Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.06.2025, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-17225
Tsiviilasi
F.F hagi D.B vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1800 eurot Hageja (laps): F.F (isikukood XXX ); Hageja seaduslik esindaja (ema): Q.P (isikukood XXX); Kostja (isa): D.B (isikukood XXX ).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Rahuldada F.F hagi D.B vastu tagaseljaotsusega. Mõista D.B-lt F.F kasuks tagasiulatuvalt välja elatis perioodi 01.03.2024 kuni 31.10.2024 eest kokku summas 1600 eurot. Mõista D.B-lt F.F kasuks välja elatis perioodi 01.11.2024 kuni 30.06.2025 eest kokku summas 1600 eurot. Mõista D.B-lt F.F kasuks alates 1. juulist 2025 kuni F.F täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis summas 200 eurot. Kohustada D.B-d tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-dega 2 ja 3 F.F kasuks väljamõistetud elatis Q.P pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „F.F elatis 01.03.2024 kuni 30.06.2025“. Kohustada D.B-d tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 4 F.F kasuks väljamõistetud igakuist elatist Q.P pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks selgitusega „F.F elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
F.F (edaspidi ka laps või hageja) esitas läbi oma seaduslikuks esindajaks oleva ema Q.P (edaspidi ka ema) 14.11.2024 kohtule hagiavalduse D.B (edaspidi ka isa või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt alates 2024.a märtsist kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise summas 200 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja alates 2024.a märtsist lapse ülalpidamisel.
Kohus võttis hagi 19.11.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et hagile mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus toimetas hagimaterjalid 24.04.2025 määruse alusel kostjale avalikult kätte ja luges need kostja poolt kättesaaduks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega sai kostja hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 09.05.2025 ning kostjal saabus hagile vastamise tähtaeg 30.05.2025. Kostja ei ole hagile seniajani vastust esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt sama õigusnormi 3. lõikele võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 näeb ette, et kohus võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Hageja on oma hagiavalduses avaldanud nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja hagile ei vasta.
Kohtu hinnangul on hageja haginõue kostjalt elatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse
ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
Kohus tuvastas rahvastikuregistri järgi, et kostja on hageja isa. Kuivõrd kostja ei esitanud hagile vastust, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 II lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ela koos hagejaga ega ole alates 2024.a märtists osalenud hageja ülalpidamisel. Seega on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.
Hageja on kohtule esitatud hagi taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt alates 2024.a märtsist kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise summas 200 eurot kuus. Kohus kontrollis Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator) abil, et hageja taotletav elatis ei ületa PKS § 101 alusel arvutatavat seadusjärgset miinimumelatist. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus ja lasterikka pere toetus summas 450 eurot makstakse laste emale (rahvastikuregistri andmete kohaselt on emal kokku 3 alaealist last), siis moodustab PKS § 101 alusel hageja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis kuni 31.03.2024 222,83 eurot kuus, perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 250,22 eurot kuus ja alates 01.04.2025 264,24 eurot kuus.
PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega oli hageja elatisnõue 2024.a novembrikuu eest muutunud hagiavalduse kohtusse esitamise kuupäeval (14.11.2024) täielikult sissenõutavaks. Samuti on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud sissenõutavaks ka 2025.a juunikuu elatis. Sellest lähtuvalt määrab kohus esmalt kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatise perioodi 01.11.2024 (s.o alates hagi esitamisest) kuni 30.06.2025 eest. Arvestades, et kostja ei ole sel perioodil hagejale elatist tasunud, mõistab kohus perioodi 01.11.2024 kuni 30.06.2025 eest kostjalt hageja kasuks välja elatise kokku summas 1600 eurot (200€ x 8 kuud).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.