Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-14922
Kohtuasi
S.K avaldus K.D vastu alaealiste laste R.T ja I.P suhtlemiskorra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
S.K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (ema) S.K (isikukood XXX), lepingulised esindajad Jana Kitter ja advokaat Helen-Lumelille Tomberg Puudutatud isik I (laps) R.T (isikukood XXX) Puudutatud isik II (laps) I.P (isikukood XXX) Puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen Puudutatud isik III (isa) K.D (isikukood XXX) Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) XXX (Harku Vallavalitsuse kaudu)
5.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2-23-14922 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.S.K (avaldaja, laste ema) esitas 20.10.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks suhtluskord laste R.T (poeg) ja I.P (tütar) (ühiselt lapsed) ning laste ema vahel alljärgnevalt: -
Lapsed viibivad K.D (laste isa) kodus, /aadress/, igal kalendrikuul selliselt, et lapsed viibivad ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat. Vanem, kelle juures lapsed on kaks nädalat elanud, toob lapsed teise vanema koju pühapäeval hiljemalt kell 17.00. - Jõulupühad 24.12, 25.12, 26.12 veedavad lapsed laste emaga, kuna laste isa jõule ei tähista ja 31.12, 01.01, 02.01 veedavad lapsed laste isaga, olenemata sellest, kumma vanema lastega kaks nädalat veetmise aeg on. - Laste sünnipäevi tähistatakse vanemate kokkuleppel kordamööda või ühiselt, kui vanemad jõuavad kokkuleppele. - Emadepäeva veedavad lapsed emaga, olenemata sellest, kelle juures lapsed külastuskava järgselt olema peavad. - Isadepäeva veedavad lapsed isaga, olenemata sellest, kelle juures lapsed külastuskava järgselt olema peavad. - Vanemate sünnipäeval on lapsed selle vanema juures, kelle sünnipäev sel hetkel on, kui ei lepita kokku teisiti. - Suure reede ja jaanipäeva (23.06, 24.06) veedavad lapsed järgmiselt: paaris aastatel on lapsed jaanipäeval emaga ja suure reede isaga ning paaritutel aastatel vastupidi, lapsed on jaanipäeva isaga ja suure reede emaga. - Vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab kummagi vanema suhet lastega või raskendab laste kasvatamist ega tohi seetõttu laste üleandmisel ja laste juuresolekul teha teineteise suhtes mistahes halvustavaid märkusi ega vaielda mistahes küsimuste üle. Lapsevanemad seavad üksnes ja alati esikohale laste huvid ning teevad endast kõik oleneva, et laste huvid ei saa kahjustada, soodustades muuhulgas mõlema vanema suhtlust laste ning probleemide tõusetumise korral selgitatakse koheselt välja selle põhjus ning võetakse kooskõlastatult tarvitusele kõik kohased ja vajalikud meetmed. - Vanemal ei ole õigust ilma teise vanema kirjaliku nõusolekuta lastega reisida Euroopa Liidu liikmesriikides, samuti kolmandates riikides. Vanemal, kellelt kirjalikku luba taotletakse, ei ole õigus ilma mõjuva põhjuseta loa andmisest keelduda. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette vähemalt 1 kuu (st sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). - Mõlemad vanemad on kohustatud teist vanemat informeerima tavapärasematest haigustest, mille tõttu lapsed koju jäävad. Kohtumisi ei toimu haigestunud lastega ja haigestumise tõttu ärajäänud kohtumised asendatakse.
2-23-14922 - Meditsiinilise hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist 3 (kolme) tunni jooksul. Juuresviibiv vanem on volitatud allkirjastama juriidilisi dokumente mõlema vanema nimel selleks, et vajadusel võimaldada erakorralist sekkumist. - Vanemad suhtlevad omavahel laste elu korraldamisel (sh suhtlemiskorra täpsustamisel vastavalt laste kasvades) ning informeerivad lapsi ühiselt otsustatu kohta. Avalduse kohaselt sündis vanematel XX.XX.XXXX tütar ja XX.XX.XXXX poeg. Vanemad läksid lahku XXX ning laste ema kolis eraldi elama XXX. Algselt oli lapsed kummagi vanemaga eri perioodidel erinevaid ajavahemikke, kuid alates 2021. aasta augusti keskpaigast kuni 2021. aasta oktoobri lõpuni olid lapsed nädal laste emaga ja nädal laste isaga. 2021. aasta oktoobri lõpus leppisid laste vanemad kokku, et lapsed on ühe nädala laste emaga ja kolm nädalat laste isaga. Vastav suhtlemise kord kestis kuni 2023. aasta juuli alguseni. Laste ema andis laste isale 27.10.2021 ühepoolse notariaalse tahteavalduse, millega lubas laste isal reisida lastega välja Eesti Vabariigist. 09.07.2023–08.09.2023 viibis laste isa lastega /riiki/, kuigi laste vanemate vahel oli kokkulepe, et laste isal on õigus lastega /riigis/ viibida maksimaalselt kolm nädalat. Peale 08.09.2023 on laste ema palunud laste isalt, et lapsed viibiksid kas üle nädala ema juures või vaheldumisi korraga kaks nädalat ühe vanema juures ja siis kaks nädalat teise vanema juures. Laste ema võttis 19.09.2023 tagasi oma 27.10.2021 antud notariaalse tahteavalduse. Puudutatud isikute seisukohad
2.Laste isa vaidles laste ema avaldusele vastu. Laste isa hinnangul peaks laste ja laste ema suhtluskorra kindlaks määrama järgnevalt: - Lapsed viibivad emaga iga kuu 1.–7. kuupäevadel ning lisaks iga kuu kahel viimasel nädalavahetusel reede õhtust alates kuni pühapäeva õhtul kl 17.00. - Paaris aastatel viibivad lapsed jõuluvaheaja esimese nädala (22.12 kl 17.00 kuni 29.12 kl 17.00) emaga ja aastavahetuse (29.12 kl 17.00 kuni 02.01 kl 17.00) isaga ning paaritutel aastatel vastupidi, kui ei ole kokku lepitud teisiti. - Paaris aastatel viibivad lapsed suurel reedel emaga ja jaanipäeval (22.06 kl 17.00 kuni 24.06 kl 17.00) isaga. Paaritutel aastatel viibivad lapsed suurel reedel isaga ja jaanipäeval (22.06 kl 17.00 kuni 24.06 kl 17.00) emaga. - Paaris aastatel viibivad lapsed oma sünnipäeval emaga ja paaritutel aastatel isaga. Kui vanemad jõuavad kokkuleppele, tähistatakse laste sünnipäevi ühiselt. - Lapsed viibivad isaga isadepäeval ja isa sünnipäeval. Lapsed viibivad emaga emadepäeval ja ema sünnipäeval. Lapsed viibivad selle vanemaga eelneva päeva õhtust tähtpäeva õhtuni. - Lapsed viibivad isaga järgmistel liikuvatel Hiina kalendri tähtpäevadel: o Hiina kevadfestival (Chinese New Year); o Hiina laternafestival (Chinese Lantern Festival); o Hauapühkimise päev (Qingming); o Draakonipaatide festival (Dragon Boat Festival); o Sügise keskfestival (Mid-Autumn Festival). - Vanem, kelle suhtluskord lõpeb, toob lapsed teise vanema koju pühapäeval hiljemalt kl
17.00.- Kui suhtluskorra täitmine on objektiivselt takistatud (lapsed on haiged, terviserike vm põhjendatud takistus), siis asendatakse ära jäänud kohtumised muul ajal vanemate kokkuleppel. Pärast laste tervenemist või muu takistuse äralangemist jätkub suhtluskorra täitmine esimesel võimalusel tavapärasel viisil.
2-23-14922 - Kui ajal, mil lapsed viibivad emaga, on lapsed kutsutud sünnipäevale või toimub mõni muu lapse jaoks oluline sündmus, tagab ema, et lapsed saavad sellel sündmusel osaleda ja korraldab laste transpordi sündmusele ning tagasi. - Vanemad ei halvusta teineteist laste ees ega kahjusta laste ja teise vanema suhteid mingil muul viisil. - Käesolevas korras nimetamata jäänud laste suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve. 16.10.2021 allkirjastasid vanemad omavahelise suhtluskorra, mille järgi veedavad lapsed ühes kuus kolm nädalat isaga ja ühe nädala emaga. Kokkulepitud suhtluskord on tänaseks x- ja xaastastele lastele taganud stabiilsuse ja turvatunde ning lapsed on sellega täielikult kohanenud. Mõlemad vanemad on aastaid suhtluskorrast kinni pidanud. Laste huvides ei ole väljakujunenud elukorralduse järsk muutmine. Kuigi laste ema soovib nn 50/50 suhtluskorra kehtestamist, ei võimalda tema töögraafik tegelikult lastega tegelemist ning ta vajab olme ja lastega tegelemiseks pidevalt laste vanaema abi. Laste isa on olnud alates lahkuminekust peamine laste eest hoolitseja. Laste jätkuva stabiilsuse tagamiseks on oluline, et laste peamine elukoht on isa juures, seejuures määrates kindlaks emaga suhtlemise korra. Laste ema avaldus on kantud soovist vabaneda elatise tasumise kohustusest.
3.Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) toetas laste ema avaldust. Mõlemal vanemal on võimekus tagada laste põhivajadused, sh sobiv eluruum. Hetkel elavad lapsed kolm nädalat laste isaga ja üks nädal laste emaga. Tütar soovib laste emaga rohkem koos olla.
4.Lastele määratud esindaja toetas avaldust. Arvestades laste vanust on oluline, et lapsed saaksid veeta mõlema vanemaga võimalikult palju aega. Käesolevas asjas puuduvad andmed selle kohta, et laste viibimine koos emaga praegusest suuremas mahus võiks lapsi kahjustada, mistõttu tuleb toetada laste ja laste ema suhtluse suurendamist. Asja lahendamisel tuleb arvestada ka tütre avaldatud seisukohaga, mille kohaselt laps soovib veeta koos emaga rohkem aega.
5.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) toetas laste ema avaldust ning leidis, et suhtluskorra suurendamine laste emaga on laste huvides. Lapsed tunnevad, et neil on kaks kodu – ema kodu ja isa kodu ning neil oleks hea kui neil säiliks võimalus edaspidi mõlemas kodus käia ja vanemate hoolest ning armastusest osa saada. Menetluse edasine käik
6.Laste isa esitas 10.09.2024 vastuavaldused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste suhtes ja laste hariduse küsimustes laste isale ainuhooldusõiguse andmiseks ning teistsuguse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus eraldas 12.09.2024 määrusega praegusest asjast laste isa 10.09.2024 vastuavaldusena esitatud nõude lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes osaliselt ning anda laste isale üle ainuhooldusõigus laste hariduse küsimustes (menetletakse tsiviilasjas nr 2-24-13761).
7.Laste ema avaldas 23.09.2024 istungil, et kuna olukord võrreldes algsega on muutunud, soovib laste ema, et lapsed oleks kolm nädalat emaga ja üks nädal isaga. Laste emal on võimalik mõlema lapsega tegeleda, sest väiksem läheb kooli. Vaheajad võiks jagada nii, et esimese vaheaja võiks lapsed olla emaga. Edaspidi võiks olla vaheldumisi, nii nagu jõulud ja aastavahetus, üks nädal ühega, teine teisega. Suusavaheaeg oleks isaga, kevade teine vaheaeg emaga, pikal suvevaheajal oleks kolm nädalat emaga üks nädal isaga. Sünnipäevade osas
2-23-14922 sobib laste emale laste isa pakutud variant. Suur reede ja jaanipäev oleksid vahelduvalt ning reisimise osas jäi laste ema avalduse juurde.
8.Eestkosteasutuste esindajad toetasid 23.09.2024 istungil laste ema täiendatud avaldust.
9.Maakohus kuulas lapsed ära 30.09.2024. Laste ärakuulamisel tuvastas maakohus laste poolt avaldatust kokkuvõtlikult, et lapsed on praeguse olukorraga rahul, aga neil oleks tore ka emaga rohkem koos olla, kuid mitte rohkem kui isaga.
10.Laste ema esitas 04.11.2024 taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-2413761 tehtava lõpplahendi jõustumiseni, alternatiivselt palus määrata laste ja vanemate suhtluskord viisil, mida arvestatakse alates menetlust lõpetava lahendi kuulutamisele järgnevast täisnädalast nelja nädalaste tsüklitena. Igast nelja nädala pikkusest tsüklist veedavad lapsed kolm esimest nädalavahetust (reede õhtust pühapäeva õhtuni) isaga ja sellele järgneva ühe nädalavahetuse emaga, kõik tööpäevad veedavad lapsed emaga. Suvevaheaja veedavad lapsed alates suvise koolivaheaja esimesest täisnädalast (st sellisest nädalast, mille kõik päevad langevad suvevaheaja sisse) kummagi vanemaga võrdselt ja vahelduvalt ühenädalaste tsüklitena. Paarisaastatel veedavad lapsed esimese suvevaheaja täisnädala emaga ja teise isaga, paarisaastatel vastupidi. Laste ema märkis, et vanematel on paralleelselt käimas ühise hooldusõiguse lõpetamise vaidlus laste hariduse ja viibimiskoha määramises osas. Tütar vajab õppimisel väga suurt tuge, mistõttu peaksid lapsed veetma suurema aja emaga, sest laste ema valdab eesti keelt ning saab neid eestikeelses koolis õppides toetada.
11.Laste isa vaidles laste ema peatamise taotlusele ja täiendatud avaldustele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 21.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) laste ema taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata ja määras kindlaks vanemate ning laste suhtluskorra järgmiselt: - Lapsed veedavad vaheldumisi kaks nädalat isaga ja kaks nädalat emaga. Laste üleandmine toimub selliselt, et vanem, kelle juures lapsed on kaks nädalat viibinud, toob lapsed teise vanema koju pühapäeval hiljemalt kell 17.00. Selline suhtlemise kord hakkab kehtima alates esimesest pühapäevast, mis saabub pärast suhtluskorda kindlaks määrava kohtulahendi jõustumist ning selliselt, et alates nimetatud pühapäevast veedavad lapsed esimesed kaks nädalat emaga. - Paaris aastatel viibivad lapsed jõuluvaheaja esimese nädala (22.12 kl 17.00 kuni 29.12 kl 17.00) emaga ja aastavahetuse (29.12 kl 17.00 kuni 02.01 kl 17.00) isaga ning paaritutel aastatel vastupidi, kui ei ole kokku lepitud teisiti. - Paaritutel aastatel sügisvaheaja on lapsed emaga, esimese kevadvaheaja isaga, teise kevadvaheaja emaga. Paaris aastatel sügisvaheaja on lapsed isaga, esimese kevadvaheaja emaga, teise kevadvaheaja isaga. - Suvevaheajal viibivad lapsed ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat korraga. Vanem, kelle juures lapsed on kaks nädalat viibinud, toob lapsed teise vanema koju pühapäeval hiljemalt kell 17.00. - Paaris aastatel viibivad lapsed oma sünnipäeval emaga ja paaritutel aastatel isaga. Kui vanemad jõuavad kokkuleppele, tähistatakse laste sünnipäevi ühiselt. - Lapsed viibivad isaga isadepäeval ja isa sünnipäeval, kui ei lepita kokku teisiti. Lapsed viibivad emaga emadepäeval ja ema sünnipäeval, kui ei lepita kokku teisiti. Lapsed viibivad selle vanemaga eelneva päeva õhtust tähtpäeva õhtuni.
2-23-14922 - Paaris aastatel viibivad lapsed suurel reedel emaga ja jaanipäeval (22.06 kl 17.00 kuni 24.06 kl 17.00) isaga. Paaritutel aastatel viibivad lapsed suurel reedel isaga ja jaanipäeval (22.06 kl 17.00 kuni 24.06 kl 17.00) emaga. - Lapsed viibivad isaga järgmistel liikuvatel Hiina kalendri tähtpäevadel. Hiina kevadfestival, Hiina laternafestival, Hauapühkimisepäev, Draakonipaatide festival, Sügise keskfestival. - Kui ajal, mil lapsed viibivad emaga, on lapsed kutsutud sünnipäevale või toimub mõni muu lapse jaoks oluline sündmus, tagab ema, et lapsed saavad sellel sündmusel osaleda ja korraldab laste transpordi sündmusele ja tagasi. - Kui ajal, mil lapsed viibivad isaga, on lapsed kutsutud sünnipäevale või toimub mõni muu lapse jaoks oluline sündmus, tagab isa, et lapsed saavad sellel sündmusel osaleda ja korraldab laste transpordi sündmusele ja tagasi. - Kui suhtluskorra täitmine on objektiivselt takistatud (lapsed on haiged, terviserike vm põhjendatud takistus), siis teavitatakse sellest teist vanemat ning asendatakse ära jäänud kohtumised muul ajal vanemate kokkuleppel. Pärast laste tervenemist või muu takistuse äralangemist jätkub suhtluskorra täitmine esimesel võimalusel tavapärasel viisil. Maakohus märkis, et kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest ja kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Maakohus jättis menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
12.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub alus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 järgi menetluse peatamiseks. Suhtluskorra kindlaksmääramine ja ühise hooldusõiguse lõpetamine on kaks erinevat õiguslikku konstruktsiooni, mida menetletakse erinevatel alustel erinevates menetlustes (tsiviilasjas nr 2-23-14922 ja 2-24-13761). Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei võta ära vanema suhtlemisõigust enda lastega. Seega antud asja lahend ei sõltu täielikult ega ka osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Isegi kui TsMS § 356 lg 1 tingimused oleksid täidetud, näeb nimetatud säte kohtule ette diskretsiooniõiguse menetluse peatamise otsustamisel. Praeguses asjas ei ole menetluse peatamine põhjendatud.
12.2.Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 1 kohaselt määrab vanemate vaidluse puhul vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
12.3.Maakohus märkis, et hetkel kehtib vanemate vahel kohtuväline suhtluskord, mille kohaselt elavad lapsed kolm nädalat isaga ning nädala emaga. Laste ema soovis esialgu määrata kindlaks suhtluskorra 50/50 põhimõttel, kuid hiljem ärakuulamisel muutis enda seisukohta soovides, et lapsed elaksid laste emaga kolm nädalat ja laste isaga üks nädal. Seejärel muutis laste ema ootamatult oma seisukohta vahetult enne lahendi tegemist, leides, et menetlus tuleks üldse peatada hooldusõiguse kohtuasja tõttu või siis alternatiivselt määrata laste ja vanemate suhtluskord viisil, mida arvestatakse alates menetlust lõpetava lahendi kuulutamisele järgnevast täisnädalast nelja nädalaste tsüklitena nii, et igast nelja nädala pikkusest tsüklist veedavad lapsed kolm esimest nädalavahetust (reede õhtust pühapäeva õhtuni) laste isaga ja sellele järgneva ühe nädalavahetuse laste emaga, kõik tööpäevad
2-23-14922 veedavad lapsed emaga. Laste ema on hilisemalt (vaatamata algselt ise 50/50 suhtluskorra kohaldamise soovile) argumenteerinud, et koostöö puudumine vanemate vahel ja vanemate elukohtade kaugus teineteisest soosib avaldaja arvates lastele pigem ühte elukohta. Laste huvides on vahelduv elukoht vanemate vahel siis, kui vanemad teevad koostööd, nende elukohad on lähestikku ja pendeldamine sobib lapse isikuomadustega, sh vastab lapse kohanemisvõimele. Laste isa ei toeta suhtluskorra muutmist, soovides säilitada lastele tekkinud stabiilsuse. Lastele määratud esindaja ning kohaliku omavalitsuse esindajad toetavad suhtluskorra muutmist selliselt, et lapsed saaksid emaga rohkem koos olla.
12.4.Kohus määrab suhtluskorra lähtudes eelkõige laste huvidest, arvestades seejuures lapsevanemate poolt avaldatut lastega suhtlemise korraldamisel, kuid kohus ei ole samas suhtluskorda määrates seotud vanemate poolt avaldatuga ja korrigeerib ning täpsustab suhtluskorda vastavalt vajadusele.
12.5.Maakohtu hinnangul vajab käesoleval juhul hetkel kehtiv kohtuväline suhtluskord muutmist, kuivõrd praegune suhtluskord ei ole piisav selleks, et lapsed saaksid mõlema vanemaga koos aega veeta nii palju nagu soovivad. Maakohus leidis, et laste parimates huvides on üldjuhul veeta nii palju aega kui võimalik kummagi vanemaga ja olukorras, kus vanemad elavad lahus, tähendab see võrdselt mõlema vanemaga aja veetmist. Laste parimates huvides ei ole võrdselt mõlema vanemaga aja veetmine siis, kui mingid sellega kaasnevad elulised asjaolud asuvad laste huve kahjustama. Maakohus ei tuvastanud, et praegusel juhul esineks selliseid elulisi asjaolusid, mis kahjustaksid laste huve olukorras, kus lapsed veedaks vanematega võrdselt aega. Vanemate elukohtade vahemaa ei ole üksteisest või koolist niivõrd suur, et see saaks takistuseks võrdse suhtluskorra kohaldamisele. Seejuures argumendid laste koolis hakkamasaamisest ei ole suhtluskorra vaid hooldusõiguse küsimus, sh kooliasjadega saavad vanemad aidata lapsi ka tänapäevaseid sidevahendeid kasutades. Maakohus märkis, et asjas esitatu pinnalt ei ole alust leida, et kummagi vanema töö takistaks võrdset suhtluskorda täita. Vanemate omavaheline läbisaamine ei olnud menetluse alguses küll kõige parem, kuid esitatud asjaoludest nähtuvalt oli see parem enne menetlust ja sh ka menetluse kestel on vanemate suhted võrreldes menetluse algusega mõnevõrra stabiliseerunud, mis näitab, et vanemad on suutelised esimesest kohtusse sattumise ehmatusest üle saades jällegi omavahel paremini läbi saama.
12.6.Seoses praegu toimiva suhtluskorra abil väljakujunenud stabiilsusega leidis maakohus, et see ei vasta enam laste ootustele ja lapsed soovivad muutusi. Lastel on mõlema vanemaga lähedased suhted ning nad soovivad suhelda ja kohtuda mõlema vanemaga võrdselt. Lapsed avaldasid kohtule isiklikul ärakuulamisel, et kuigi nad on ka praeguse olukorraga rahul, soovivad nad emaga praegusest rohkem kohtuda, samas lisasid nad, et ei soovi ema juures olla rohkem, kui isa juures. Seega lapsed ise soovivad võrdset suhtluskorda vanematega, kuid vanemad ei soovi seda lastele võimaldada. Maakohtu hinnangul on laste soovid õigustatud, loogilised ja arusaadavad, lapsed armastavad mõlemat vanemat ning soovivad nendega sama palju aega veeta. Vanematevaheline koostöö ei ole kiita, kuid vanemad peavad oma laste huvides ja laste selgelt väljendatud soovide täitmiseks asuma omavahel paremale koostööle. Antud juhul tagab laste parimad huvid vanematevahelise vaidluse lõppemine, mida tagab maakohtu hinnangul kõige paremini vanematele lastega võrdse suhtlemiskorra kehtestamine. Maakohus ei leidnud, et laste praegused soovid seoses suhtluskorraga oleks võimatud vanematele täita.
12.7.Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades nr 2-17-3347 (p 23) ja 2-21-5895 tulenevalt on vale eeldada, et lapsed peaksid viibima kummagi vanema juures võrdse aja, kuid kohtute diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et lapsed
2-23-14922 viibivad vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures juhul, kui see on kooskõlas konkreetses üksikjuhtumis laste parimate huvidega. Antud juhul on see võimalik ning kooskõlas laste parimate huvidega (ja sh laste enda väljendatud soovidega), mistõttu määras maakohus kindlaks vanemate ja laste vahelise suhtluskorra, mille kohaselt viibivad lapsed vaheldumisi ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat. Määruskaebus
13.Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega jäeti menetlus peatamata (resolutsiooni p 1) ja millega määrati lastele vahelduv elukoht kummagi vanema juures (resolutsiooni p 2.1), ning teha selles osas uus määrus, millega määrata laste ja vanemate suhtluskord viisil, mida arvestatakse alates kohtulahendi jõustumisele järgnevast täisnädalast nelja nädalaste tsüklitena, igast nelja nädala pikkusest tsüklist veedavad lapsed kolm esimest nädalavahetust (reede õhtust pühapäeva õhtuni) isaga ja sellele järgneva ühe nädalavahetuse emaga, kõik tööpäevad veedavad lapsed emaga. Laste ema palub peatada tsiviilasjas nr 2-23-14922 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-24-13761 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
13.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus lahendit tehes vääralt kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust selliselt, et see viis väära lahendini, samuti rikkus maakohus diskretsiooni piire.
13.2.Laste ema märkis oma 04.11.2024 menetlusdokumendis, et pärast asja sisulist arutamist käesolevas asjas ja laste ärakuulamist on olukord oluliselt muutunud. Laste ema selgitas, et kuna käesolevas menetluses oli laste ema avaldus lastele vahelduva elukoha sisseseadmiseks, siis seda rahuldav lahend võib suure tõenäosusega kaasa tuua kahe kohtulahendi omavahelise märkimisväärse vastuolu, sest tõenäoliselt ei toeta tsiviilasjas nr 2-24-13761 tehtav lahend lastele vahelduvat elukohta, vaid koolipäevad veedavad lapsed ühes kodus ja vabadel päevadel toimub suhtlus teise vanemaga. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et suhtluskorra määramine ei sõltu hooldusõiguse kuuluvusest. Seetõttu palub laste ema ringkonnakohtul menetlus peatada.
13.3.Hooldusõiguse menetluse tulemustest sõltub suhtlusõiguse mahu määramine. Kui kohus annab ainuhooldusõiguse laste viibimiskohta puudutavas osas ühele vanemale seetõttu, et vanemate koostöö on võimatu, ja selleks, et tagada lastele mugavam koolijõudmine ning koolis edasijõudmine, siis on selle eesmärgiks luua eluline olukord, kus lapsed elavad koolipäeviti ühe vanema juures ja teise vanemaga veedavad vaba aega. Sellisel juhul ei ole laste vahelduv elukoht mõlema vanema juures ühe kohtumääruse järgi ühildatav teise kohtumäärusega, mille järgi elavad lapsed samaaegselt tööpäeviti ühe vanema juures. Maakohus ei hinnanud laste ema esitatud tõendeid, mis puudutasid tsiviilasjas nr 2-24-13761 menetletavat vaidlust. Menetlusosaliste seisukohad
14.Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) ei toeta laste ema määruskaebust ning seda sõltumata sellest, millise otsustuse teeb kohus hooldusõiguse vaidluses teises tsiviilasjas.
15.Laste isa palub menetluse peatamise taotluse jätta rahuldamata ja määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud laste ema kanda.
2-23-14922
16.Lastele määratud esindaja ei pea menetluse peatamist põhjendatuks, kuid toetab määruskaebust suhtluskorra kindlaksmääramise viisi osas ning leiab, et asja lahendamisel tuleb arvesse võtta laste hariduse tagamise korraldust ja suutlikkust kummagi vanema poolt ning muid otsuse tegemise ajal esinevaid olulisi asjaolusid.
17.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) toetab laste ema määruskaebuse rahuldamist ja menetluse peatamist. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta vaidlustatud osas muutmata, s.o osas, milles maakohus määras vanemate ja laste suhtluskorras kindlaks, et lapsed veedavad kummagi vanemaga vaheldumisi kaks nädalat. Määruskaebus jääb rahuldamata.
20.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste ema vaidlustab maakohtu määrust osas, millega määrati suhtluskorras kindlaks, et lapsed on kummagi vanemaga vaheldumisi kaks nädalat (resolutsiooni p. 2.1). Lisaks on laste ema palunud vaidlustatud määrus tühistada osa osas, millega maakohus jättis menetluse peatamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kuivõrd nimetatud osas ei ole maakohtu määrus vaidlustatav (TsMS § 360 lg 2) ning laste ema on palunud ka ringkonnakohtul menetlus peatada, käsitab ringkonnakohus seda menetlusliku vastuväitena ja uue menetluse peatamise taotlusena, mitte maakohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamisena. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määruse peale kaevatud.
21.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha seni lahendamata taotluste osas.
21.1.Laste ema palub käesolevas asjas menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-24-13761 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust menetluse peatamiseks. Lapse ja vanema suhtlemise õigus ei sõltu hooldusõiguse kuuluvusest (vt ka RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Tsiviilasjas nr 2-24-13761 menetletakse vanemate avaldusi laste suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning sealses asjas on määruskaebemenetluses vaidluse all üksnes laste hariduse küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamine ning laste emale või laste isale selles osas ainuhooldusõiguse andmine. Laste ema on praeguses tsiviilasjas palunud määruskaebuses määrata suhtluskord vanemate ja laste vahel selliselt, et lapsed on tööpäeviti ja ühe nädalavahetuse laste emaga ning kolm nädalavahetust laste isaga. Laste ema on eelnevat taotlenud sõltumata sellest, kummal vanemal on lõpuks õigus otsustada, millises koolis lapsed käivad. Laste ema on tuginenud asjaolule, et laste isa ei toeta lapsi õppimises, mistõttu peaksid lapsed olema nädala sees laste emaga, sest laste ema suudab mh lapsi kodutöödes aidata. Seega peaks ka laste ema enda hinnangul lapsed viibima peamise aja
2-23-14922 temaga, sõltumata sellest, millises koolis lapsed käivad. Eeltoodut arvestades on võimalik käesolevas asjas esitatud määruskaebus lahendada sõltumata tsiviilasja nr 2-24-13761 tulemusest haridusega seotud küsimuste hooldusõiguse osas.
21.2.Laste ema esitas koos määruskaebusega tõendi, milleks on laste isa 13.06.2024 sõnum laste emale koos tõlkega. Laste ema esitas vastava tõendi juba 11.11.2024 maakohtu menetluses (dtl 272-273), mistõttu ei ole vajadust tõendit korduvalt asja materjalide juurde võtta. Kuivõrd dokument on esitatud elektrooniliselt, ei tagastata seda füüsiliselt.
22.Ringkonnakohus märgib, et laste isa esitas maakohtule 10.09.2024 vastuavaldusena taotluse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt ja palus anda laste isale üle laste hariduse osas ainuhooldusõigus, samuti esitas isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus eraldas 12.09.2024 laste isa hooldusõigusega seotud avalduse eraldi menetlusse. Laste isa suhtluskorra avaldust ei ole käesolevast menetlusest eraldatud, kuid maakohus ei ole avaldust ka menetlusse võtnud. Niisamuti esitas laste ema 23.09.2024 istungil ja 04.11.2024 menetlusdokumendis enda avalduse täiendused, paludes kummalgi korral määrata suhtluskord kindlaks teisiti, kui oli seda palunud esialgses avalduses. Ka täiendatud avalduste menetlusse võtmist ei ole maakohus toimiku materjalidest nähtuvalt otsustanud. Kuigi maakohus ei ole teinud viidatud osas menetluslikke otsustusi, st võtnud selget seisukohta, kas laste isa esitatud avaldus menetlusse võtta ning missugust laste ema avaldust menetletakse, on menetlusosalised saanud aru, milliseid vanemate taotlusi maakohus menetles ning maakohtu määrusest nähtuvalt ongi maakohus faktiliselt lahendanud kummagi vanema kõiki avaldusi ning kaalunud erinevate soovitud suhtluskorra variantide vahel. Seetõttu ei ole praegusel juhul tegemist sellise olulise rikkumisega, mille tõttu vaidlustatud määrust tühistada. Lisaks ei ole menetlusosalised selles osas maakohtu määrust ka vaidlustanud.
23.Määruskaebemenetluses on endiselt vaidluse all, et kas praeguses asjas on laste huvides suhtluskord, mille järgi nad suhtlevad kummagi vanemaga võrdse aja, s.o vaheldumisi kaks nädalat korraga, või peaksid lapsed elama peamise aja laste emaga ning laste isaga suhtlema kolmel nädalavahetusel neljanädalase perioodi jooksul.
24.PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 1 järgi lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
25.Maakohus leidis, et käesoleva asja asjaolusid arvestades, samuti võttes arvesse laste enda avaldatud soovi ning teiste menetlusosaliste arvamusi ja laste lähedasi suhteid kummagi vanemaga, on laste huvides võrdne suhtlemiskord, mille järgi veedavad lapsed kummagi vanemaga kaks järjestikku nädalat. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nimetatud järeldust tehes ületanud diskretsiooni piire, rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Laste ema määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud põhjendamatult hindamata tsiviilasjas nr 2-24-13761 esitatud eestkosteasutuste ja laste esindaja esitatud seisukohtades kajastatud faktilised asjaolud ja tõendid (dtl 241–256). Lisaks toob laste ema esile, et laste isa on 13.06.2024 nõustunud, et tütar käib lapse ema valitud koolis ja lapsed võivad elada laste ema juures (dtl 272-273).
2-23-14922
26.1.Nagu ringkonnakohus märkis käesolevas määruses laste ema menetluse peatamise taotluse lahendamise juures (p 21.1), ei sõltu suhtlemisõigus hooldusõigusest. Seetõttu ei ole põhjendatud etteheited maakohtule menetlusõiguse normide rikkumise kohta seoses esitatud tõenditega, sest nimetatud tõendid ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Kuigi vanematevahelised erimeelsused hooldusõiguse teostamisel ilmestavad vanemate võimalikku raskendatud koostööd ka suhtlusõiguse teostamisel, ei saa praeguses asjas järeldada, et seetõttu, et laste isa soovib lapsed panna tema eelistatud kooli, peaksid lapsed laste isaga vähem suhtlema. Kolleegiumi hinnangul ei ole laste ema ega teised menetlusosalised toonud menetluses esile selliseid asjaolusid, mis annaksid põhjust laste ja laste isa suhtlusõigust piirata. Asjast ei nähtu, et peale 2023. aastal /riiki/ reisiga seotud suhtlemise korra rikkumist oleks ka muul ajal olnud probleeme vanemate vahel kokku lepitud suhtluskorra täitmisel. Seetõttu on kolleegium arvamusel, et kuigi vanemate vahel on erimeelsusi ja on olnud ka konflikte, ei ole need olnud niivõrd seotud suhtlemisõigusega, kui on seda olnud hooldusõiguse teostamise osas. Seetõttu ei ole siinses asjas hooldusõiguse osas raskendatud koostöö määrav suhtlemise korra kindlaksmääramise üle otsustamisel. Eelkõige on oluline see, et vanemad suudavad sujuvalt korraldada lapse üleandmise teisele vanemale ning tagada, et lapsel on teise vanema juurde minnes kõik vajalik kaasas, samuti et vanemad suudavad vahetada omavahel lapse elukorraldust puudutavat teavet (vt nt TlnRnKm 17.12.2024, 2-241064, p 21.2.3). Toimikust ei nähtu, et seniste suhtluskordade täitmistel oleks vanematel olnud selliseid probleeme, millest saaks järeldada, et vanemad ei suuda eeltoodut teha.
26.2.Kuigi laste isa on laste ema väitel 13.06.2024 kirjas nõustunud nii koolivaliku kui ka laste elamisega ema juures, ei ole vanemad sõlminud käesolevas asjas lastega suhtlemise osas kokkulepet. Seega ei ole üksnes laste isa 13.06.2024 kirjas väljendatud seisukohtadest lähtuvalt alust määrata suhtluskorda laste ema soovitud viisil. Lisaks nähtub laste isa 13.06.2024 kirjast, et võimaldab lastel alaliselt laste ema juures elamist, kui lapsed seda soovivad (dtl 272-273). Maakohus aga tuvastas, et lapsed soovivad elada kummagi vanemaga võrdselt.
27.Maakohus on vaidlustatud määruses arvestanud võimalusega, et ühele vanemale võidakse teises tsiviilasjas anda ainuhooldusõigus laste hariduse osas, kuid ei pidanud seda takistuseks võrdse suhtluskorra määramisel.
27.1.Kuigi tütar käis juba alates 2023. aasta sügisest koolis, oli laste ema põhiline suhtluskorra taotlus kuni 23.09.2024 istungini, et lapsed viibiksid kummagi vanema juures võrdse aja, st järjest kaks nädalat. 04.11.2024 avalduses leidis laste ema, et kuna lapsed peaksid käima eestikeelses koolis, siis peaksid lapsed olema nädala sees laste emaga, sest laste isa eesti keelt ei oska.
27.2.Harku Vallavalitsus tõi 04.02.2025 määruskaebuse vastuses (s.o ca 2,5 kuud peale vaidlustatud määruse tegemist) esile, et tsiviilasjas nr 2-24-13761 laste isa elukohta 09.01.2025 ning laste ema elukohta 22.01.2025 tehtud kodukülastustel kinnitasid mõlemad lapsevanemad, et suhtluskord, mille järgi lapsed on vanematega kahe nädala kaupa, sobib lastele ja on toiminud pigem hästi (dtl 325). Kolleegium märgib, et menetluses ei ole toodud esile asjaolusid ega tõendeid, et tütrel oleks koolis õpiraskusi või muid probleeme seoses sellega, et laps viibib kummagi vanemaga vahelduvalt kaks nädalat, samuti et seda oleks esinenud ajal, kui tütar oli isa juures kolm ning ema juures ühe nädala kuus. Laste ema on toonud esile, et tütar vajab kodutööde tegemisel tuge ja abistamist. Koolikohustuse täitmist on siiski võimalik toetada mõlemas kodus. Kuigi vanemate panus võib koolitöödega abistamisel olla erinev, ei anna see iseenesest alust määrata kindlaks suhtluskord, mille järgi lapsed on tööpäeviti laste emaga, kui tegelikkuses on laste huvides suhelda mõlema vanemaga võrdselt.
2-23-14922 Lastel on õigus suhelda kummagi vanemaga, kellega on neil lähedane side ning kolleegium ei kahtle, et mõlemal lapsevanemal on valmisolek ja võimekus tagada laste heaolu ning turvalisus ajal, mil lapsed on nendega. Kahtlemata on laste ema pingutanud selle nimel, et tütart uues koolis kohanemise ja õppimisega aidata. Samas nähtub asja materjalidest, et ka laste isa on osalenud laste kasvatamisel ja nende elus aktiivselt, kuivõrd ca kolm aastat elasid lapsed vastavalt vanemate kokkuleppele peamise ajast laste isaga. Seega on mõlemad vanemad valmis ja suutelised lastega igapäevaselt tegelema ning neile vajalikku hoolt ja tuge pakkuma. Olukorras, kus laste vanemad elavad piisavalt lähestikku (/linnaosad/), lapsed on elanud koos kummagi vanemaga ning vaidlustatud määruse tegemise järgselt võrdse aja nii emaga kui ka isaga, lapsed on väljendanud soovi elada võrdse aja mõlema vanemaga ning ei ole tuvastatud, et kummagi vanemaga suhtlemine võiks lastele avaldada kahjulikku mõju, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks sekkuda maakohtu diskretsiooni suhtluskorra määramisel. Arvestades loetletud asjaolusid, on praeguses asjas suhtluskord, mille järgi on lapsed kummagi vanemaga kaks nädalat järjestikku, laste huvides. Menetluskulude jaotus
28.Arvestades vaidluse sisu, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).
29.TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.