3.Välja mõista kostjalt G V (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja viivis igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud 47% ulatuses G V ja 53% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Määrata hageja OÜ Aktiva Finance Group menetluskulude rahaliseks suuruseks 555 eurot ja mõista välja kostjalt G V (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks 47% hageja menetluskuludest ehk 260,85 eurot. Kostjal G V rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.01.2025 hagi G V (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Vastavalt 08.01.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS xxx (esialgne krediidiandja) ja kostja G V vahel 14.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 1275,98 eurot, intresse 75,96 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 275,14 eurot, võla sissenõudekulu 50 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 09.01.2025 määraga 15,90% aastas.
3.Tarbijakrediidilepingu nr XXX kohaselt sai kostja laenu 1500 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 21,86% aastas: krediidisumma 1500 eurot, igakuine osamakse suurus 35,91 eurot, intressimäär 15,90% aastas ja 0,66 eurot päevas, viivisemäär 15,90% aastas ja 0,04% päevas, laenu tagastamise periood 15.11.2021 kuni 15.10.2027.
4.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 19. osamaksest, s.o 15.05.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 22. osamakseni, s.o 15.08.2023. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Esialgne võlausaldaja saatis 08.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.08.2023. Esialgne võlausaldaja ütles 31.08.2023 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
5.AS xxx (esialgne võlausaldaja) loovutas 31.08.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: 6.1.põhivõlg 1275,98 eurot (1500-224,02), kuivõrd kostja sai laenu 1500 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 15.11.2021 kuni 15.10.2027, kostja tasus põhiosa katteks 224,02 eurot; 6.2.intressid 75,96 eurot, kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus 19. osamaksest ehk alates 15.05.2023 kuni ülesütlemiseni 31.08.2023 kokku 67,41 eurot (16,91+17,24+16,47+16,79) ning intress perioodi 16.08.2023 kuni 31.08.2023 eest on 8,55 eurot (1209,75 x 15,90% / 360 x päevade arv 16); 6.3.laenuhaldustasu 10 eurot (4 x 2,50), kuivõrd vastavalt laenulepingule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on 2,50 eurot kuus perioodi 15.05.2023 kuni 15.08.2023 osamaksete eest; 6.4.võla sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 113 2 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 22.11.2023 kiri 25 eurot; 16.01.2024 kiri 5 eurot; 04.07.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud); 6.5.sissenõutavaks muutunud viiviseid 275,14 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1275,98 eurot alates 01.09.2023 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 08.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas;
6.6.edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 09.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas.
7.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 14.10.2021 sõlmitud 1500 euro tarbijakrediidilepingus nr XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1085 eurot ja kohustused 160 eurot) ja 3
maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) avaldatud andmetest. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid ka Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 901,34 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 35,91 eurot.
8.Hageja esitas 09.01.2025 (10.01.2025) ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt sai kostja laenu 1500 eurot ning on teinud tagasimakseid 710,86 eurot, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 789,14 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 31.08.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Hageja palub mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus 789,14 eurot 09.01.2025 (täiendatud 10.01.2025) esitatud maksegraafiku (dtl 66-67) alusel ja seadusjärgne viivis igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
9.Kostjale G V on hagimaterjalid kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 09.01.2025, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. Hageja 09.01.2025 ja 10.01.2025 nõude täiendus on kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 23.02.2025, kuid kostja ei ole kohtule vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud üksnes ümberarvutatud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
11.Kohus tuvastab, et kostja G V ja xxx AS sõlmisid 14.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot (dtl 13 jj) ning tegi tagasimakseid kokku 710,86 eurot (dtl 58-62). Kostja ja xxx AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et xxx AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 31.08.2023 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 29).
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse 4
sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
ja
15.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ning avalikes registrites esitatud andmete alusel.
16.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 14.10.2021 sõlmitud 1500 euro tarbijakrediidilepingus nr XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1085 eurot ja kohustused 160 eurot) ja maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) avaldatud andmetest. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid ka Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 901,34 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 35,91 eurot.
19.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja sissetulekut Maksu- ja Tolliametist ning lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest, mida ei saa pidada piisavaks. Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 901,34 eurot, kuid samas pole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja kohustusi. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
20.Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 5
tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
22.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 19-21), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1275,98 eurot (1500-224,02), kuivõrd kostja sai laenu 1500 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 15.11.2021 kuni 15.10.2027, kostja tasus põhiosa katteks 224,02 eurot.
25.Hageja 09.01.2025 ümberarvutuse (dtl 54-55) kohaselt on hagejal tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue kostja vastu 789,14 eurot, sest kostja sai laenu 1500 eurot ja on teinud tagasimakseid 710,86 eurot ning lepingut ei saa lugeda 31.08.2023 seisuga kehtivalt ülesöelduks.
26.Hageja on tõendanud, et kostjale on 14.10.2021 väljastatud krediiti kokku 1500 euro ulatuses (dtl 58-62) ja kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 710,86 eurot (dtl 58-62).
27.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Krediidiandja edastas kostjale 08.08.2023 meeldetuletuskirja (dtl 27) hoiatusega, et kostja on võlgnevuses kolme osamakse tasumisega ning andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 22.08.2023. Esialgne võlausaldaja ütles 31.08.2023 teatisega (dtl 28) lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
28.Arvestades kostja tagasimakseid 710,86 eurot ja laenulepingu maksegraafikut (dtl 14-15), oli 08.08.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 1 kuni 21 kogusummas 256,69 eurot, kuid kostja oli teinud tagasimakseid suuremas summas. Seega 08.08.2023 hoiatuse saatmise ajaks polnud kostja viivituses kolme järjestikuse põhiosa osamaksega.
29.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 08.08.2023 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 31.08.2023 üles öelda ning leping kehtib.
30.Hageja esitas 09.01.2025 (10.01.2025) ümberarvutuse (dtl 54-55), et juhul kui kohus leiab, et ülesütlemine ei olnud kehtiv, palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 789,14 eurot alates TsMS § 369 alusel alates 15.06.2025 kuni 15.10.2027, kuna kostja ilmselgelt ei täida oma kohustusi.
31.Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 10.03.2025, seisuga ei ole muutunud sissenõutavaks ühtegi osamakset vastavalt ümberarvutatud nõudele (dtl 54-55). 6
32.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole alates 12.04.2023 teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.
34.Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
35.Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Edasiulatuvat intressinõuet ei ole hageja esitanud, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).
36.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja ka laenuhaldustasu 10 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis muid tasusid (sh laenuhaldustasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne VÕS § 403 4 lg 7 alusel. Kohus jätab hageja laenuhaldustasu nõude rahuldamata.
37.Hagiavalduses esitas hageja sissenõutavaks muutunud viiviste nõude 275,14 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt (otsuse p-d 19-21), et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja poolt 09.01.2025 esitatud ümberarvutuse kohaselt ei ole kostja 7
maksetega viivituses (esimese makse tähtaeg on 15.06.2025). Seetõttu pole hageja viiviste nõue põhjendatud.
38.Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivise igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
39.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.
40.Sel põhjusel rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st tulevikus sissenõutavaks muutuva, nõude osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
42.Hageja nõuete kogusummaks oli 1687,08 eurot (1275,98+75,96+10+50+275,14). Kohus rahuldas hageja nõude 789,14 euro (s.o tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue) ehk ca 47% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 47% ulatuses kostja ja 53% ulatuses hageja kanda.
43.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 315 eurot ning õigusabikulud summas 338 eurot käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
44.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot.
45.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
46.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. 8
Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x 120).
47.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 555 eurot (315+240). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 47% hageja menetluskuludest ehk 260,85 eurot.
48.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. 49. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
50.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.