1.Kinnitada PR, VA ja OK vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1.Hageja loetakse loobunuks tsiviilasjas nr 2-14-15205 kostjate vastu esitatud ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise nõudest. 1.2.Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes mistahes nõuded seoses vaidluse esemega. 1.3.Poolte menetluskulud jäävad selle poole kanda, kes nimetatud kulud kandis ja sellel poolel puudub nende hüvitamise nõudeõigus teise poole vastu. 1(3)
Tsiviilasi nr 2-14-15205
2.Tühistada tsiviilasjas nr 2-14-15205 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2016 otsus ja Harju Maakohtu 18.02.2016 otsus.
3.Lõpetada tsiviilasja 2-14-15205 menetlus.
4.Poolte menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses jäävad poolte endi kanda.
5.Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2014 määrusega rakendatud hagi tagamine, millega seati OK nimele kinnistusraamatusse registriossa nr XXXXX kantud kinnisasjale (aadressil XXXXX) käsutamise keelumärge PR kasuks.
6.Tagastada PRle pool apellatsioonkaebuse esitamisel (700 eurot tasutud XXXXX OÜ poolt 21.03.2016) tasutud riigilõivust, so 350 eurot ja hagi tagamise tagatis summas 690 eurot ( tasutud XXXXXX OÜ poolt 07.04.2014). Raha tuleb kanda XXXXXX OÜ arveldusarvele nr EE393300332098010000.
7.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kostjalt I on 10.05.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-XXXXX hageja kasuks välja mõistetud 7283,94 eurot. Lisaks mõisteti välja viivis 0,06% põhivõlalt päevas alates otsuse tegemisest ning menetluskulud summas 697,83 eurot. Nõude sundtäitmisel on võlgnevust õnnestunud rahuldada üksnes 646,28 euro ulatuses. 28.03.2013 teatas kohtutäituri abi, et võlga pole võimalik sisse nõuda, sest kostjal I puudub vara ja sissetulek.
2.Hageja esitas 28.04.2013 kohtusse hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks. Kostjad sõlmisid 27.03.2014 ühisvara jagamise kokkuleppe, mille kohaselt ei jäänud kostjale I kinnisvara, mille jagamist oli hageja taotlenud (kinnisasi aadressil XXXXX edaspidi XXXXX kinnistu). Ühisvara kokkuleppe kohaselt jäi kostja I omandisse: 1) osalus ettevõttes XXXXX OÜ (registrikood XXXXX), nimiväärtusega 2684,29 eurot; 2) osalus osaühingus XXXXX (registrikood XXXXXX), nimiväärtusega 1278,23 eurot; 3) Nissan Sunny Wagon (1994. a, registreerimismärk XXXX), turuhind ja asja tegelik olemasolu teadmata.
3.Hageja taotleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 190 p 1 alusel tunnistada kehtetuks kostjate vahel 27.03.2014 sõlmitud ühisvara jagamise leping XXXXX kinnistut puudutavas osas ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
4.Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu.
5.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, menetluskulud jätta kostjate kanda, alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Vastustajate seisukoht
7.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata, menetluskulud jätta apellandi kanda. Menetluse käik
8.02.06.2016 toimus Tallinna Ringkonnakohtus asjas määratud istung.
9.29.06.2016 tegi Tallinna Ringkonnakohus asjas otsuse, millega rahuldas hageja PR poolt esitatud apellatsioonkaebuse, tühistas Harju Maakohtu 18.02.2016 otsuse ja rahuldas hagi. PR ja OK esindajad said otsuse kätte 30.06.2016, VA sai otsuse kätte 15.07.2006.
10.01.08.2016 esitasid apellant ja vastustajad Tallinna Ringkonnakohtule taotluse ülaltoodud tingimustega kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
12.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus ning ringkonnakohtu poolt tehtud otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
13.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid (TsMS § 431 lg 2).
14.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.
15.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole, mistõttu tuleb menetluskulud eeltoodust ja kompromisslepingust tulenevalt jätta esimeses ja teises kohtuastmes poolte endi kanda.
16.TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
17.Hageja esitas taotluse tagastada temale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 1⁄2 ja hagi tagamise tagatis. Hageja taotlused tuleb rahuldada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.