2-16-1433/24 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

20.07.2016 esitas pankrotihaldur kohtule võlgniku pankrotimenetluses koostatud aruande ning taotluse lõpetada XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, kinnitada halduri tasu summas 680 eurot (lisandub käibemaks) väljamaksmisega haldurit teenindavale büroole OÜ Sentire MK, halduri tasu ja kulud summas 822,03 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest, anda võlgnikule halduri tasu summas 397 eurot osas (millele lisandub käibemaks 79,40 eurot) hüvitamiseks menetlusabi mida ei mõisteta riigi tuludesse välja ning 345,63 eurot ulatuses määrata võlgnikule menetlusabi riigile tagasimaksmise tähtaeg, vabastada haldur võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning usaldusisiku nimetamine. Pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 27.07.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1 000 eurot tähtajaga kuni 03.08.2016 alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis leiab, et XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate II rahuldamisjärgu nõudeid kogusummas 73 896,33 eurot. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Pandiga tagatud vara käesolevas menetluses puudub. Võlgnikul müümata vara puudub. Vara välistamise taotlused ja sellest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnikule elatist makstud ei ole. Võlgnikul teistelt isikutelt saada olevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Võlausaldajatele väljamakseid rahaliste vahendite puudumisel jaotiste alusel tehtud ei ole. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab haldur suutmatust tasuda AS-le SEB Pank eluasemelaenu, mille tulemusel müüdi korter enampakkumisel, kuid laekunud summad ei katnud laenujääki. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväidet esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas

täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb vabastada XXXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 680 eurot. Haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kuivõrd OÜ Sentire MK on käibemaksukohustuslane, lisandub halduri tasule käibemaks summas 136 eurot, kokku 816 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlausaldajad halduri taotletava tasu suuruse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Võlgnik kinnitab, et nõustub halduri taotletava tasu suurusega. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 680 eurot, millele lisandub käibemaks 136 eurot, kokku 816 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Ly Müürsoo töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 816 eurot (s.h käibemaks) väljamaksmisega büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutused summas 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) on kinnitatud 09.06.2016 kohtumäärusega. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXXX(pankrotis) kanda. Haldur on esitanud kohtule taotluse mõista menetlusabi korras välja riigi vahenditest pankrotihalduri tasu ja kulud summas 822,03 eurot. Sellest 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) menetlusabi korras, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja ning 345,63 eurot osas määrata võlgnikule menetlusabi riigile tagasimaksmise tähtaeg. Kohus märgib, et pankrotivõlgnikule antava menetlusabi regulatsioon on ammendavalt sätestatud TsMS § 183. Samas näeb TsMS 183 lg 2 ette pankrotivõlgnikule

menetlusabi andmise summalise piirangu. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et võlgnik on pankrotis, ei ole võimalik haldurile riigi eelarvest määrata tasu ja hüvitada pankrotimenetluse kulud menetlusabi korras TsMS § 183 lg 2 sätestatust suuremas ulatuses, kuna pankrotivõlgnik ei suuda pankrotimenetluses halduri tasu ja kulusid riigituludesse hüvitada. Eeltoodu alusel rahuldab kohus halduri tasu ja kulude hüvitamise taotluse osaliselt. Kuivõrd kohus lõpetab XXXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud (haldurile riigi menetlusabi korras hüvitamata jäänud kulud), milleks on pankrotihalduri tasu summas 283 eurot, millele lisandub käibemaks 56,60 eurot, kokku 339,60 eurot ning pankrotimenetluses pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused summas 6,03 eurot jätta võlgniku XXXXkanda nende tasumisega OÜ Sentire MK arvelduskontole nr EE452200221011718199. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXXX(pankrotis) on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtle taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada XXXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on pankrotihaldur kolmel korral kokku kutsunud võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muu hulgas võlausaldajate seisukoha avaldamine võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku nimetamise kohta. Toimunud võlausaldajate üldkoosolekutest ükski võlausaldaja osa ei võtnud, seega puuduvad võlausaldajate ettepanekud usaldusisiku nimetamise kohta, samuti ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik andnud nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Võlgnik on edastanud kohtule nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.