Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-16-5057 üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

ASJAOLUD

R. J. esitas 31.03.2016 Harju Maakohtule avalduse Paaditeeninduse OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus 22.04.2016 määrusega edastas pankrotiavalduse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Tsiviilasi jõudis Pärnu Maakohtusse 16.05.2016. Pärnu Maakohus võttis 16.05.2016 avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Andrus Õnniku. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja edastanud Paaditeeninduse OÜ-le pankrotihoiatuse ja Paaditeeninduse OÜ on kätte saanud avaldaja poolt esitatud töötasu nõudega seotud pankrotihoiatuse, kuid ei ole sellele vastanud. Avalduse lisana esitas R. J. 24.11.2015 Töövaidluskomisjoni otsuse nr 4-1/2180, millega rahuldati R. J.u avaldus ning mõisteti Paaditeeninduse OÜ-lt R. J.u kasuks välja 6744,16 eurot ja lisanduv viivis.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

A. Õnnik 08.08.2016 kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku seadusliku esindajaga halduril ühendust saada ei õnnestunud. Ajutine haldur, tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis seisukohale, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ehk võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 mõistes. Võlgnikul on võlgu kuni 154 751,87 euro suuruses summas. Võlgniku varadeks on: sisepõlemismootoriga kaater Liana 20 koos haagisega Respo, haagisel puuduvad liikluskindlustus ja ülevaatus, hinnaks 15 000 eurot; sõiduauto Mitsubishi L200, mille liikluskindlustus ja ülevaatus puuduvad, samuti on teadmata sõiduki asukoht ja seisukord, mistõttu on selle hinnaks 0 eurot, tavapärases korras sõiduki puhul võib hind ulatuda 5000 euroni; sõiduauto Audi Allroad, millel liikluskindlustus ja ülevaatus puuduvad ning on hetkel sõidukõlbmatu, hinnaga 600 eurot; haagis Eduard P3, millel liikluskindlustus ja ülevaatus puuduvad, samuti on teadmata sõiduki asukoht ja seisukord, mistõttu on selle hinnaks 0 eurot, tavapärases korras sõiduki puhul võib hind ulatuda 1000 euroni; tolmuimur kohtuätituri arestimise hinnaga 500 eurot; lintlihv kohtuätituri arestimise hinnaga 1000 eurot; tööstuslik tolmuimeja kohtuätituri arestimise hinnaga 50 eurot; nõue Peep Vainu vastu sissemakseta osakapitalist tulenev nõue summas 2500 eurot, kuid kuna selle nõue võib osutuda

Tsiviilasi nr 2-16-5057 perspektiivituks, siis on selle turuväärtus 0 eurot. Seega võib kokku võlgniku varade väärtuseks olla kuni 17 150 eurot. Võlgniku kohustuste maht ületab varade võimalikku väärtust olulisel määral (9x). Võlgniku majandustegevus on lõppenud, puudub tegevus, mille arvelt vahendeid juurde teenida. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks piisavas mahus uute tööde puudumine. Äriühingu peamine tulu laekus kahe luksuskaatri taastamisest. Sellega seotud tööd lõppesid ja rahad laekusid 2015.a. maikuuks. Ehitati veel 2 kalapaati ning üks väike kaater, millest müüdi vaid 1 kalapaat. Ilmselt ei piisanud teenitud tulust suhteliselt suure arvu töötajate tasude maksmiseks ning muudeks üldkuludeks tingimuses, kus jooksvaid uusi töid ja seega ka laekumisi ei olnud. Veesõidukite talveks ettevalmistamine algas alles sügisel, kuid selleks ajaks olid võlgnevused juba tekkinud ja võlgnevuste katteks piisavalt vahendeid ei laekunud. Ilmselt loodeti jutuks olnud kaatri tellimusele 2015.a. sügisel, kuid mingil põhjusel uut tööd ei saadud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse liikmete käitumises raske juhtimisvea ega kuriteo tunnustega teo tunnuseid ning maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda PankrS § 22 lg 5 nimetatud muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei ilmnenud. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule muud kolmandate isikute valduses asuvat (e PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Ajutise halduri hinnangul ei ole Paaditeeninduse OÜ tervendamine võimalik. Võlgniku tegevus on lõppenud umbes 10 kuud tagasi ning puuduvad vahendid ja varad võlgade tasumiseks. Ka töölepingud on lõppenud ning isegi uute tellimuste laekumisel tekiksid probleemid kvalifitseeritud tööjõu leidmisega. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku võlgniku pankrot välja kuulutada, nimetada pankrotihaldur (A. Õnnik andis nõusoleku enda nimetamiseks Paaditeeninduse OÜ pankrotihalduriks), kohustada võlgniku juhatuse liiget kinnitama kohtus vandega tema poolt esitatud andmete õigsust (võlgniku juhatuse liige ei ole midagi esitanud), määrata võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning kinnitada ajutise halduri töötasu ning mõista see pankrotivara arvelt Andrus Õnniku kasuks, kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikud kulud ja hüvitada need OÜ-le Andur Õnniku Õigusbüroo pankrotivara arvelt.

KOHTUISTUNG

Pankrotiavalduse läbivaatamiseks määratud kohtuistungile 10.08.2016 võlgniku esindaja ei ilmunud ega teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest. Kohtukutse on võlgniku esindajale kätte toimetatud avalikult, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Võlausaldaja jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Võlausaldajal ei olnud vastuväiteid ajutise halduri aruandele, R. J. on nõus, et pankrotihaldurina jätkab Andrus Õnnik. Ajutine haldur märkis, et kogu info võlgniku kohta sai ta töötajate ja raamatupidaja käest, samuti vararegistritesse, kohtutäituritele, krediidiasutustele jms tehtud päringute kaudu. Võlgniku seaduslikku esindajat kätte saada ei ole õnnestunud, ka P. Vainu abikaasa ei teadvat tema asukohta, kuid arvab, et P. Vain on Eestis. Teadaolevatel andmetel on Peep Vainul ka isiklikke võlgasid ning ta peidab ennast võlausaldajate eest. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul on vara, mille arvelt saab katta pankrotimenetluse kulusid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega.

Tsiviilasi nr 2-16-5057 Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku kuni 154 751,87 eurot, kuid vara võib olla kuni 17 150 euro väärtuses. Seega võlgniku varad ei kata kohustusi. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele, tekkimise ajale ning et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Eeltoodu alusel kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja. Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 86 ja § 90 alusel kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama võlgniku majandustegevuse ja varade/kohustuste kohta esitatud andmete õigsust. Ajutise halduri tasu ja kulud PankrS § 23 lg 1 ja 2 sätestab ajutise halduri õiguse saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Esitatud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks (päringute koostamine ja edastamine (24-le isikule); päringuvastuste vastuvõtmine ja halduri toimiku koostamine; võlgniku juhatuse liikmele päringute edastamine, tema kohta info otsimine, elukaaslasega kohtumine; raamatupidaja kontaktide kindlakstegemine, temaga suhtlemine, dokumentide väljanõudmine ja ülevõtmine; võlgniku töötajate kontaktide väljaselgitamine, nendega suhtlemine neile päringute edastamine; otsepäringute tegemine riiklikesse registritesse; avalike internetiotsingute teostamine; kohtule ajutise halduri kirjaliku aruande koostamine) kokku x tundi. Arvestusega x eurot tunnis on ajutise halduri tasu suuruseks x eurot (sisaldab seaduses ettenähtud maksusid). Lisaks on ajutine haldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (sideteenus, koopiad, paber, varade ülevaatamise jm seotud transpordikulud) kokku 120 eurot (sisaldab käibemaksu), kulud on kandnud OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. Andrus Õnnik taotleb ajutise halduri tasu välja mõista tema enda kasuks ja kulude hüvitise välja mõista büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu ja kulud on selles asjas vajalikud. Ajutine pankrotihaldur on pidanud selles asjas võlgniku seadusliku esindajaga kontakti saamiseks tegema tavapärasest suuremaid, kuid tulemuseta jäänud jõupingutusi (võlgniku seaduslik esindaja ei ole olnud ajutisele haldurile kättesaadav). Seega ei ole ajutine haldur saanud võlgnikult mingeid andmeid võlgniku raamatupidamise ja majandustegevuse kohta. Muu hulgas ajutine haldur on otsinud taga võlgniku vara ning kogunud andmeid võlgnikule raamatupidamisteenust osutanud äriühingu kaudu. Kohus leiab, et nendel asjaoludel on põhjendatud ja vajalik ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu 19 tundi. Ajutise

Tsiviilasi nr 2-16-5057 halduri näidatud tunnitasu x € on mõistlik, see on kooskõlas ajutise halduri kutseoskustega, selles konkreetses asjas täidetud ülesannete ning kohtule esitatud aruande sisu ja mahuga. Samuti on kohtu hinnangul vajalikud ja mõistlikud ajutise halduri ülesannete täitmise kulud summas 120 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 järgi juhul, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 punktide 2, 5 ja 6 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas ajutise halduri tasu ja kulud. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud välja pankrotivara arvelt.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.