Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1(4)

2-16-9487 Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kostja üldkoosoleku protokolli tühistamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus 28.06.2016 määrusega jättis hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse käiguta. Kohus andis hagejale tähtaja et esitada andmed ja tõendid hageja korteriühistu liikmesuse tõendamiseks. Hageja sai kohtumääruse kätte 04.07.2016. Tema esitas 05.07.2016 taotluse menetlusabi saamiseks ning järgmised tõendid: - korteriomandi kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmiselepingu ja asjaõiguslepingu ärakiri, - A K ja I K volikiri, millega nad volitavad esindama ennast korteriühistu üldkoosolekutel N Š; - Ida-Virumaa Hooneregistri Narva filiaali 01.09.1995 väljastatud registreerimise tunnistus; - KÜ Punane maja hagejale väljastatud arved; - õiguskantsleri vastus hagejale; - käsikirjaline vene keeles kiri hagiavalduse juurde koos üldkoosoleku otsuse protokolli koopiaga

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et tühistatakse korteriühistu üldkoosoleku otsus. Hageja on Narvas aadressil Tallinna mnt maja nr 22, kus on moodustatud korteriühistu, elanik. Tema poolt esitatud tõendite kohaselt hageja on korteriomandi kinkinud I K ja A K ning tal on korteriomandi kasutusõigus isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu alusel. Kohus 28.06.2016 määruses selgitas hagejale, et korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 ja 5 kohaselt: (1) Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. (5) Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. KÜS § 13 lg 3 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kohus selgitas hagejale, et tal tuleb tõendada korteriühistu üldkoosoleku otsusele kaebeõigust, s.t esitada andmed ja tõendid, et hageja on korteri omanik ning juhul, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, siis esitada kirjalik kokkulepe (või kohtulahend) hageja korteriühistu liikmesuse tõendamiseks. 2(4)

2-16-9487 Kohus samuti selgitas, et need andmed ja tõendid on vajalikud ka riigi õigusabi taotluse lahendamiseks. Lähtuvalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 p 2-5 riigi õigusabi andmise otsustamisel hindab kohus taotleja õigusabi vajadust ja põhjendatust. Esitatud andmetest ja dokumentidest nähtub ei ole hageja korteri omanik, seega ei ole ta korteriühistu liige, kellel oleks hagemisõigus korteriühistu otsuste vaidlustamisel. Et tal korteri isiklik kasutusõigus ning korteriomanike poolt väljastatud volikiri esindamaks korteri omanikke korteriühistu üldkoosolekutel, ei muuda ta korteriühistu liikmeks ega kohaseks hagejaks kohtus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, samuti ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Riigi õigusabi ja menetlusabi taotluste lahendamine Koos hagiavaldusega on hageja esitanud taotlused riigi õigusabi andmiseks, milles taotleb talle esindaja määramist esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Kohus on tuvastanud, et ei ole taotlejal hagi esitamise õigust. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohus leiab, et RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel tuleb jätta hageja taotlus riigi õigusabi andmiseks rahuldamata. Hageja on esitanud ka menetlusabi taotluse, milles taotleb hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist. Tulenevalt TsMS § 181 lg 1 p 1 ja 2 menetlusabi andmise otsustamisel hindab tuleb kohtul hinnata ka seda, kas taotleja menetluses osalemine on perspektiivikas. Kohus leidis, et hageja nõue on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses ning on keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Kohus leiab, et TsMS § 181 lg 1 ja p 1 alusel tuleb jätta hageja menetlusabi taotlus rahuldamata.

MENETLUSKULUD

3(4)

2-16-9487 Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.