Aktsiaseltsi XXXXhagi XXXXOÜ vastu võlgnevuse summas 383 469,89 eurot ja intressi summas 39 492,14 eurot väljamõistmiseks
Menetlustoimingud
Kompromissi kinnitamine menetluse lõpetamine riigilõivust poole tagastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX, e-postXXXX); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXXX(isikukood
XXXX);
Hageja lepinguline esindaja: Ardi Šuvalov (e-post: [email protected]; [email protected]) Kostja: XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXXX(isikukood XXXX, e-post: XXXX). Kostja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar (OÜ Tallinna Õigusbüroo, e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg ja sellel osalenud isikud
03.06.2016 Hageja lepinguline esindaja Ardi Šuvalov Kostja juhatuse liige XXXXja lepinguline esindaja Kristjan Vahar
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada aktsiaseltsi XXXXja XXXXOÜ vahel 17.05.2016 sõlmitud kompromiss. Pooled on omavahel leppinud kokku viia läbi ekspertiis. Kohus ei ole ekspertiisi määranud.
Poolte 17.05.2016 sõlmitud kompromissi tingimused: 2.1.Kostja XXXXOÜ tunnistab hageja aktsiaseltsi XXXXhagi põhinõuet ja kohustub selle tasuma käesoleva lepinguga kokkulepitud maksegraafikus toodud tähtaegadeks. 2.2.Kostja on kohustatud tasuma hageja põhivõlanõude, kokku summas 383 469,89 eurot (kolmsada kaheksakümmend kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa eurot ja 89 senti), vastavalt järgnevale maksegraafikule: - hiljemalt 20.12.2016. a 100 000 (ükssada tuhat) eurot; - hiljemalt 20.12.2017. a 100 000 (ükssada tuhat) eurot; - hiljemalt 20.12.2018. a 100 000 (ükssada tuhat) eurot; - hiljemalt 20.12.2019.a 83 469,89 eurot (kaheksakümmend kolm tuhat nelisada kuuskümmend üheksa eurot ja 89 senti).
2.2.1.Kostja on kohustatud maksma graafikujärgsed maksed hageja, aktsiaseltsi XXXX, pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
2.3.Kostja poolt hagejale intressi tasumine sõltub kostja ja OÜ XXXX (registrikood XXXX ) vahel väidetavalt 15.01.2009. a. ja 15.10.2010. a. sõlmitud kokkulepete, mis on esitatud hageja poolt tõendina tsiviilasja nr 2-15-3675 materjalide hulka, suhtes teostatava dokumendiekspertiisi tulemustest.
2.3.1.Hageja annab, kohtu poolt käesoleva kompromissilepingut kinnitava ja tsiviilasja nr 215-3675 menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumise järgselt kohtu poolt tagastatavad ja tagastatud, käesoleva lepingu punktis 1.3. nimetatud, kokkulepete originaalid hiljemalt 10 (kümne) kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumist üle kostjale, et kostja saaks tellida nende suhtes dokumendiekspertiisi teostamise.
2.3.2.Kostja on kohustatud hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul alates hageja poolt kokkulepete kostjale üleandmisest tellima kokkuleppe punktis 2.3. nimetatud kokkulepete suhtes dokumendiekspertiisi dokumentide võltsituse kontrollimiseks. Kostja on eksperdi valikus vaba, soovitavalt tellitakse ekspertiisi teostamine Saksamaa Baieri Riikliku Uurimisbüroo Kriminalistika Instituudi dokumendiosakonna eksperdilt, kuid kostja võib tellida ekspertiisi ka teiselt ekspertiisi teostajalt, kes teostab taolisi dokumendiekspertiise. Kostja on kohustatud ekspertiisi tellimisel kaasama hageja puudutatud isikuna ja informeerima eksperti, et ekspertiisi tulemustest tuleb teavitada ka hagejat.
2.3.3.Eksperditasu ja ekspertiisi teostamiseks vajalikud muud kulud tasub kostja.
2.3.4.Ekspertiisi lähteülesandeks on ja kostja esitab ekspertiisi tellimisel eksperdile järgnevad küsimused: - Millal on koostatud dateeringuid 15.01.2009.a. ja 15.10.2010.a. kandvad dokumendid, arvestades paberi, trükivärvi ja kirjutusvahendiga jäetud jäljendi koostise muutumist ajas? - Kas esimeses küsimuses nimetatud kaks dokumenti on koostatud ühel ja samal ajal? - Kas esimeses küsimuses nimetatud kaks dokumenti on koostatud ajalise vahega 1 aasta 9 kuud? - Millise ajavahega on koostatud esimeses küsimuses nimetatud kaks dokumenti? - Kas dokument, mis on dateeritud 15.01.2009. a, on ajaliselt koostatud hiljem ehk tagantjärele? - Kas dokument, mis on dateeritud 15.10.2010. a, on ajaliselt koostatud hiljem ehk tagantjärele? - Kui suur on tõenäosus, et esimeses küsimuses nimetatud dokumendid ei ole koostatud 15.01.2009. a ja 15.10.2010. a ja on koostatud hiljem ehk tagantjärele?
2-15-3675 -
Kui suur on tõenäosus, et esimeses küsimuses nimetatud kaks dokumenti ei ole koostatud ajalise vahega 1 aasta 9 kuud ja on koostatud ajaliselt teistsuguse vahega? Missugune on esimeses küsimuses nimetatud kahe dokumendi ligikaudne koostamise aeg aasta täpsusega?
Kostjal on õigus esitada vajadusel eksperdile täiendavaid küsimusi.
2.3.5.Kui ekspert tuvastab, et kokkuleppped on koostatud dateeringutega samadel aegadel, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale tsiviilasja nr 2-15-3675 kõrvalnõude esemeks olnud intressi summas 39 492,14 eurot (kolmkümmend üheksa tuhat nelisada üheksakümmend kaks eurot ja 14 senti) hiljemalt 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul alates ekspertarvamuse saamisest.
2.3.6.Kui ekspert tuvastab, et 15.01.2009. a ja 15.10.2010. a dateeringut kandvad dokumendid on koostatud ajaliselt hiljem ja et nimetatud dokumendid on koostatud ühel ning samal ajal, siis ei ole kostja kohustatud hagejale tsiviilasjas nr 2-15-3675 kõrvalnõudena nõutud intressi tasuma.
2.3.7.Hagejal on õigus nõuda ja kostja on kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot, kui kostja ei telli käesoleva lepingu punktides 2.3.2.-2.3.4. sätestatud tingimustel ekspertiisi. Pooled hindavad nimetatud leppetrahvi suurust mõistlikuks. Kostja ei ole kohustatud tasuma leppetrahvi, kui hageja ei anna punktis 2.3. nimetatud kokkulepete originaale kostjale ekspertiisi tellimiseks üle. Sellisel juhul ei ole kostja kohustatud tasuma hagejale ka tsiviilasja nr 2-15-3675 kõrvalnõude esemeks olnud intressi.
2.4.Hageja kinnitab, et kostja poolt käesolevast lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise järgselt ei oma ta kostja vastu seoses tsiviilasja nr 2-15-3675 esemega enam mitte mingeid nõudeid ega pretensioone.
2.5.Kostja kinnitab, et ta ei oma seonduvalt tsiviilasja nr 2-15-3675 esemega hageja vastu mitte mingeid nõudeid ega pretensioone, sealhulgas menetluskulude nõudeid.
2.6.Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-3675, välja arvatud käesolevas kompromissilepingus nimetatud menetluskulud, jäävad poolte endi kanda.
3.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-15-3675 menetlus.
4.Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Tagastada pärast kohtumääruse jõustumist aktsiaseltsile XXXX pool (50%) tasutud riigilõivust ehk 1 700 eurot ning kanda see hageja kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
6.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.
7.Edasikaebamise kord Tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4 võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates määruse pooltele kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2-15-3675
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.Aktsiaselts XXXX(hageja) esitas 09.03.2015 Harju Maakohtule hagi XXXXOÜ (kostja) vastu võlgnevuse summas 383 469,89 eurot väljamõistmiseks ja 17.09.2015 hagi kostja vastu intressi summas 39 492,14 eurot väljamõistmiseks. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 3 400 eurot.
2.Harju Maakohus võttis 23.03.2015 määrusega hagiavalduse ja 01.10.2015 määrusega hagiavalduse täienduse menetlusse.
3.09.04.2015 vastuses võttis kostja hagi õigeks põhinõude osas. Hagi täiendusele 21.10.2015 vastates vaidles kostja kõrvalnõudele vastu.
4.Harju Maakohtu 29.04.2016 määrusega jäeti rahuldamata kostja taotlused dokumendiekspertiisi määramiseks. Samuti jäeti rahuldamata osaühingu XXXX taotlus menetlusse kaasamiseks, milline määrus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2016 määrusega muutmata.
5.17.05.2016 esitasid pooled Harju Maakohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Pooled paluvad kohtul tsiviilasja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses pooli kohtuistungile kutsumata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. TsMS § 661 lg 4 alusel paluvad pooled kohtul määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada 3 (kolme) tööpäevani. Avalduses sisaldub hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
6.03.06.2016 toimus kohtuistung kompromissi arutamiseks. Pooled kinnitasid istungil, et vajavad ekspertiisimäärust ning soovivad analoogset saavutada kompromissi kinnitamise teel.
7.Kohtu antud täiendava tähtaja jooksul pooled teateid ei esitanud ning seega soovivad pooled jätkuvalt kompromissi kinnitamist kohtu poolt ja menetluse lõpetamist. Kohtumääruse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus märgib, et kuigi kohus poolte taotlust ekspertiisi määramiseks ei rahuldanud, võivad pooled käesoleval juhul menetluse eset käsutada ja sõlmida kohtust sõltumatult muuhulgas
2-15-3675 kokkulepet selle kohta, et ühiselt nõustutakse tellima ekspertiisi läbiviimine (TsMS § 4 lg 2 ja 3) . Sellisel juhul ei ole tegemist kohtuliku ekspertiisiga ega kohtu poolt määratud ekspertiisiga vaid eraõigusliku teenuse tellimisega nagu see on tsiviilkäibes tavapärane.
9.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
10.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad määruskaebuse esitamise menetlustähtaega 3 (kolmele) tööpäevale.
11.Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Hageja tasus 09.03.2016 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3 400 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumbriga 00715000031924, selgitusega „Riigiloiv- kostja XXXXOU; hageja- aktsiaselts XXXX (I kd, t lk 76). TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-15-3675 tasutud riigilõivust, so 1 700 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
12.Vaatamata poolte kinnitustele, selgitab kohus siiski kompromissi tagajärgi: - kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist; - tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; - kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel; - kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.; - kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada; - kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.