I isa juurde, eesmärgiga kolida temaga xxx, kuid tuli 2 päeva pärast tagasi ema juurde ning teatas, et jääb siiski emaga elama Eestisse. 06.08.2024 saatis ema isale kirja, milles palus isal hakata hagejat I ja hagejat III rahaliselt toetama. Isa ei ole ema kirjale käesoleva ajani vastanud. Hageja II lahkus koos isaga Eestist juunis 2024. 06.08.2024 ilmus aga hageja II ema ukse taha ning teatas, et tuleb ikkagi ema juurde elama. Seega on kõik lapsed alates 06.08.2024 tervikuna ema ülalpidamisel. Emal õnnestus organiseerida selliselt, et kõik hagejad said jätkata õpinguid xxx. Hageja I õppemaks 2024/2025 õppeaasta eest on 8240 eurot (s.o 686,67 eurot kuus jagatuna kalendriaasta peale). Hageja II õppemaks 2024/2025 õppeaasta eest on 7725 eurot (s.o 643,75 eurot kuus jagatuna kalendriaasta peale). Hageja III õppemaks 2024/2025 õppeaasta eest on 7275 eurot (s.o 606,25 eurot kuus jagatuna kalendriaasta peale). Lisaks õppemaksule kulub kooliga seotud maksetele (koolivahendid, ekskursioonid/väljasõidud jms) keskmiselt 40 eurot kuus lapse kohta. Ema ja lapsed elavad üürikorteris, mille igakuine üür on 790 eurot. Lisaks elab nendega koos ka ema uus kaaslane. Seega on iga elaniku osa üürist 158 eurot (790 : 5). Üürileandja poolt kommunaalkulude eest edastatud arved on keskmiselt 80 eurot kuus, mis teeb iga elaniku osaks keskmiselt 16 eurot kuus. Elektrienergia eest väljastatud arved on keskmiselt 43-47 eurot kuus, mis teeb iga elaniku osaks 9 eurot kuus. Gaasi eest väljastatud arved on keskmiselt 95 eurot kuus, mis teeb iga elaniku kohta keskmiselt 19 eurot kuus. Igale lapsele on telekommunikatsiooniks tellitud xxxst kõnekaardi pakett maksumusega 10,95 eurot kuus. Kodune internet maksab perele 25 eurot, millest iga elaniku osa on 5 eurot. Hageja I hakkas septembrist käima xxx 2 korda nädalas maksumusega 97 eurot kuus. Hageja II käib xxx maksumusega 80 eurot kuus ning hageja III käib xxx samuti maksumusega 80 eurot kuus. Laste riietele ja jalatsitele kulub iga lapse kohta keskmiselt 150 eurot kuus, hügieenile ja ravimitele 30 eurot kuus, raamatutele, meelelahutusele ja sõprade sünnipäevadele keskmiselt 50 eurot ning laste toidule kulub kokku ca 750 eurot kuus, millest iga lapse osa moodustab ca 250 eurot. Ülevaade laste keskmistest igakuistest kuludest on järgnev: Laste igakuised kulud L M M Üür
Kommunaalkulud
Elektrienergia
Gaas
Telefon 10,95 10,95 10,95 Internet
Õppemaks 686,67 643,75 606,25 Kooliga seotud muud kulud
Riided ja jalatsid 150 150
Hügieen ja ravimid
Raamatud ja meelelahutus 50
Toit 250 250
Huvitegevus
KOKKU:
1521,62 1461,70 1424,20 Antud hetkel makstakse hagejale I lapsetoetust 80 eurot kuus, hagejale II 80 eurot kuus ning hagejale III 100 eurot kuus. Lisaks makstakse hagejate emale lasterikka pere toetust 3 lapse kasvatamise eest 450 eurot kuus, kokku summas 710 eurot, mille arvelt saab osaliselt laste vajadused katta. Kostja oma laste ülalpidamiskohustust ei täida. 14.09.2024 maksis kostja vaid igale lapsele taskuraha 50 eurot. Kui hageja I saab 19-aastaseks, ei ole hagejate ema õigustatud enam saama lasterikka pere toetust ning hageja III ei ole enam seejärel PHS § 17 lg 3 mõttes pere kolmas, vaid on teine laps. Seega kujuneb hagejate II ja III elatis seejärel järgnevalt- kummagi vanema osa anda hagejale II ülalpidamist summas 690,85 eurot (730,85 – 40) ning hagejale III summas 672,10 eurot (712,10 – 40). Eestis elades oli vanemate elustandard selline, et nad said võimaldada hagejatel tasulises erakoolis käimist. Kostja vahetas elukohta seetõttu, et sai ilmselgelt parema pakkumise xxx. Kostja töötas Eestis xxx ning xxx ja hagejatele teadaolevalt jäi kostja sissetuleku suurus 3000-5000 euro vahele. xxx jätkab kostja hagejate teadmisel sama ala peal, kuid suurema sissetulekuga. Paraku ei oska hagejad kostja sissetuleku suurust käesoleval hetkel hinnata. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista:
1.1.L A Ni kasuks elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju perioodi eest 06.08.2024 kuni 08.09.2024 summas 713,85 eurot;
1.2.M B Ni kasuks elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju perioodi eest 16.08.2024 kuni 08.09.2024 summas 482,09 eurot;
1.3.M N Ni kasuks elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju perioodi eest 13.03.2024 kuni 08.09.2024 summas 3451,89 eurot.
2.Alates hagiavalduse esitamisest s.o 09.09.2024:
2.1.L A Ni kasuks välja igakuine elatis summas 645,81 eurot kuni L A Ni täisealiseks saamiseni ning
2.2.M B Ni kasuks välja igakuine elatis summas 615,85 eurot kuni L A Ni 19-aastaseks saamiseni s.o kuni xxx ja seejärel summas 690,85 eurot kuni M B Ni täisealiseks saamiseni;
2.3.M N Ni kasuks välja igakuine elatis summas 587,10 eurot kuni L A Ni 19-aastaseks saamiseni s.o kuni xxx ja seejärel summas 672,10 eurot kuni M N Ni täisealiseks saamiseni.
2.09.12.2024 täpsustasid hagejad hagiavaldust ja esitasid kohtule seisukohad kostja vastuväidete osas. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt vahetasid hagejad I ja II kooli ja alustasid õpinguid koolis xxx. Hagejate I ja II õppelepingud xxx lõppesid 24.11.2024. Koolis xxx on samuti õppemaks, kuid hagejate ema sai sellele 99 % soodustust. Kummagi hageja eest tuleb tasuda semestris 62,65 eurot s.o aastas 250,60 eurot, millele lisandub registreerimistasu 600 eurot. Kokku on igakuine kulu 70,88 eurot [(250,60 + 600) : 12]. Laste igakuised kulud on alates 25.11.2024 järgmised:
L M Üür
Kommunaalkulud
Elektrienergia
Gaas
Telefon 10,95 Internet
Õppemaks 70,88 Kooliga seotud muud maksed
Riided ja jalatsid
Hügieen ja ravimid
Raamatud, meelelahutus 50 Toit
Huvitegevus
KOKKU:
905,83
M
10,95
70,88
10,95
606,25
888,83
1424,20
Lähtudes PKS § 101 lõikest 5 jääb vanemate kohustuseks anda lastele ülalpidamist järgnevalt: hagejale I summas 675,83 eurot (905,83 – 80 – 150), hagejale II summas 658,83 eurot (888,83 – 80 – 150) ning hagejale III summas 1174,20 eurot (1424,20 – 100 – 150). Seega on hetkel kummagi vanema osa anda hagejale I ülalpidamist summas 337,92 eurot (675,83 : 2), hagejale II summas 329,42 eurot (658,83 : 2) ning hagejale III summas 587,10 eurot (1174,20 : 2). Kui hageja I saab 19aastaseks, ei ole hagejate ema õigustatud enam saama lasterikka pere toetust ning hageja III ei ole enam seejärel PHS § 17 lg 3 mõttes pere kolmas, vaid on teine laps. Seega kujuneb hagejate II ja III elatis seejärel järgnevalt- kummagi vanema osa anda hagejale II ülalpidamist summas 404,42 eurot (888,83 – 80= 808,83 : 2) ning hagejale III summas 672,10 eurot (1424,20 – 80= 1344,20 : 2). Hagejad paluvad muuta hagiavalduse resolutsiooni punkti 2 järgmiselt:
2.Mõista alates hagiavalduse esitamisest s.o alates 09.09.2024 kuni 24.11.2024 M C N Nilt:
2.1.L A Ni kasuks välja igakuine elatis summas 645,81 eurot ning
2.2.M B Ni kasuks välja igakuine elatis summas 615,85 eurot ning
2.3.M N Ni kasuks välja igakuine elatis summas 587,10 eurot ning seejärel alates 25.11.2024
2.4.L A Ni kasuks välja igakuine elatis summas 337,92 eurot kuni L A Ni täisealiseks saamiseni ning
2.5.M B Ni kasuks välja igakuine elatis summas 329,42 eurot kuni L A Ni 19-aastaseks saamiseni s.o kuni xxx ja seejärel summas 404,42 eurot kuni M B Ni täisealiseks saamiseni;
2.6.M N Ni kasuks välja igakuine elatis summas 587,10 eurot kuni L A Ni 19-aastaseks saamiseni s.o kuni xxx ja seejärel summas 672,10 eurot kuni M N Ni täisealiseks saamiseni. Lisaks esitasid hagejad seisukoha kostja vastuväidetega seonduvalt. Tõele ei vasta kostja väide, mille kohaselt Justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud näidiskalkulaatori järgi on kostja kohustus tasuda hagejale I elatist 250,22 eurot, hagejale II elatist 212,69 eurot ja hagejale III elatist 240,22 eurot s.o kokku 703,13 eurot. Ilmselt eksis kostja kalkulaatorisse andmete sisestamisel ning märkis ekslikult, et hagejad saavad lasterikka pere toetust summas 650 eurot. Hagejad tõid välja, et perehüvitiste seaduse § 21 lõikest 2 tulenevalt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt saavad lasterikka pere toetust summas 650 eurot pered, kus kasvab seitse ja enam last. Hagejate peres kasvab vaid 3 last. Seega on Justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud näidiskalkulaatori järgi kostja kohustus tasuda hagejale I elatist 287,22 eurot, hagejale II elatist 244,56 eurot ja hagejale III elatist 277,72 eurot, s.o kokku 810 eurot. Kostja väidab, et hagiavaldusest ei nähtu, millised on hagejate sellised põhjendatud vajadused, mis õigustaksid nõutud summas elatise väljamõistmist. Eeltoodu ei vasta tõele. Hagiavalduses on välja toodud ning tõendatud, et hagejate suurimaks kuluks on vanemate poolt ühiselt lastele valitud inglisekeelne rahvusvaheline erakool, milles jätkamine oli lastele vajalik, et tagada neile parim
võimalik haridus, vastavalt nende võimetele ja kalduvustele. Paraku osutuski aga senises koolis jätkamine võimatuks ning hagejad I ja II pidid vahetama kooli ja alustasid õpinguid teises rahvusvahelises erakoolis- xxx. Kostja leiab, et hagejad saaksid jätkata õpinguid ka xxx, xxx või xxx. Hagejad kostja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd nimetatud koolid on eestikeelsed ning eeldavad sisseastumiskatsete läbimist. Hagejate senine õppekeel on olnud inglise keel ning tõenäosus nimetatud koolidesse sisse saada on madal. Kostja vastuväited
3.01.11.2024 vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja mõistab oma kohustust pidada üleval enda alaealisi lapsi kuni nende täisealiseks saamiseni ja on nõus tasuma igakuist elatist mitte rohkem kui PKS § 101 järgi arvestatud summa. Justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud näidiskalkulaatori järgi on kostja kohustus tasuda hagejale I elatist 250,22 eurot, hagejale II elatist 212,69 eurot ja hagejale III elatist 240,22 eurot, kokku 703,13 eurot. Hagejad nõuavad kostjalt PKS § 102 lg 3 järgset elatist, põhjendades seda hagejate tegelike vajadusega. Kostja vaidleb sellele vastu. Hagiavaldusest ei nähtu, millised on hagejate sellised põhjendatud vajadused, mis õigustaksid sellises summas elatise väljamõistmist. Kostja veendumusel on võimalik hagejate igapäevased vajadused ja arenguks vajalikud materiaalsed vahendid tagada läbi PKS § 101 järgse summa, mis antud juhul on kõigi hagejate osas kokku 703,13 eurot. Hagiavalduse järgi moodustab hagejate suurima kulu xxx õppemaks hagejatele vastavalt 8240 + 7725 + 7725 eurot aastas. Tegemist on märkimisväärse summaga, mis juba iseenesest täidaks iga hageja PKS § 101 järgi arvestatud elatise summa. Kostja ei pea põhjendatuks, et hagejad jätkavad praeguses olukorras õpinguid sedavõrd kulukas erakoolis. Hagejatel on võimalus omandada kvaliteetne haridus elukohajärgsetes xxx, xxx või xxx. Kõnealustes koolides on õpilastele õpingud ja lõunasöök tasuta. Kostja selgitab, et hagejad astusid xxx õpingutele põhjusel, et need olid tasuta. Nimelt töötas kostja xxx ja tema lepingu punktis
4.5.sisaldus kokkulepe, mille järgi tagas kool hagejatele nii õppekohad kui tasuta õpingud: „Tööandja tagab töötaja lastele tasuta õppekohtade olemasolu ja registreerimise. Juhul kui esineb lisakulusid, mis on seotud võimalike erivajaduslike tingimustega, tuleb erivajadustega seotud tingimuste rahastamise osas eraldi läbi rääkida ja kokku leppida, väljaspool käesolevat lepingut”. Seega oli kostjal võimalik tagada hagejate õpingud xxx vaid põhjusel, et need olid hagejatele tasuta. Tavatingimustel (s.o tasu eest) ei oleks hagejaid sellesse kooli õppima suunatud, kuna kostja tollane koolist saadav sissetulek (s.o 2500 eurot – tulumaks) ei oleks seda võimaldanud. Kostja mõistab, et hagejate õpingute jätkamine xxx võib olla mugav, kuid samaväärselt kvaliteetse hariduse saab omandada ka teistes hagejate elukohajärgsetes koolides ja seda ilma õppemaksuta. Elukohajärgses teises koolis õpingute jätkamine tagaks hagejatele jätkuvalt kvaliteetse haridustee ning erinevalt praegusest oleks neil tagatud ka kooli poolt toitlustus. Ka teised hagejate nõuded, s.t ka ilma õppemaksuta ületaksid PKS § 101 lg 1 järgi arvutatavat summat s.o 250,22 euro, 212,69 euro ja 240,22 euro asemel vastavalt 417,47 eurot, 408,95 eurot ja 408,97 eurot. Hagejad ei ole tõendanud ega ka põhjendanud, et nende õigustatud vajadusi ei saa rahuldada väiksemas s.o PKS § 101 lg 1 järgi arvutatavas summas. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest see ei nähtu. Lisaks on ka eluliselt ebausutav, et hagejate põhjendatud vajadustel kuluks neil igal ühel ainuüksi toidule ja riietele 400 eurot kuus (hagiavalduses vastavalt 250 + 150). Ebausutav on ka igakuine hügieeni ja ravimitarvete vajadus 30 eurot igale ühele. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejatel erivajadusi, mis sellist kulu õigustaksid. Mis puudutab hagejate teisi kulutusi, sh kulud meelelahutusele, huvitegevusele, ekskursioonidele jms, siis ilmselgelt võivad hagejad näidata mistahes suuruses kulusid, kuid see ei tähenda, et need oleksid põhjendatud- ehk kas ühe või teise kulu vähendamisel saaksid hagejate huvid või areng pöördumatult kahjustada. Kostja seda ei arva ja on veendumusel, et hagejate huvid ning areng saavad tagatud ka PKS § 101 lg 1 järgse elatise tasumisel. Hagejad oleksid pidanud esile tooma konkreetsed põhjendatud vajadused, mille tagamata jäämisel saaksid nende huvid või areng kahjustatud. Alles seejärel saaks hinnata nende kulutuste suurust. Hagejad on avaldanud kulude osas tõendeid, mis ei ole mõistlikult kontrollitavad. Hagejate esindaja väitel kulub hagejate igapäevaste vajaduste katmiseks täna vähemalt 4407,52 eurot kuus (1521,62 + 1461,70 + 1424,20). Arvestades veel hagejate esindaja enda vajadusi (eelduslikult samas ulatuses lastega), peaks tema varaline olukord võimaldama igakuiselt ca 6000 eurost väljaminekut, mis kostja hinnangul pole usutav. Seda
kinnitab ka asjaolu, et hagejad ei ole esitanud arvelduskonto väljavõtet, millest nähtuks tegelikult tasutud igakuiste kulude suurus. Kostja osundab, et kui menetluse käigus peaks ka selguma, et hagejate igakuised põhjendatud harjumuspärased kulud moodustavadki kokku 4407,52 eurot, siis tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kostja materiaalsete võimalustega. Kostjal puudub hetkel püsiv sissetulek ja ta elab xxx oma elukaaslase tõttu, kelle sissetulek võimaldab mõlema ülalpidamist. Kostja töötab xxx, arendades xxx kanalit, mis ei ole tasustatud. Seega ei ole võimalik mõista kostjalt hagejate kasuks välja suuremat elatist, kui see on PKS 101 järgi arvutatud summa.
4.17.12.2024 esitas kostja kohtule seisukoha täpsustatud hagiavaldusele, milles märgib, et kostja jääb avaldatud seisukohtade juurde. Hagejate nõuded ületavad ka ilma hariduskuluta oluliselt PKS § 101 lg 1 järgi arvutatavat summat. Seda ei muuda ka hagejate väidetav koolivahetus. Kostja on esimeses vastuses toonud välja vaid ühe alternatiivse hariduse jätkamise võimaluse. Sõltumata sellest, millise kooli hagejad valivad, on neil alati olemas võimalus omandada põhi- või keskharidus ilma selle eest tasu maksmata. Hagejate kulud on ebamõistlikult kõrged ja jäänud tõendamata. Hagile lisatud tõendid ei kinnita, et hagejad või nende seaduslik esindaja oleks selliseid kulusid ka tegelikkuses kandnud või võimelised kandma. Samuti kui hagejatel oleksid hagis märgitud kulutused tõendatud, siis ei saa need olla põhjendatud. Sellises mahus kulud (ainuüksi toidule 250 ja riietele 150 eurot kuus) ei saa olla eluliselt vajalikud. Konjunktuuri instituudi 2024 september andmete järgi oli 4-liikmelise pere nädala toidukorvi maksumus 118,67 eurot. Kolme hageja kohta teeks see keskmiselt 356,01 eurot kuus, mis on oluliselt vähem kui hagis väidetud 250-eurone kulu hageja kohta. Kostjal puudub hetkel sissetulek. Kostja elab Pekingis ja on oma elukaaslase ülalpidamisel. Kostja mõistab hagejate ees oma kohustusi, kuid see ei saa olla suurem kui PKS § 101 järgi arvestatud summa. Menetluse käik
5.27.12.2024 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas eelmenetluse raames selgitamiskohustust, mh kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas tõendamiskoormist. Kohus määras pooltele tähtaja kuni 07.01.2025 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest koos vastusega kohtunõudele, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 14.01.2025.
6.Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromisskokkulepet. Nii hagejad kui ka kostja täitsid 27.12.2024 kohtunõude 14.01.2025.
7.03.02.2025 kohtunõudega teostas kohus päringud vanemate varalise seisundi kindlakstegemiseks Eestis tegevusluba omavatele krediidiasutustele ja ametiasutuste registritele.
8.28.02.2025 kirjaga selgitas kohus pooltele, et K Ni ja M C N Ni majandusliku seisundi kohta esitatud päringutele laekunud vastused on tehtud nähtavaks avalikus e-toimikus ja pooltel on soovi korral võimalik kogutud tõendite osas esitada kohtule seisukoht hiljemalt 10.03.2025.
9.10.03.2025 esitasid pooled kohtule täiendavad seisukohad. Hagejad palusid kohtul kohustada kostjat esitama ka oma PayPalis ja TransferWises olevate arvelduskontode kõik väljavõtted.
10.21.03.2025 esitas kostja kohtule hagejate poolt taotletud PayPali ja TransferWise arvelduskontode väljavõtted.
11.03.04.2025 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas täiendavat selgitamiskohustust ja andis pooltele tähtaja kuni 14.04.2025 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest koos vastusega kohtunõudele, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 17.04.2025.
12.Pooled ei sõlminud tsiviilasjas kompromisskokkulepet.
13.16.05.2025 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 16.05.2025. Kohus määras hagi menetleda poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja kompromissläbirääkimiste pidamiseks kuni 30.05.2025 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 06.06.2025. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 04.07.2025.
14.Pooled ei sõlminud tsiviilasjas kompromisskokkulepet. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 esimese lause kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
16.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud enda vanematelt ülalpidamist saama. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hagejate ema ja kostja on alaealiste hagejate (L A N- dtl 11-12, M B N- dtl 13-14 ja M N Ndtl 15-17) vanemad; hagejad elavad koos emaga; hagejate eest tasutakse hagejate ema kontole lapsetoetust 260 eurot kuus ja lasterikka pere toetust 450 eurot kuus (dtl 512-513).
18.Hagejad paluvad kostjalt: välja mõista elatise tagasiulatuvalt hageja I kasuks perioodi eest 06.08.2024 kuni 08.09.2024 summas 713,85 eurot, hageja II kasuks perioodi eest 16.08.2024 kuni 08.09.2024 summas 482,09 eurot ja hageja III kasuks perioodi eest 13.03.2024 kuni 08.09.2024 summas 3451,89 eurot.
Välja mõista tulevikku suunatuna alates hagiavalduse esitamisest 09.09.2024 kuni 24.11.2024 hageja I kasuks 645,81 eurot, hageja II kasuks 615,85 eurot ja hageja III kasuks 587,10 eurot ning alates 25.11.2024 igakuiselt hageja I kasuks 337,92 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni (xxx), hageja II kasuks 329,42 eurot kuni hageja I 19-aastaseks saamiseni (xxx) ja seejärel summas 404,42 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni (xxx) ning hageja III kasuks 587,10 eurot kuni hageja I 19-aastaseks saamiseni (xxx) ja seejärel summas 672,10 eurot kuni hageja III täisealiseks saamiseni (xxx).
Hagejate ema on tulevikku suunatud elatise nõude puhul selgitanud, et kui hageja I saab 19aastaseks, ei ole hagejate ema õigustatud enam saama lasterikka pere toetust ning hageja III ei ole enam seejärel perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-te 1 ja 3 mõttes pere kolmas, vaid on teine laps. Seega kujuneb hagejate II ja III elatis seejärel järgnevalt- kummagi vanema osa on anda hagejale II ülalpidamist summas 404,42 eurot (888,83 – 80= 808,83 : 2) ning hagejale III summas 672,10 eurot (1424,20 – 80= 1344,20 : 2).
19.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et hagejate igakuised kulud on tõendamata, põhjendamatud ja ülepaisutatud. Lisaks tõendatud ei ole, et laste vajadused ja tavapärane elulaad näeks ette laste suuremaid ülalpidamiskulusid, kui näeb ette PKS § 101 sätestatud määr ning kostja majanduslik seisund ei võimalda elatist tasuda hagis nõutavas ulatuses.
20.Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud olid perioodil 09.09.2024 kuni 24.11.2024 hageja I osas 1521,62 eurot, hageja II osas 1461,70 eurot ja hageja III osas 1424,20 eurot. Alates 25.11.2024 on nende igakuised kulud hageja I osas 905,83 eurot, hageja II osas 888,83 eurot ja hageja III osas 1424,20 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasja nr 3-2-1-118-12 24.10.2012 lahendi p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 09.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-21-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, lasub neil kohustus kulude suurust tõendada. Hagejad on kohtule esitanud loetelu oma igakuistest kuludest. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest.
20.1.Esmalt peab kohus vajalikuks käsitleda hagejate kulusid perioodil 09.09.2024 kuni 24.11.2024. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu Hageja I Hageja Hageja Kohtu Kohtu seisukoht toodud II III märgitud suuruses toodud toodud suurus,
suuruses suuruses hageja I / hageja II / hageja III
202 / 202 / Eluasemekulud, mis on
jagatud 5 inimese vahel (hagejad, hagejate ema ja tema elukaaslane), on kokku iga hageja kohta 202 eurot (sh üür 158 eurot, dtl 46; dtl 64-67; kommunaalkulud 16 eurot, dtl 47; elekter 9 eurot, dtl 48-49 ja gaas 19 eurot, dtl 50-51). Kohus märgib, et laste põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lastel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh laste vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas lapsed elavad vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka laste eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Antud juhul on põhjendatud hagejate poolt eluruumi kasutamise kulud eeltoodud ulatuses.
200 / 200 / Hagejatega seonduvate
toidukulude suuruseks on iga hageja kohta 250 eurot. Hagejad on eeltoodu tõendamiseks esitanud kohtule kontoväljavõtted (dtl 288-299; dtl 300-349), millest nähtuvad kaardiga tasumised erinevates toidupoodides ja restoranides ning kohvikutes, millega saab lugeda hagejate toidukulude
Sidekulud (telefon, internet)
15,95
15,95
15,95
15,95 / 15,95 / 15,95
Õppemaks
686,67
643,75
606,25
686,67 / 643,75 / 606,25
kandmise tõendatuks. Kohus ei eelda, et hagejad üksikasjalikult kulu koosseisu tõendavad, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Arvestades hagejate vanust, elulaadi ja toiduainete maksumust, leiab kohus, et antud kulu põhjendatud suurus on 200 eurot kuus. Hagejate telefonidega seonduva kulu suuruseks on 10,95 eurot kuus (xxx kõnekaardi pakett, dtl 5254). Kodune internet maksab perele 25 eurot, millest iga hageja osa on 5 eurot (dtl 55-56). Kohus leiab, et koolilapsed vajavad ja kasutavad tänapäeval mobiiltelefone ja internetti, mida ei saa pidada ülemääraseks luksuseks, vaid tarbeesemeks. Kohus leiab, et hagejatega seonduv vajalik ja põhjendatud sidekulu suurus on 15,95 eurot hageja kohta. Hagejad õppisid antud perioodil xxx. Hageja I õppemaks 2024/2025 õppeaasta kohta oli 8240 eurot (s.o 686,67 eurot kuus, dtl 31-37), hageja II osas 7725 eurot (s.o 643,75 eurot kuus, dtl 38-45) ja hageja III osas 7275 eurot (s.o 606,25 eurot kuus, dtl 18-20; dtl 23-30; dtl 355; dtl 360-362). Kostja ei pea põhjendatuks, et hagejad jätkavad õpinguid sedavõrd kulukas erakoolis. Kostja selgitab, et hagejad astusid xxx õpingutele põhjusel, et need olid tasuda, kuivõrd kostja töötas xxx (punkt
Kooliga seotud muud maksed, ekskursioonid ja koolitarbed
0/0/0
4.5., dtl 146-150). Tavatingimustel (s.o tasu eest) ei oleks hagejaid sellesse kooli õppima suunatud. Samaväärselt kvaliteetse hariduse saab omandada ka teistes hagejate elukohajärgsetes koolides ja seda ilma õppemaksuta. Kohus märgib, et hagejate eeltoodud kulude puhul ei oma tähtsust, kas kostja on nõus asjaoluga, et hagejad omandavad tasulist haridust. See, kas viidatud otsustus on vanemate hooldusõiguse raames õiguspäraselt vastu võetud, ei ole käesoleva vaidluse ese. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hagejatel tasulises erakoolis õppimisega seotud kulud hetkel tekivad, mistõttu tuleb neid elatise puhul arvestada. Õppemaksuga seonduvad kulud on ka tõendatud. Hagejate ema on selgitanud, et hagejate kooliga seotud muud kulud on üldiselt nähtavad hagejate ema arvelduskontode väljavõtetelt (dtl 288-299; dtl 300-349). Hagejate emal ei ole võimalik tõendeid esitada selliselt, et nendelt nähtuks tõendatud seos iga konkreetse hagejaga. Kohus märgib, et esitatud arvelduskontode väljavõtetelt ei nähtunud hagejate kooliga seotud muid makseid, makseid ekskursioonidele ega koolitarvete soetamisele. Samuti ei ole hagejate ema arvelduskonto väljavõtetel viiteid konkreetsetele kuludele. Seega on kohtu hinnangul antud kulud
Kulutused riietele ja jalanõudele
60 / 80 / 80
tõendamata. Hagejate ema on selgitanud, et hagejate riiete ja jalanõudega seotud kulud on üldiselt nähtavad hagejate ema arvelduskontode väljavõtetelt (dtl 288-299; dtl 300-349). Hagejate emal ei ole võimalik tõendeid esitada selliselt, et nendelt nähtuks tõendatud seos iga konkreetse hagejaga. Kohus märgib, et esitatud arvelduskontode väljavõtetelt nähtuvad erinevate riidepoodide (xxx jne) külastused. Kohus selgitab, et üldteada on asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud hageja I osas 60 euro ulatuses kuus (s.o 720 eurot aastas) ning hagejate II ja III osas 80 euro ulatuses kuus (s.o 960 eurot aastas). Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et hagejad elavad kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ning hagejad II ja III on kasvueas, mistõttu on vaja nende garderoobi ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile (riided ja jalanõud) on põhjendatud kulutada 80 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued. Hooajaliste ülerõivaste jms kasutusiga mõõdetav aastates, mitte kuudes. Hageja I ei ole enam sedavõrd aktiivses kasvueas, et vajaksid iga
Kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele
30 / 30 / 30
Kulutused huvitegevusele
0 / 80 / 80
poole aasta järel garderoobi väljavahetamist. Viidatud suuruses kulu võimaldab soetada mõistliku koguse keskmise kvaliteediga eakohaseid rõivaid ja jalanõusid. Hagejate ema on selgitanud, et hagejate hügieeni ja ravimitega seotud kulud on üldiselt nähtavad hagejate ema arvelduskontode väljavõtetelt (dtl 288-299; dtl 300-349). Hagejate emal ei ole võimalik tõendeid esitada selliselt, et nendelt nähtuks tõendatud seos iga konkreetse hagejaga. Kohus märgib, et esitatud arvelduskontode väljavõtetelt nähtuvad erinevate apteekide (xxx) ja erinevate poodide (xxx jne), kust saab soetada hügieenitarbeid, külastused. Kohus leiab, et üldteada on, et kõik inimesed tarvitavad aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja käivad arstil. Vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks. Pole tõendatud, et hagejatel oleks tervisega seotud erivajadused, mis tingiks tavapärasest suuremad kulud. Samuti on ilmne, et hagejatel tekivad kulutused ka hügieenitarvetele. Seega loeb kohus põhjendatuks tervishoiukuludeks ja kuludeks hügieenitarvetele kokku iga hageja kohta 30 eurot kuus. Hagejate ema on selgitanud, et hageja I käib 2 x nädalas sulgpallitrennis xxx maksumusega 97 eurot kuus (dtl 57). Kohus märgib, et eeltoodud tõendi
Muud vältimatud püsikulutused (loetelu): raamatud, meelelahutus, sõprade sünnipäevad jne.
50 / 50 / 50
näol on tegemist sulgpalli hinnakirjaga. Asjaolu, et hageja I ka reaalselt sulgpallitrennis käiks, hagejate ema kohtule tõendanud ei ole, mistõttu on tegemist tõendamata kuluga. Hagejate ema on selgitanud, et hageja II xxx maksumusega 80 eurot kuus (dtl 58; dtl 352-353; dtl 354) ja hageja III klaveritundides maksumusega 80 eurot kuus (dtl 59). Kohus loeb hagejate II ja III huvitegevusega seotud kulu igakuiseks põhjendatud suuruseks
eurot kummagi lapse kohta. Hagejate ema on selgitanud, et hagejate muud vältimatud püsikulutused on üldiselt nähtavad hagejate ema arvelduskontode väljavõtetelt (dtl 288-299; dtl 300-349). Hagejate emal ei ole võimalik tõendeid esitada selliselt, et nendelt nähtuks tõendatud seos iga konkreetse hagejaga. Kohus märgib, et eeltoodud arvelduskontode väljavõtetelt nähtuvad hagejatele taskuraha andmised (dtl 290; dtl 291; dtl 292; dtl 293; dtl 294; dtl 312; dtl 313; dtl 314; dtl 315; dtl 317; dtl 318; dtl 319; dtl 320; dtl 326; dtl 327; dtl 328; dtl 338; dtl 340; dtl 342; dtl 345), sünnipäevakingituste soetamised (dtl 292; dtl 304; dtl 306; dtl 307; dtl 320), kinopiletite (dtl 294; dtl 295; dtl 318) ja lasteürituste eest tasumine (dtl 296; dtl 307; dtl 314). Kohus leiab, et meelelahutusega seotud kulud on tõendatud ning
tegemist on põhjendatud ja hagejate arenguks vajaliku kuluga. Samuti on taskuraha põhjendatud ja vajalik kulu. See võimaldab hagejatel mõista raha väärtust ning õppida sellega toimetama, kandes sealjuures jooksvalt tekkivaid põhivajadusi või ettenägematuid kulutusi. Kohus leiab, et eeltoodud kulud on põhjendatud 50 eurot kuus hageja kohta. Kokku
1521,62
1461,70
1424,20
1244,62 / 1301,70 / 1264,20
PHS § 17 lg 1 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot. Perehüvitiste seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Antud juhul nähtub tsiviilasja materjalidest hagejate emale lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse maksmine. Lisaks ei ole vaidlust selle üle, et hagejate ema ja kostja peavad kandma hagejate ülalpidamiskulud võrdselt. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 1244,62 eurot kuus (PKS § 99), hageja II kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 1301,70 eurot kuus (PKS § 99) ja hageja III kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 1264,20 eurot kuus (PKS § 99), millest riiklike toetuste mahaarvamisel (1244,62 – 80 – 150; 1301,70 – 80 – 150; 1264,20 – 100 – 150), on kummagi vanema kohustuse suuruseks hageja I osas 507,31 eurot (1014,62 : 2), hageja II osas 535,85 eurot (1071,70 : 2) ja hageja III osas 507,10 eurot (1014,20 : 2). Elatishagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-id 9 ja 10; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Perioodil 09.09.2024 kuni 24.11.2024 tasus kostja hagejatele elatist järgmiselt: 14.09.2024 summas 150 eurot (s.o igale hagejale 50 eurot; dtl 267; dtl 318), 12.10.2024 summas 150 eurot (s.o igale hagejale 50 eurot; dtl 268; dtl 326) ja 31.10.2024 summas 760,29 eurot (s.o hagejale I 263,26 eurot, hagejale II 223,77 eurot ja hagejale III 273,28 eurot; dtl 269; dtl 328). Puudub vaidlus, et kostja ei ole kohtu poolt märgitud ulatuses elatist tasunud, mistõttu on kostja rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust ning esineb alus elatise väljamõistmiseks.
20.2.Alates 25.11.2024 on hageja I ja hageja II igakuised kulud muutunud, kuivõrd hageja I ja hageja II õppelepingud xxx lõppesid 24.11.2024. Hageja I ja hageja II õpivad xxx. Kummagi hageja eest tuleb semestris tasuda 62,65 eurot, s.o 250,60 eurot, millele lisandub registreerimistasu 600 eurot (dtl 177-178). Kokku on igakuine kulu 70,88 eurot iga hageja kohta [(250,60 + 600) : 12]. Hagejate ema on eeltoodu tõendamiseks esitanud enda arvelduskonto filtreeritud väljavõtte (dtl 355). Lisaks on hagejate ema selgitanud, et hagejate ema on hageja I koolituslepingust tulenevate
maksetega kooli ees võlgnevuses kogusummas 1768,50 eurot (dtl 356). Alates 2. veerandist asus hageja I õppima xxx, mille eest on hagejate emale 11.10.2024 väljastatud arve nr 7772 (dtl 357). 2. veerandi maksumus ühele lapsele on 62,65 eurot, mille hagejate ema tasus 25.10.2024 (dtl 358). Hageja II õppemaksu tasumisega on hagejate ema xxx ees koolituslepingust (dtl 38-45) tulenevas võlgnevuses kogusummas 2428 eurot (dtl 359). Alates 2. veerandist asus hageja II õppima xxx, mille eest on hagejate emale 11.10.2024 väljastatud hagejaga I ühine arve nr 7772 (dtl 357). 2. veerandi maksumus ühele lapsele on 62,65 eurot, mille hagejate ema tasus 25.10.2024. Mis puudutab hagejate ema poolt hageja I ja hageja II osas esitatud arveid (koolis lõuna söömine- arve nr 7473 summas 159,60 eurot ja arve nr 7522 summas 84 eurot, dtl 350; dtl 351), siis hagejate ema ei ole eeltoodud osas hagejate elatisenõuet suurendanud. Ülejäänud osas ei ole hageja I ja hageja II igakuiste kulude suurus muutunud. Hageja III osas jäi igakuiste kulude suurus samaks. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks alates 25.11.2024 vähemalt 628,83 eurot kuus (PKS § 99) ja hageja II kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 728,83 eurot kuus (PKS § 99), millest riiklike toetuste mahaarvamisel (628,83 – 80 – 150; 728,83 – 80 – 150), on kummagi vanema kohustuse suuruseks hageja I osas 199,42 eurot (398,83 : 2) ja hageja II osas 249,42 eurot (498,83 : 2). Kummagi vanema kohustuse suuruseks on hageja III osas jätkuvalt 507,10 eurot (1014,20 : 2). Alates 25.11.2024 tasus kostja hagejatele elatist järgmiselt: 02.12.2024 summas 760,69 eurot (s.o hagejale I 263,26 eurot, hagejale II 223,77 eurot ja hagejale III 273,28 eurot; dtl 270; dtl 337) ja 02.01.2025 summas 760,29 eurot (s.o hagejale I 263,26 eurot, hagejale II 223,77 eurot ja hagejale III 273,28 eurot; dtl 273; dtl 345). Puudub vaidlus, et kostja on kohtu poolt märgitud ulatuses hageja I osas elatist nõuetekohaselt tasunud detsembris 2024 ja jaanuaris 2025, mistõttu ei ole kostja rikkunud hageja I ülalpidamiskohustust. Samas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid hagejale I tasutud elatise osas alates veebruarikuust 2025. Kohus leiab, et kostja ei ole kohtu poolt märgitud ulatuses elatist hagejale II ja hagejale III tasunud, mistõttu on kostja rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust ning esineb alus elatise väljamõistmiseks.
21.Kostja on väitnud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda hagis nõutavas määras elatist tasuda, kuid kostja on 21.03.2025 menetlusdokumendis märkinud, et ta on nõus tagama hagejatele ülalpidamise, mis vastab kehtivale elatusmiinimumile. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. 27.12.2024 kohtunõudes selgitas kohus, et ülalpidamiskohustuse täitmise suutlikkuse hindamiseks tuleb hagejate vanematel esitada kohtule andmed enda igakuiste sissetulekute suuruse ja varalise seisu ning kulude kohta. Lisaks tuleb hagejate vanematel esitada kohtule andmed ja tõendid enda hariduse ja seniste töökohtade osas. Esitatud andmetest peab kohtule nähtuma, milline on hagejate vanemate haridustase ja millistel ametikohtadel on hagejate vanemad kuni käesoleva ajani tööd teinud. 14.01.2025 täitsid hagejate vanemad kohtunõude. Hagejate ema esitas tööandja xxx tõendi, mille kohaselt on hagejate ema töötanud xxx alates 09.08.2022 ning jaanuar 2025 seisuga on tema igakuine bruto töötasu summas 2961 eurot (dtl 284285) ning tema palgana on laekunud AS-i xxx 30.08.2024 summas 2504,37 eurot, 27.09.2024 summas 2496,21 eurot, 31.10.2024 summas 2366,43 eurot, summas 29.11.2024 summas 2188,07 eurot, 30.12.2024 summas 2437,17 eurot ja 31.01.2025 summas 2014,92 eurot, kokku 14 007,17 eurot/ 6 kuud= keskmiselt 2334,52 eurot, millele lisanduvad peretoetused 710 eurot kuus (dtl 513) ja täiendavalt xxx ülekanded erinevates summades. Töötasu laekumisi hagejate emale tõendab ka Maksu- ja Tolliameti väljavõte (dtl 509). 03.04.2025 kohtunõudes palus kohus muuhulgas hagejatel selgitada xxx poolt hagejate ema AS-i xxx ja AS-i xxx pangakontole tehtud ülekannete sisu ning
eesmärki. Hagejate ema eeltoodud kohtunõuet ei täitnud. Lisaks kuulub hagejate emale pärimise teel omandatud 1/5 kaasomandist korteriomandist aadressil xxx (registriosa nr xxx; dtl 286-287; dtl 368). Muud kinnisvara hagejate ema ei oma. AS-i xxx vastusest nähtuvalt omab hagejate ema arveldusarvet nr xxx, mille saldo seisuga 03.02.2025 oli 610,12 eurot (dtl 481) ja kogumishoiust nr xxx, mille saldo seisuga 03.02.2025 oli 0,14 eurot (dtl 429). Eeltoodud AS-i xxx arveldusarve väljavõttest (dtl 431-482) nähtuvad hagejate emale Sotsiaalkindlustusametilt laekuvad toetused 710 eurot ja Tallinna Linnakantseleilt hagejale I 10.10.2024 laekunud koolitoetus Tallinna linnalt 100 eurot ja hagejale III 10.10.2024 laekunud koolitusetus Tallinna linnalt 100 eurot. Lisaks nähtuvad antud arveldusarvelt hagejate emale töötasu laekumised ning pere igapäevaste vajaduste katmine (näiteks erinevate riide- ja toidupoodide ning söögikohtade külastamine, ülekanded xxx AS-ile, xxx AS-is trennis käimine, tasumised xxx AS-ile, hagejate koolidega seotud arvete tasumine, AS-ilt xxx laenu saamine, hagejatega II ja III seonduvate huviringide eest tasumine, hagejatele ülekannete tegemine, xxx kasutamine jne). AS-i xxx vastuse kohaselt omab hagejate ema seisuga 03.02.2025 arveldusarvet nr xxx, mille saldo oli 0,90 eurot (dtl 489), ja arveldusarvet nr xxx, mille saldo oli 0,29 eurot (dtl 501). Eeltoodud AS-i LHV Pank arveldusarve nr xxx väljavõttest (dtl 490-502) nähtuvad pere igapäevaste vajaduste katmine (näiteks erinevate riide- ja toidupoodide ning söögikohtade külastamine, ülekanded kodu osas xxx OÜ-le, kommunaalkulude tasumine xxx AS-ile, AS-ile xxx ja AS-ile xxx, xxx AS-is trennis käimine, hagejatele ülekannete tegemine, xxx kasutamine jne). Lisaks kuulub hagejate emale ka 1.436 xxx III (3. samba fond) osakut, mille väärtus seisuga 03.02.2025 oli 0,72 eurot (dtl 488). Kostjal on tehnikateaduste magistrikraadile vastav haridus (xxx) (dtl 199-201) ja ta töötab xxx tööjõu rendiettevõttes „xxx“ (dtl 202-209). Perioodil 24.12.2024 kuni 08.01.2025 on kostjale makstud palka 24.12.2024 summas 550,19 eurot, 31.12.2024 summas 710,82 eurot ja 08.01.2025 summas 561,22 eurot, kokku 1822,23 eurot (dtl dtl 210-212). Kostja selgituste kohaselt on tegemist ajutise töökohaga ja kostja otsib uut tööd. AS-i xxx vastusest nähtuvalt omab kostja arveldusarvet nr xxx, mille saldo oli seisuga 03.02.2025 0 eurot (dtl 417), arveldusarvet nr xxx, mille saldo oli seisuga 03.02.2025 0 eurot (dtl 419), arveldusarvet nr xx, mille saldo oli seisuga 03.02.2025 0 eurot (dtl 421) ja arveldusarvet nr xxx, mille saldo oli seisuga 03.02.2025 19,73 eurot (dtl 566). AS-i xxx vastusest nähtuvalt omab kostja seisuga 03.02.2025 0.558 xxx (3. samba fond) osakut, mille väärtus seisuga 03.02.2025 oli 0,75 eurot ja 0.718 xx III (3. samba fond) osakut, mille väärtus seisuga 03.02.2025 oli 0,36 eurot (dtl 488). Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostjale töötasu perioodil 08.2024-02.2025 laekunud (dtl 507). Samuti ei ole kostjale tehtud makseid Sotsiaalkindlustusameti poolt (dtl 513). Kostja xxx väljavõttelt (dtl 529) nähtub, et kostja on teinud 18.01.2024 ülekande summas 4903 eurot ja 23.01.2024 ülekande summas 461,07 eurot ning kostjale on laekunud 18.01.2024 405,10 eurot ja 23.01.2024 461,07 eurot. Lisaks on kostja xxx väljavõttelt (dtl 530) üle kantud 28.09.2024 450 eurot, 31.10.2024 2408,65 eurot ning 02.11.2024 400 eurot ja 70 eurot. xxx ja xxx kontode puhul nähtub, et tegemist ei ole kostja kasutuses olevate igapäevaste kontodega. Vallas- ega kinnisvara kostjal ei ole. Käesolevas kohtuotsuses tuvastas kohus punktis 20, et perioodil 09.09.2024 kuni 24.11.2024 on kummagi vanema kohustuse suuruseks hageja I osas 507,31 eurot, hageja II osas 535,85 eurot ja hageja III osas 507,10 eurot (kokku 1550,26 eurot). Alates 25.11.2024 on kummagi vanema kohustuse suuruseks hageja I osas 199,42 eurot, hageja II osas 249,42 eurot ja hageja III osas 507,10 eurot (kokku 955,94 eurot). Hagejatega koos elav ema rahuldab hagejate vajadused vahetult. Kostja, kes hagejatega koos ei ela, peab täitma ülalpidamiskohustust hagejatele elatist makstes. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt ei vabasta üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Perioodil 24.12.2024 kuni 08.01.2025 on kostjale makstud palka kokku 1822,23 eurot. Lisaks on kostja selgitanud, et ta otsib tasuvamat tööd. Kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustest esile toonud oma igakuiste väljaminekute suurust. Kohus ei saa ise kostja arvelduskonto väljavõttelt hakata kulutusi otsima ega väidetavatele kuludele
kinnitust otsima, kuivõrd see ei ole kooskõlas hagimenetluse põhimõtetega. Kostjal peale hagejate muud ülalpeetavad puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejatele kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.
22.Eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt perioodil 09.09.2024 kuni 24.11.2024: hageja I kasuks välja elatise septembrikuu 2024 eest summas 457,31 eurot (507,31 – 50), oktoobrikuu 2024 eest summas 194,05 eurot (507,31 – 50 – 263,26) ja novembrikuu 2024 (s.o 01.11.2024-24.11.2024) eest summas 405,85 eurot [(507,31 eurot : 30 päeva) x 24 päeva]; hageja II kasuks välja elatise septembrikuu 2024 eest summas 485,85 eurot (535,85 – 50), oktoobrikuu 2024 eest summas 262,08 eurot (535,85 – 50 – 223,77) ja novembrikuu 2024 (s.o 01.11.2024-24.11.2024) eest summas 428,68 eurot [(535,85 eurot : 30 päeva) x 24 päeva] ja hageja III kasuks välja elatise septembrikuu 2024 eest summas 457,10 eurot (507,10 – 50), oktoobrikuu 2024 eest summas 183,82 eurot (507,10 – 50 – 273,28) ja novembrikuu 2024 (s.o 01.11.2024-24.11.2024) eest summas 405,68 eurot [(507,10 eurot : 30 päeva) x 24 päeva].
22.1.Lisaks mõistab kohus kostjalt alates 25.11.2024: hageja I kasuks välja elatise novembrikuu 2024 (s.o 25.11.2024-30.11.2024) eest summas 39,88 eurot [(199,42 eurot : 30 päeva) x 6 päeva]. Kohus mõistab kostjalt välja hageja I kasuks elatise summas 199,42 eurot kuus alates 01.02.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni; hageja II kasuks välja elatise novembrikuu 2024 (s.o 25.11.2024-30.11.2024) eest summas 49,88 eurot [(249,42 eurot : 30 päeva) x 6 päeva], detsembrikuus 2024 eest summas 25,65 eurot (249,42 – 223,77) ja jaanuarikuu 2025 eest summas 25,65 eurot (249,42 – 223,77). Kohus mõistab kostjalt välja hageja II kasuks elatise summas 249,42 eurot kuus alates 01.02.2025 kuni hageja I 19-aastaseks saamiseni (xxx) ja alates 22.04.2028 summas 324,42 eurot [(728,83 – 80) : 2] kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni; hageja III kasuks välja elatise novembrikuu 2024 (s.o 25.11.2024-30.11.2024) eest summas 101,42 eurot [(507,10 eurot : 30 päeva) x 6 päeva], detsembrikuus 2024 eest summas 233,82 eurot (507,10 – 273,28) ja jaanuarikuu 2025 eest summas 233,82 eurot (507,10 – 273,28). Kohus mõistab kostjalt välja hageja III kasuks elatise summas 507,10 eurot kuus alates 01.02.2025 kuni hageja I 19-aastaseks saamiseni (xx) ja alates 22.04.2028 summas 592,10 eurot [(1264,20 – 80) : 2] kuus kuni hageja III täisealiseks saamiseni. Kohus on käesolevas punktis arvestanud hageja II ja hageja III osas elatise suuruse määramisel, et kui hageja I saab 19-aastaseks, ei ole hagejate ema õigustatud enam saama lasterikka pere toetust ning hageja III ei ole enam PHS § 17 lg-te 1 ja 3 mõttes pere kolmas, vaid on pere teine laps.
23.Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise hageja I osas perioodi 06.08.202408.09.2024 eest summas 713,85 eurot, hageja II osas perioodi 16.08.2024-08.09.2024 eest summas 482,09 eurot ja hageja III osas perioodi 13.03.2024-08.09.2024 eest summas 3451,89 eurot. Hageja I igakuised kulud antud perioodil olid summas 1521,62 eurot, hageja II kulud summas 1461,70 eurot ja hageja III kulud summas 1424,20 eurot. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 04.12.2013 lahendi nr 3-2-1-136-13 punktis 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet
ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 04.12.2013 lahendi nr 3-2-1-136-13 punktis 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hagejate ema on selgitanud, et hageja III on tervikuna tema ülalpidamisel olnud alates detsembrist 2023. 13.03.2024 saatis hagejate ema kostjale e-kirja, milles tõi välja, et hageja III jätkab järgmisel (2024/2025) õppeaastal õpinguid Tallinna Rahvusvahelises Koolis maksumusega 600 eurot kuus ning õppekoha broneerimise eest tuleb tasuda märtsis/aprillis 500 eurot, soovides nimetatud kulud vanemate vahel jagada. Isa vastas, et kuivõrd tema tagab hagejate I ja II hariduse, siis hageja III haridus on ema vastutada (dtl 18-20; dtl 360-362). Juunis 2024 läks hageja I isa juurde eesmärgiga kolida temaga Hiina, kuid tuli 2 päeva pärast tagasi ema juurde ning teatas, et jääb siiski emaga elama Eestisse. 06.08.2024 saatis ema isale kirja, milles palus isal hakata hagejat I ja hagejat III rahaliselt toetama (dtl 21; dtl 363). Isa ei ole ema kirjale käesoleva ajani vastanud. Hageja II lahkus koos isaga Eestist juunis 2024. 06.08.2024 ilmus aga hageja II ema ukse taha ning teatas, et tuleb ikkagi ema juurde elama. 06.08.2024 saatis hagejate ema kostjale kirja, milles väljendas imestust, et hageja II ilmus ootamatult tema ukse taha. Hagejate ema palus kostjal esitada enda plaani tuleviku osas (dtl 22; dtl 364). Seega on kõik lapsed alates 06.08.2024 tervikuna ema ülalpidamisel. 16.08.2024 saatis hagejate ema kostjale kirja, milles selgitas laste koolikulude suurust, paludes kostjal poole talle hüvitada (dtl 60-61; dtl 365). Kohus leiab eeltoodud kirjade pinnalt, et hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks enne hagi esitamist järjepidevalt nõudnud kostjalt hagis toodud suuruses elatise tasumist. Hagejate ema poolt esitatud kirjavahetus käsitleb hagejate koolivalikuga seonduvat. Samuti on hagejate ema palunud 13.03.2024 kirjas kostja abi hagejaga III seotud koolikulude (õppemaks) kandmisel ja 16.08.2024 kirjas kostja abi kõikide hagejatega seotud koolikulude (õppemaks) kandmisel. Seega saab hagejate ema eeltoodud 2 kirja käsitleda kostjalt tagasiulatuva elatise nõudmisena hagejate koolikulude (õppemaks) kandmisel. 06.08.2024 kirjast ei nähtu hageja II soovi saada kostjalt (tagasiulatuvat) elatist. Hagejate esitatud arvestusest lähtuvalt oleks tagasiulatuva nõude rahuldamine täielikult kostja jaoks üllatav, kuivõrd kostja ei saanud olla teadlik sellises suuruses kohustuse (või vähemalt sellises suuruses ootuse) olemasolust. Tagasiulatuva elatisnõude eesmärk ei ole kostjat karistada ning hagejate nõutud ulatuses nõude täielikult rahuldamine ei täidaks enam laste ülalpidamise eesmärki. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esineb alus tagasiulatuva nõude rahuldamiseks osaliselt s.o hagejate koolituskulude (õppemaks) osas. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Kostja ei ole märkinud oma kirjalikes seisukohtades, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Lisaks osundab kohus, et kostja töötasu oli märtsis 2024 2106,70 eurot (dtl 237), aprillis 2024 2115,55 eurot (dtl 246), mais 2024 2161,87 eurot (dtl 253) ja juunis 2024 4395,15 eurot (dtl 256). Hageja I osas on põhjendatud kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis koolikulude (õppemaks) osas perioodi 06.08.2024-08.09.2024 eest summas 379,52 eurot [(augustikuu 2024 eest summas 287,96 eurot) + (septembrikuu 2024 eest summas 91,56 eurot)].
Hageja II osas on põhjendatud kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis koolikulude (õppemaks) osas perioodi 16.08.2024-08.09.2024 eest summas 251,96 eurot [(augustikuu 2024 eest summas 166,13 eurot) + (septembrikuu 2024 eest summas 85,83 eurot)]. Hageja III osas on põhjendatud kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis koolikulude (õppemaks) osas perioodi 13.03.2024-08.09.2024 eest summas 1782,25 eurot [(märtsikuu 2024 eest summas 185,79 eurot) + (aprillikuu kuni augustikuu 2024 eest summas 1515,63 eurot) + (septembrikuu 2024 eest summas 80,83 eurot)].
24.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
25.Kohus selgitab hagejate emale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihinna arvutamisel lähtub kohus hagejate nõuetest, mis on esitatud alates 25.11.2024 ja hõlmab kõiki hagejaid. Alates 25.11.2024 palub hageja I kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 337,92 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hageja II palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 329,42 eurot kuni hageja I 19-aastaseks saamiseni. Hageja III palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 587,10 eurot kuni hageja I 19-aastaseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks hageja I nõude puhul kostja vastu 3041,28 eurot (9 kuud x 337,92 eurot), hageja II nõude puhul kostja vastu 2964,78 eurot (9 kuud x 329,42 eurot) ja hageja III nõude puhul kostja vastu 5283,90 eurot (9 kuud x 587,10 eurot). Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
28.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.