2.Välja mõista L.K-lt G.R kasuks igakuine elatis alates 16.04.2024 kuni G.R täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.11.2024 PKS § 101 alusel arvutatud summas:
2.1.alates 16.04.2024 kuni 22.08.2024 on igakuise elatise suurus 287 eurot ja 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest));
2.2.alates 23.08.2024 kuni G.R täisealiseks saamiseni (19.11.2024) on igakuise elatise suurus 250 eurot ja 22 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37 eurot ja 50 senti (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud kolmele ehk laste arvuga, kes toetust saavad)- 40 eurot (50% lapsetoetusest).
3.Välja mõista L.K-lt C.A kasuks igakuine elatis alates 16.04.2024 kuni C.A täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.08.2028 PKS § 101 alusel arvutatud summas:
3.1.alates 16.04.2024 kuni 22.08.2024 on igakuise elatise suurus 287 eurot ja 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest));
2-24-6002
3.2.alates 23.08.2024 kuni 31.03.2025 on igakuise elatise suurus 250 eurot ja 22 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37 eurot ja 50 senti (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud kolmele ehk laste arvuga, kes toetust saavad)- 40 eurot (50% lapsetoetusest);
3.3.alates 01.04.2025 kuni G.R 19-aastaseks saamiseni (19.11.2025) on C.A igakuise elatise suurus 264 eurot ja 24 senti (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37 eurot ja 50 senti (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud kolmele ehk laste arvuga, kes toetust saavad)- 40 eurot (50% lapsetoetusest);
3.4.alates 20.11.2025 kuni C.A täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.08.2028 on igakuise elatise suurus 301 eurot ja 74 senti (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Määrata kindlaks otsuse täitmise kord. L.K peab temalt välja mõistetud elatise tasuma hagejate seadusliku esindaja F.H arvelduskontole nr EE162200221025882079. L.K-l tuleb jooksev elatis tasuda hagejate seadusliku esindaja F.H eeltoodud arvelduskontole iga kuu 10-ndaks kuupäevaks.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluse käik
1.G.R ja C.A esitasid 16.04.2025 Pärnu Maakohtule hagi L.K vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi 29.04.2024 menetlusse. Kohus määras asjas eelistungi kuupäevale 22.01.2025, kus määras kostjale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. 23.05.2025 määrusega jättis maakohus kostja 28.04.2024 taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata ja määras, et jätkab tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtajad lõplike seisukohtade, menetluskulude nimekirja ning vastaspoole seisukohtade osas seisukoha esitamiseks ja teatas otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Hagejate nõue, asjaolud
2-24-6002
2.Hagiavalduse kohaselt F.H ja L.K kooselust sündis 19.11.2006 poeg G.R (hageja I) ja 28.08.2010 poeg C.A (hageja II). Alates 01.03.2024 elavad mõlemad lapsed emaga. Kostja blokeeris hageja seaduslik esindaja numbri ning kostjaga ei ole võimalik kontakti saada. Kostja ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust. Hagejate seaduslik esindaja on korduvalt pöördunud kostjaga kontakteeruda, kuid tulemuseta. Hagiavalduse kohaselt on hageja I igakuised vajadused 778 eurot ning hageja II igakuised vajadused 645 eurot. Hagejad nõuavad kostjalt alates hagiavalduse esitamisest elatise tasumist vastavalt PKS § 101 lg 3. Baassumma 272,76 eurot. Kohustatud vanema varaline seis - lisatud 3% kohustatud isiku sissetulekust elatise baassummale 1832 * 0,03 = 54,96 eurot. 54,96 + 272,76 = 327,72. Lapsetoetus – lastetoetuse saab Hagejate seaduslik esindaja ning mõlemal lapsel on lastetoetus 80 eurot. Seega 327,72 - 80/2 = 287,72 eurot. Kuna laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat on mõlema hageja elatis määras 287,72 eurot.
3.07.06.2024 seisukohas kostja vastusele hageja leidis, et kostja poolt vastuses esitatud väited ei ole kuidagi seotud käesoleva vaidlusega, kostja pole tõendanud, et ta annab hagejatele ülalpidamist, samuti on arusaamatu, mis eesmärkiga on kostja esitanud tõendi, mis ei ole haginõudega seotud.
4.22.01.2025 kohtu eelistungil hagejate lepinguline esindaja selgitas, et alates 23.08.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni on elatise summa 250,22 eurot arvestades, et laste ema perre on sündinud kolmas laps. Alates 20.11.2024 nõudeks ikkagi miinimumelatis.
5.06.03.2025 seisukohas asusid hagejad seisukohale, et kostja väited on paljasõnalised ning kostja üritab vabaneda elatise kohtususest. Kostja pole tõendanud, et tal on sündinud laps. Samuti kostja vastusest tuleneb, et lapse elukohaks on Soome Vabariik, seega on arusaamatu kas elab laps kostjaga koos või mitte, kas on kostjal lapsega seotud kulud või mitte jne. Hagejad jäävad 07.06.2024 esitatud vastuse ja seisukohtade juurde. Kostja on võimeline elatist tasuma miinimummääras.
6.02.06.2025 seisukohas jäid hagejad oma 07.06.2024 esitatud vastuse juurde ning 06.03.2025 esitatud seisukoha juurde). Alates hagiavalduse esitamist, s.o. alates 16.04.2024 kuni 02.06.2025 pole kostja hagejatele midagi tasunud. Hagejad paluvad kohustada kostjat L.K tasuma G.R ja C.A elatis F.H kontole nr EE162200221025882079.
7.26.06.2025 teatasid hagejad vastusena kostja 06.06.2025 kompromissettepanekule, et kostja pakkumine ei ole hagejate poolt vastuvõetav, kostja pole hagejatele midagi tasunud, seega jäävad hagejad hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja seisukohad
8.Kostja 13.05.2024 vastuses hagile vaidles hagile osaliselt vastu ja vaidles vastu faktilistele väidetele. Alates 01.11.2023 elas noorim poeg täielikult kostja L.K-ga ja keeldus elamast ema, F.H-ga. Märtsis 2024 viibis kostja kaks nädalat väljaspool Eestit. Tagasi tulles Eestisse ei soovinud noorem poeg C.A enam isaga aega veeta. Kostja leiab, et hagejate seaduslik esindaja on kunstlikult suurendanud hagejate väljaminekuid. Kostja märkis, et on kaotanu töö, on vormistatud töötuks alates 11.05.2024. Kostjal puuduvad sissetulekud uue töökoha leidmiseni, elab majandusliku olukorra paranemiseni vanemate kodus. Kostja kannab võrdselt vanematega elamiskulud, ehk 1/3 kuludest. Kulutused ühes kuus üür 60 eurot kuus, kommunaalid 67.23 eurot, elekter 14.17 eurot, sidekulud 10 eurot, kokku 151.40 eurot Töötutoetuse päevamäär aastal 2024 11,70 eurot, ehk 351 eurot kuus. Kostja palub kohtul arvestada kostja soovi, anda ülalpidamist muul viisil. Kostja palub, et elatise mõistmisel
2-24-6002 võetakse arvesse ka hagejate seadusliku esindajale august 2024 laekuma hakkavat lasterikka pere toetust ja ka lapsetoetust.
9.02.09.2024 seisukohas kostja märkis, et nõustub, et ta ei ole midagi tasunud hagejate emale, seda seetõttu, et noorem poeg elas isaga ja vanem poeg emaga. Kostja ei anna hagejatele vahetult ülalpidamist kuna kostjal see võimalus puudub. Kostjal puudub igasugune vara. Kostja on asunud tööle 10.06.2024 ja teenib palka, muu vara mida müüa sissetulekute suurendamiseks, kostjal puudub (kogu vara jäi hagejate emale). Kostja leiab, et tema laste tavaline elulaad ei ole kunagi olnud nii suur taskuraha, igapäevane väljas kiirtoidu söömine ja muu tarbetu kulutamine mida võimaldab hetkel hagejate ema. Kostja ei ole kordagi väitnud, et ta ei soovi anda hagejatele ülalpidamist. Kostja palus lihtsalt arvestada asjaoluga, et on tagasi kolinud Eestisse ja puudub töökoht, puudub sissetulek ja elatis kahele lapsele summas 575,44 eurot käib üle jõu. Kostja soovib, et elatise väljamõistmisel võetakse arvesse asjaolu, et hagejate emale on sündinud laps ja sellega seoses laekub ka lasterikka pere toetus, lisaks lapsetoetusele. Samuti leiab kostja, et kulutused eluasemele tuleks jagada kõikide pereliikmete vahel, arvesse tuleks võtta ka perre lisandunud laps. Kostja palub lisaks hagejate ema suurpere toetusele arvesse võtta elatise määramisel ka asjaolu, et kostjale ja tema kaaslasele sünnib 20.09.2024 laps, seega lapse sünniga lisandub üks ülalpeetav kostjale. Laps sünnib Soomes 20.09.2024.
10.22.01.2025 eelistungil kostja selgitas, et on 17.09.2024 Soomes sündinud lapse isa, laps on sündinud abielu ajal, kostja isana registrisse kandmise toiming on pooleli, ajab selle asja korda. Kostja selgitas, et ei esitanud enda teise arvelduskonto väljavõtet kohtule, kuna see konto on olnud kogu aeg tühi. Norra pangaga on leping lõpetatud.
11.Kostja 05.02.2025 vastuses kohtule selgitas, et on teinud pöördumise Norra panka, kuid vastuse esitamise seisuga pangast seni vastust tulnud ei ole. Esitab kohtule panga 22.07.2024 kinnituse konto sulgemise kohta. Abikaasa M C.A-ga (K) sõlmis abielu 31.08.2024 Kuressaare perekonnaseisuametis. Laps sündis Soome s17.09.2024. Abikaasa sissekirjutus ja alaline elukoht on Soome Vabariigis. Soome Vabariigi rahvastikuregistrisse on esitatud tõlgitud abielutunnistus, kuid lapse sündimise päevaks abielu registrisse kantud veel ei olnud. Vaatamata sellele, et abielu oli sõlmitud 31.08.2024. oli sünnitunnistusel nii abikaasa kui ka lapse perekonna nimeks märgitud K. Taotlus abielu kandmiseks Soome Vabariigi rahvastikuregistrisse ja lapse isaduse tuvastamiseks on esitatud detsembris 2024. Soome Vabariigi seaduste kohaselt, kui sünnitunnistusel puudub isa kanne, tuleb isadus tuvastada DNA testiga. Hetkel ollakse järjekorras ja mais 2025 saab protsessiga alustada.
19.04.2024 esitas kostja kohtule osaliselt varjatud andmetega sünnitunnistuse.
13.28.04.2025 esitas kostja uuesti osaliselt varjatud andmetega sünnitunnistuse ja omapoolse hagejate kulude arvutuskäigu leides, et kulutused on ebamõistlikult suured. Kostja pakub, et maksab elatist alates 16.04.2024- 19.11.2024 ühele lapsele 160 eurot kuus ehk 320 eurot kahele kokku. Alates 19.11.2024 elatis ühele lapsele 200 eurot kuus.
14.06.06.2025 seisukohas kostja palub arvesse võta, et hagejate seadusliku esindaja perre on sündinud kolmas laps ja seega saab hagejate esindaja lasterikka pere toetust. Lisaks laekub hagejate esindajale ka lapsetoetused ühiste laste eest. Kostja palub arvesse võtta, et ka tema perre on sündinud laps kes vajab ülalpidamist võrdselt teiste lastega (kostjast mittesõltuvatel põhjustel ei ole kogu dokumentatsioon veel kahe riigi vahel korras, ega ole saanud kostjat isana veel registreerida). Kostja palub elatise mõistmisel arvesse võtta 28.04.2025 esitatud vastuse ja seisukoha, kus on välja toonud arvutuskäigud nii enda sissetulekute kohta kui ka
2-24-6002 summade kohta mida hagejate esindaja nõuab. Kostja pakub, et maksab 16.04.202419.11.2024 ühele lapsele 200 eurot, ehk 400 eurot kahele lapsele kuus. Alates 19.11.2024 elatis ühele lapsele 250 eurot kuus. Kohtu seisukoht
15.Hagiavalduses hagejad paluvad elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvestatavas miinimumsummas, muutuva suurusena. Hageja I palub kostjalt välja mõista elatis alates 16.04.2024 kuni 19.11.2024 (täisealiseks saamiseni). Alates 16.04.2024-22.08.2024 palub hageja I, et välja mõistetava elatise suurus oleks 287,72 eurot ning alates 23.08.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summa 250,22 eurot arvestades, et laste ema perre on sündinud kolmas laps. Hageja II palub kostjalt välja mõista elatis alates 16.04.2024 kuni 28.08.2028. Alates 16.04.2024-22.08.2024 palub hageja I, et välja mõistetava elatise suurus oleks 287,72 eurot ning alates 23.08.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summa 250,22 eurot arvestades, et laste ema perre on sündinud kolmas laps. Hageja II palub, et alates 20.11.2024 oleks kostjalt välja mõistetav elatis miinimumelatis. Hagejate kinnitusel (26.06.2025 vastus, dtl 201) ei ole kostja hagejatele midagi tasunud.
16.PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad I ja II elasid hagi esitamise ajal hagejate seadusliku esindajaga ning elavad endiselt kostjast eraldi.
17.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, kuid leiab, et hageja II kasuks alates 20.11.2024 kuni 19.11.2025 välja mõistetav igakuine elatis on 250,22 eurot, kuna eksitud lasterikka pere toetuse maksmise perioodi arvestamisel.
18.Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejad on kostja lapsed. Seega on kostja hagejate vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks. PKS § 97 p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Pooled ei vaidle, et kostja on kohustatud hagejatele ülalpidamist andma.
19.PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
20.Hagejad on esitanud elatise nõude miinimummääras. Lapse kulutusi ei ole vajalik tõendada kui elatise nõue on seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Nimetatud seisukohta on Riigikohus korranud 13.06.2025 otsuses pr 2-23-8691 p 20.1.
21.Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal
2-24-6002 indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutustele iga aasta 1.aprillil. PKS § 101 lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui kostja on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, ei vähendata elatise summat, kui laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).
22.Hagejad märgivad hagiavalduses, et lastetoetust saab hagejate seaduslik esindaja. Kostja 13.05.2024 vastuses hagiavaldusele, selgitas, et alates 01.01.2024 on Sotsiaalkindlustusamet määranud hageja II lapsetoetuse isale ja, et lapsetoetus laekub hageja II arvelduskontole (dtl 28, p 2.6, dtl 42, 44, 46). 06.06.2025 lõplikus seisukohas märgib kostja, et hagejate seaduslikule esindajale laekuvad ka lapsetoetused ühiste laste eest (dtl 198). Seega ei saa vaidlust olla selle, et hagejate I ja II lastetoetus laekub hageja seaduslikule esindajale. Hagejad I ja II on pere esimene ja teine laps ning PHS § 17 lg 3 I lause kohaselt on mõlema hageja lapsetoetuse suurus 80 eurot. PKS § 101 lg 5 II lausest tulenevalt arvestatakse kostja osaga lapsetoetusest, ehk 40 euroga kummagi hageja kohta.
23.Hagiavalduse esitamise ajal oli hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel kaks alaealist last. 23.08.2024 sündis perre kolmas laps. 23.08.2024 sündinud laps ei ole kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühine laps. Samas seoses hagejate seaduslikul esindajal kolmanda lapse sündimisega tekkis hagejate seaduslikul esindajal õigus saada lasterikka pere toetust. Peres kasvab kolm PHS § 17 lg 1 tingimusele vastavat last ehk lasterikka pere toetus kuus on 450 eurot. 28.04.2025 seisukohas on kostja arvestanud, et lasterikka pere toetus jaguneb kolme peres elava lapse vahel ning iga lapse mõtteline osa on 150 eurot. Kohus juhib tähelepanu PKS § 101 lg 5 II lausele, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Ehk lasterikka pere toetuse osa, mida arvestatakse elatise välja mõistmisel, määramisel võetakse aluseks 1⁄2 450 eurot ehk 225, mis jagatakse kahega ja seejärel kolmega. PKS § 101 lg 5 II lausest tulenevalt on elatise suuruse määramisel arvestatavaks lasterikka pere toetuse suuruseks 225/2/3=37,50 eurot.
24.Hageja I sai 19.11.2024 täisealiseks. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 21 lg 1 ütleb, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Seega on hagejate seaduslikul esindajal õigus saada lasterikka pere toetust kuni hageja I 19-aastaseks saamiseni ehk kuni 19.11.2025.
25.Alates 20.11.2025 puudub alus hageja II PKS § 101 alusel igakuise elatise arvutamise alusena arvestada lasterikka pere toetusega, kuna hageja I on saanud 19-aastaseks, tema õigus saada lastetoetust lõpeb ning seega lõpeb ka hagejate seadusliku esindaja õigus saada lasterikka pere toetust.
2-24-6002
26.Elatissumma vähendamiseks PKS§ 101 lg 6 ja 7 sätestatud korras alused puuduvad – hagejad ei viibi kohustatud vanema juures PKS § 101 lg 7 märgitud minimaalset perioodi kuu kohta ning hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
27.Kokkuvõtlikult, käesoleval juhul PKS § 101 alusel elatissumma arvutamisel kohalduvate tegurid muutuvad ajas ning kohus järgnevalt selgitab elatissumma kujunemist periooditi, vastavalt elatise suurust mõjutavate tegurite muutumisele. Igakuine elatis perioodil 16.04.2024 kuni 22.08.2024, mil hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel oli kaks alaealist last
28.PKS § 101 lg 3 järgi oli elatise baassumma hagi esitamise ajal 272,76 eurot. PKS § 101 lg 4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast s.o. 3%-i 1832 eurost ehk 54,96 eurot. PKS § 101 lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 1.01.2023 kehtiva PHS redaktsiooni kohaselt on § 17 lg 1 järgi lapsetoetuse saamise õigus kuni 19-aastaseks saamiseni ja lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb elatise summast maha arvata 40 eurot.
29.Seega kujuneb perioodil 16.04.2024-22.08.2024 hageja I ja hageja II igakuise elatise suuruseks 272,76+54,96-40= 287,72 eurot. Igakuine elatis perioodil 23.08.2024 kuni 19.11.2025, mil hagejate seadusliku esindaja peres kasvab kolm lapsetoetust saavat last
30.Nagu kohus ülalpool märkis, on hagejal I lapsetoetuse saamise õigus kuni 19-aastaseks saamiseni (PHS § 17 lg 1) ehk kuni 19.11.2025 ning PHS § 21 lg 1 kohaselt makstakse lasterikka pere toetust vanemale, kes kasvatab peres kolme või enamat kuni 19-aastast last millest tulenevalt on hageja seaduslikul esindajal õigus saada lasterikka pere toetust kuni hageja I 19-aastaseks saamiseni 19.11.2025.
31.Seega tuleb perioodil 23.08.2024 kuni 19.11.2024 hageja I igakuise elatissumma arvestamisel baassummale lisada 3% eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, arvata maha pool lapsetoetusest ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel 3-ga. Hageja I elatise suuruseks kujuneb perioodil 23.08.2024 kuni 19.11.2024 272,76+54,96-40-(225/2/3)=250,22 eurot. Kuna hageja I sai 19.11.2024 täisealiseks, siis käesoleva tsiviilasja raames tema elatise nõudeõigus lõppes.
32.Perioodil 23.08.2024 kuni 31.03.2025 tuleb hageja II igakuise elatissumma arvestamisel baassummale lisada 3% eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, arvata maha pool lapsetoetusest ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel 3-ga (laste arvuga, kes saavad toetust). Hageja II elatise suuruseks kujuneb perioodil 23.08.2024 kuni 31.03.2025 272,76+54,96-40(225/2/3)=250,22 eurot.
33.Alates 01.04.2025 on elatise baassumma 282,31 eurot ning 3% eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (1981
2-24-6002 eurot) 59,43 eurot. Lastetoetuse ja lasterikka pere toetuste suurus muutunud ei ole. Hageja II elatise suuruseks perioodil 01.04.2025-19.11.2025 kujuneb 282,31+59,43-40(225/2/3)=264,24 eurot. Igakuine elatis perioodil 20.11.2025 kuni 28.08.2028
34.Seoses hageja I 19-aastaseks saamisega 19.11.2025 puudub alus hageja II elatissumma vähendamiseks lasterikka pere toetuse arvelt.
35.Alates 20.11.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.08.2028 on hageja II igakuise elatise suurus 301 eurot ja 74 senti (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Kohus leiab, et kostja esitatud vastuväited hagile ei ole põhjendatud.
37.Nagu kohus ka ülalpool märkis ja 23.05.2025 määruses (dtl 191, p 16) selgitas, siis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumsummas elatise nõudmisel ei pea hagejad oma kulutusi tõendama. Miinimummääras elatise puhul saab eeldada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kummagi vanema poolt makstava miinimumelatise summa. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea elatist taotlev vanem lapsele miinimumelatise saamiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendama. Üksnes juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha. Kui vanemad ei suuda kohtumenetluses tõendada lapse vajadusi ja/või nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär (vt RKTKo 09.06.2017, 3-21-35-17, p 27).
38.Hagejad on hagiavalduses välja toonud enda igakuised keskmised vajadused (dtl 5-6), mis mõlemal juhul ületavad PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumi kahekordset ehk 575,44 eurot (ühe hageja igakuise elatise maksimumsumma 287,72 kahekordne). Arvestades eeltoodut puudub kohtul vajadus hinnata hagejate igakuiste keskmiste kulude põhjendatust. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et hagiavalduses välja toodud hagejate keskmiste igakuiste kulutuste suurused on eluliselt usutavas suurusjärgus ning vastavad kohtu hinnangul hagejate I ja II vanusele. Ka näitab hagejate igakuiste kulude ja miinimumelatise vahe, et osaliselt jääb ka elatise hagi rahuldamisel hagejate seadusliku esindaja kanda suurem osa hagejate kulutustest.
39.Õige on kostja poolne seisukoht, et alates 23.22.2024 tuleb hagejate eluasemekulude suuruse määrasel arvestada, et ühes leibkonnas elavate inimeste arv on suurenenud ühe inimese võrra ehk varasemal nelja inimese peale jagatud kulud tuleb jagada alates 23.22.2024 viiega.
40.Kostja ei ole aga arvestanud, et koos pereliikme lisandumisega suurenevad kogu leibkonna elamiskulud. Kohus loeb üldteadaolevaks, et imiku lisandumisega perre koheselt suurenevad kommunaalkulud, elektritarve, kulutused majapidamisvahenditele ja hügieenile, kuna lisandub vajadus tagada ka imikule sobilikud elamistingimused, hügieen, puhtad riided ning imiku hooldusvajadus on väga suur. Kohus peab eeltoodule tuginedes eluliselt usutavaks,
2-24-6002 et kuigi alates 23.08.2024 on hagejate leibkonnas varasemaga võrreldes üks pereliige juures, ei muuda see kummalegi hagejale langevate eluasemekulude (kommunaalkulud, elekter, kulutused majapidamisvahenditele ja hügieenile) suurust. Hagejate igakuiste vajaduste suurust on kohus ülalpool hinnanud ega hakka siinkohal ennast kordama. Imikud ei vaata televiisorit ega kasuta Internetti, seega nimetatud kulutuste jagamine kõigi leibkonna liikmete vahel ei ole asjakohane.
41.Kostja on avaldanud soovi anda hagejatele ülalpidamist muul viisil, mida PKS § 100 lg 1 II lause kohaselt kohustatud isik võib mõjuval põhjusel nõuda. Kostja taotluse põhjusena toonud, et 13-aastane poeg on talle rääkinud, et hagejate seadusliku esindaja juures ei ole tihti midagi süüa ja ka tihtipeale ei ole tegelikkuses olnud hagejatel piisavalt koolis käimiseks riideid. Kohus 23.05.2025 määruses selgitas pooltele (dtl 191), et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja väited, et hagejad kannatavad seadusliku esindajaga koos elades puuduse käes on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus seetõttu leiab, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist mis annaks alust lubada kostjal elatise andmist muul viisil, kui raha perioodilise maksmisega.
42.PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse § -s sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
43.Kostja 13.05.2024 vastuses hagile selgitas, et ei ole võimeline lastele elatist tasuma, kuna on töötu. 02.09.2024 vastuses avaldab kostja, et on asunud 10.06.2024 tööle (dtl 56, p 3).
44.Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (Riigikohtu
29.aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17, 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
45.Kohtu hinnangul oli varasema töösuhte lõpetamine kostja poolt planeeritud. Koos vastusega kohtule esitatud kinnitusest (dtl 34, tõlge dtl 35) nähtub, et varasem töösuhe lõppes kostja soovil, lahkumisavalduse esitamisega. Töösuhte on kostja lõpetanud menetluse ajal, ehk olles teadlik, et temal on hagejatele elatise tasumise kohustus. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis takistasid temal enne varasema töösuhte lõpetamist otsida endale uus töökoht Eestis – selleks on olemas piisavalt digitaalseid lahendusi (CV-Keskus, Eesti Töötukassa kodulehel avaldatavad tööpakkumised jmt), mille kasutamise võimalused ei ole piiratud isiku asukohariigiga. Kohtu hinnangul ei anna seega asjaolu, et kostja oli ajavahemikul 14.05.2024 (viimane tööpäev dtl 34 kinnituse kohaselt) kuni 10.06.2024 tööta, alust elatise vähendamiseks.
2-24-6002
46.Kostja oma 09.02.2024 seisukohas (dtl 54-59) kokkuvõtvalt tunnistab, et temal on hagejate ülalpidamise kohustus ja, et ta pole seda täitnud ning vaidleb elatise suurusele vastu. 02.09.2024 seisukohas avaldas kostja, et on asunud tööle, kuid hagejate ülalpidamise kohustust kostja siiski täitma ei asunud, seda kinnitab kostja ise 02.09.2024 seisukohas (dtl 54) ja see nähtub ka hagejate 02.06.2025 lõplikust seisukohast, milles hagejad märgivad, et alates hagiavalduse esitamist, s.o. alates 16.04.2024 kuni 02.06.2025 pole kostja hagejatele midagi tasunud (dtl 195, p 2). Seega on kostjal alates 10.06.2024 olemas sissetulek, mille arvelt on temal võimalik hagejatele elatist maksta, kuid kostja on valinud seda mitte teha.
47.Kostja palub arvesse võtta elatise määramisel ka asjaolu, et kostjale ja tema kaaslasele sünnib 20.09.2024 laps, seega lapse sünniga lisandub üks ülalpeetav kostjale. Laps sünnib Soomes 20.09.2024 (dtl 58) ning enda väite kinnituseks esitas kostja kohtule 17.05.2024 rasedustunnistuse koopia. 22.01.2025 eelistungil kostja selgitas, et tema kolmas laps Eesti rahvastikuregistris ei kajastu, asjaajamine on pooleli, kostja on abielus ja laps sündis abielu ajal (22.01.2025 eelistungi protokolli ajamärk 00:08:34, dtl 104). Kohus 22.01.2025 tutvus kostja esitatud sünnitunnistusega ning selgitas kostjale, et kuna kostjat sünnitunnistusele lapse isana kantud ei ole, siis ei ole nimetatud dokumendiga võimalik tõendada kostjal kolmanda lapse sündimist ja dokument on soome keelne. Kohus tagastas peale dokumendiga tutvumist selle kostjale ja määras kostjale tähtaja esitada kohtule tõend selle kohta, et tal on üks ülalpeetav juures lisaks hagejatele (dtl 105).
48.05.02.2025 vastuses (dtl 164) selgitas kostja, et abiellus 31.08.2024 Kuressaares ja abikaasal sündis laps 17.09.2024. Abikaasa registreeritud elukoht on Soomes ja abikaasa esitas Soome Vabariigi rahvastikuregistrile tõlgitud abielutunnistuse, kuid registrisse kannet enne lapse sündi teha ei jõutud. Taotluse abielu kandmiseks Soome rahvastikuregistrisse ja lapse isaduse tuvastamiseks tegi kostja abikaasa detsembris 2024, hetkel ollakse järjekorras ja protsessiga saavad alustada 2025 mais – isaduse tuvastamiseks on vajalik DNA-analüüsi tegemine.
49.Kostja esitas 19.04.2025 kohtule Digi- ja Väestötietovirasto poolt väljastatud sünnitunnistuse koos tõlkega eesti keelde (dtl 174-175). Esitatud sünnitunnistusele ei ole kostjat lapse vanemana kantud, samuti on dokument esitatud selliselt, et andmed selle on osaliselt varjatud. Ka 28.04.2025 esitatud sünnitõenditele on kantud andmed lapse ema kohta, kuid puuduvad andmed lapse isa kohta (dtl 182-185) ning esitatud dokumentide andmed on osaliselt varjatud. Kohus 23.04.2025 selgitas kostjale, et dokumentaalse tõendi omaalgatuslik muutmine võib viia selleni, et kohus muudetud tõendiga ei arvesta. 28.04.2025 menetluse kinniseks kuulutamise taotluse lahendas kohus 23.05.2025 määrusega.
50.Kohus 23.05.2025 määruses (dtl 192) selgitas kostjale, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 1 ja 2). Riigikohtu praktika kohaselt ei ole õigustatud vähendada kohustatud vanema elatise osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike, vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle
2-24-6002 vanema võimalusi sissetulekut saada (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, punkt 14). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 3-2-1-118-12, punkt 14).
51.Kohus selgitas ka, et asjaolu, et kostjal on alates 17.09.2024 sündinud kolmas laps, ei saa iseenesest olla aluseks hagejate kasuks välja mõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 järgi arvestatud summa. PKS § 102 lg 2 tuleneb, et alus elatise vähendamiseks on siis, kui teine laps osutuks PKS § 101 sätestatud ulatuses kostjalt elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hetkel ei ole kostja toonud välja asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et hagejate hagi rahuldamisel jääks kostja kolmas laps hagejatest varaliselt vähem kindlustatuks. Sellise olukorra olemasolu tuleb kostjal tõendada ning tuua välja vastavad asjaolud.
52.Juhul, kui kostja soovib menetluses tugineda sellele, et hagejate hagi rahuldamine tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra, siis tuleb kostjal need asjaolud konkreetselt esile tuua, mh tuleb kostjal välja tuua enda ja oma vahetul ülalpidamisel oleva lapse vajadused, need eraldi välja tuua ja esitada tõendid vajaduste igakuiste suuruste kohta kululiigi kaupa. Samuti tuleb esile tuua, kuidas on vajadused kaetud, arvestades et lapsel on eelduslikult kaks vanemat, kes on kohustatud teda võrdselt ülal pidama.
53.Kohtu selgitustest hoolimata ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus järeldada, et hagejate hagi rahuldamisel jääks kostja kolmas laps, kelle isadust kostja menetluses tõendada ei ole suutnud, varaliselt hagejatest vähem kindlustatuks.
54.22.01.2025 eelistungil selgus, et kostja ei ole kohtule esitanud kõiki tõendeid enda varalise seisundi tõendamiseks nagu kohus 29.04.2024 määrusega kostja kohustas koos hoiatusega, et kohus võib TsMS § 230 lg 5 alusel nõuda asjakohast teavet: 1) poole tööandjalt, muu hulgas endiselt tööandjalt; 2) Sotsiaalkindlustusametilt ja muult asutuselt või isikult, kes teeb vanadusega või töövõime kaotusega seotud väljamakseid; 3) kindlustusseltsidelt; 4) Maksu- ja Tolliametilt; 5) krediidiasutustelt (dtl 24-25). Eeltoodust tulenevalt kohus 22.01.2025 eelistungil selgitas, et teeb kostja majandusliku olukorra selgitamiseks päringud kõikidesse pankadesse kostja kontode kohta, sh LHV-le perioodi kohta alates 15. augustist 2024 kuni päringu tegemise tähtajani, teeb päringu Maksu- ja Tolliametisse sissetulekute osas ja võib olla ka tööandjale Ö P OÜ-le väljamakstavate tasude osas alates tööle asumisest.
55.AS LHV Pank 03.02.2025 vastusest nähtuvalt omas kostja AS-is LHV Pank arvelduskontot ajavahemikus 15.08.2024 – 27.01.2025 (dtl 140-151). Koos vastusega esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et arvelduskontole on sel ajavahemikul laekunud regulaarselt töötasu Ö P OÜ-lt, 08.11.2024 töötutoetus, 18.11.2024 1679 eurot välisriigist ja 03.01.2025 AS Pensionikeskuselt 5978,30 eurot. Konto sulgemisel oli konto lõppjääk 4693,79 eurot. Samuti nähtuvad arvelduskontolt regulaarsed omavahelised kanded kostja ja M C.A arvelduskontode vahel. Hageja arvestuste kohaselt on kostja ajavahemikul 15.08.2024 kuni 27.01.2025 kandnud abikaasa M C.A arveelduskontole kokku 2703,50 eurot.
56.Maksu- ja Tolliameti 04.02.2025 maksuandmete tõend (dtl 156) kinnitab, et Ö P OÜ on juuni kuni detsember 2024 maksnud igakuiselt kostjale töötasu.
2-24-6002
57.Kostja Swedbank AS arvelduskonto väljavõttelt (Swedbank AS 05.02.2025 vastus kohtunõudele, dtl 161-162) nähtub, et kostja on 2024 aasta novembris võtnud laenu ja saanud Tervisekassalt töövõimehüvitist. Kostjal on olnud sissetulekud, mille arvelt oleks tal olnud võimalik asuda täitma hagejate ülalpidamise kohustust ning täita seda juba menetluse kestel, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja on eelistanud enda sissetulekut kasutada enda huvides ja ennast lastele eelistades – arvelduskontode väljavõtetest ei nähtu, et kostja oleks kordagi tasunud hagejatele elatist, samas on kostja endale lubanud kohvikutes käimist, Netflixi, Soomes käimist.
58.Kohus kokkuvõtlikult leiab, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millele tuginedes saaks jõuda järeldusele, et esineks aluseid kostja ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla miinimummäära.
59.Kohus selgitab, et asjaolude ilmnemisel, mis kostja hinnangul annavad alust temalt välja mõistetud elatise vähendamiseks, on kostjal võimalik esitada kohtule hagi temalt välja mõistetud elatise vähendamise nõudes. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt peavad olema täidetud järgmised tingimused: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
60.Kohus seega rahuldab hagi ja mõistab L.K-lt välja elatise G.R ja C.A kasuks vastavalt käesoleva kohtuotsuse põhjenduste punktides 28-35 toodud arvutuskäikudele.
61.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. kostja peab välja mõistetud elatise tasuma F.H kontole nr EE162200221025882079. Jooksev elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja F.H eeltoodud arvelduskontole iga kuu 10-ndaks kuupäevaks.
62.Hagihinna osas märgib kohus järgmist. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise nõude puhul on tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 19).
63.Arvestades, et hageja I nõuab kostjalt elatist alates hagi esitamisest 16.04.2025 kuni enda täisealiseks saamiseni 19.11.2024, on hageja I nõude hinnaks 1943,56 eurot: 16.04.202422.08.2024 nõuab hageja igakuist elatist summas 287,72 eurot (kokku 1218,01 eurot) ja alates 23.08.2024-19.11.2024 nõuab hageja igakuist elatist summas 250,22 eurot (kokku 725,64 eurot).
64.Kohtulahendi tegemise ajal on kostjal kohustus tasuda hagejale II igakuist elatist summas 264,24 eurot ehk hageja II nõude hinnaks, arvestades ülaltoodud Riigikohtu seisukohta, on (264,24*9) 2378,16 eurot.
65.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara
2-24-6002 kohta (TsMS § 164 lg 3). Kohus on seisukohal, et käesolevalt ei esine aluseid menetluskulude kostja kanda jätmiseks ei osaliselt ega ka täielikult. Kostja on menetluses korduvalt tunnistanud, et temal on hagejate ülalpidamise kohustus, samas leides, et hagejate poolt nõutav elatis on liiga suur. Kohus möönab, et kostja ei ole menetluses andnud täielikku teavet oma sissetulekute kohta, kuid nimetatud asjaolu ei ole menetlust põhjustanud. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust.
66.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.