lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-1433/72

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-1433/72
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2240
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 1, 2, 51, 8PankrS § 173 lg 1, 2, 3VÕS § 104 lg 2Vastutus süü puhulPankrS § 172 lg 4PankS § 173

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-1433/8Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.02.20162-16-1433/24Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja09.08.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Marge Sillamaa

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2022.a,Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-1433

Tsiviilasi

O. I. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised

Ärkuulamine

Võlgnik: O. I. (pankrotis, isikukood xxxx; elukoht: xxxx; epost: xxxx) Võlausaldaja: AS S (registrikood xxxx) Kohtutäitur R. S. (endine A. P. nõue) Usaldusisik O. I. (isikukood xxxx) 1. veebruar 2022

RESOLUTSIOON

1.Keelduda O. I. (isikukood xxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada O. I. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.09.20262-26-1953/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.09.20262-26-18653/4Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14502/11Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-23-2082/37Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 01.09.20262-17-1508/66Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 01.09.20262-26-15734/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
1.Harju Maakohtu menetluses oli O. I. pankrotimenetlus. 09.08.2016 lõpetati O. I. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatati kohustustest vabastamise menetlus ja määrati võlgnik täitma usaldusisiku ülesandeid.
2.Võlgnik O. I. esitas 7.12.2021 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik palub teda vabastada kohustustest. Usaldusisiku 2018 aruande kohaselt töötab alates 2012 T AS-is, igakuine sissetulek oli 1100 eurot, võlausaldajatele väljamakseid ei teinud. Elukohaga seotu kulutused 460 eurot.

2019 esitatud aruande kohaselt sissetuleku suurus 1410 eurot. Üürikulud 600 eurot. Kõik kulud tasub ise. Toidule kulub 400 eurot kuus. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. 2020 esitatud aruande kohaselt koondatud alates 01.03.2020. Sissetulek 1030 eurot ja väljaminekud 1050, sh söök 400 elukohaga seotud kulud 550 eurot, kulu ülalpeetavale 100 eurot. Töötukassa toetus 434,70 eurot 06.05.2020 ja Tallinna linnalt toimtulekutoetus 300,36 eurot 11.06.2020. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. 17.03.2021 esitatud aruande kohaselt töötab alates 28.12.2020 Xxxx, töötasu 800 eurot kuus. Sissetulekud kokku 1210 eurot, millest 600 elukohaga seonduvad kulud, toidule 400 eurot ning kulud ülalpeetavale 100 eurot kuus. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. 27.10.2021 esitatud aruande kohaselt on sissetuleku suurus 960 eurot, töötab jätkuvalt Xxxx registratuuris. 17.11.2021 selgitas võlgnik kohtu päringule, et Google Play ap; litnet.com; Yandex.money on raamatute ja raamatupidamise artiklite ostmine interneti kaudu. Kommunaalkulud ja elekter kantakse M. T. kontole, korteri üür enamasti tasustatakse sularahas, kuna korteril on kaks omaniku, õde ja vend. Elab koos elukaaslasega, kes tasub elukohaga seotud kulutused võlgnikuga koos, tema sissetulek on 611 eurot. Võlausaldajatele väljamaksmiseks ei ole raha jäänud, kuna korteri üür on 450,- ja maksud 150,-. Kuni mai 2021 olid nad saanud sotsiaalosakonna poolt toetust, selle pärast et olid töötud.

3.Kohus edastas võlgniku menetluse lõpetamise taotluse võlausaldajatele seisukohavõtuks. Võlausaldajad, kes seda soovisid, on oma kirjalikud seisukohad kohtule edastanud.
4.Võlausaldaja S AS ei nõustu O. I. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda arvestatavas ulatuses võlgnevusi tasuda. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd, mis võimaldanuks võlausaldajate nõuete arvestatavamas ulatuses rahuldamist. Kuna võlgnik ei ole suutnud arvestavas ulatuses võlausaldaja nõudeid viie aasta täita, siis ei sa lugeda, et tema on täitnud PankS § 173 tulenevat kohustust. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Võlgnik ei ole kogu menetluse kestel teinud makseid võlausaldajale. 15.12.2021 seisuga võlausaldaja nõude suurus on see sama, mis oli lõpparuande kinnitamisel. Harju Maakohtu 10.11.2021 kirjast tuleneb, et võlgnik on saanud AS-ist Pensionikeskus suurema summa raha. Kuid võlgniku aruandes ei ole see sissetulekuna märgitud. Sissenõudja hinnangul olukorras, kus võlausaldajale ei ole toimunud mitte ühtegi laekumist, ei saa vabastada O. I. kohustuste täitmisest. Võlgniku kohustustest vabastamine kahjustaks ebamõistlikult võlausaldajat, kelle nõue on täies ulatuses rahuldamata.
5.O. I. selgitas 1.02.2022 ärakuulamisel, et pole viie aasta jooksul võlausaldajatele ühtegi makset teinud. Ta on teinud tööd, siis on koondatud ja uuesti tööd otsinud. Praegu töötab Xxxx. Sissetulek on ca 800 eurot netos. Võlgnikul on xxxx ülalpeetav. Tal on korteri üür 450 eurot + kommunaaltasud. Viimane kuu olid kommunaalkulud 300, varasemalt on keskmiselt olnud 150 ja lisaks elektri tasu. Transport on natuke alla 100. Lapsele kulub kuus 100 eurot. Üüri ja kommunaalkulusid tasub elukaaslane. Võttis pensioniosakud rahas välja, sai üle 7000 euro, aitas tütrel tasuda tema võlgnevusi. Osa raha eest tasus tütre võlgu osa raha kulutas endale riiete ostmiseks. Tal ei ole võimalust võlgnevusi tasuda. Soovib menetluse pikendamist, leiab, et on siiski võimalik midagi tasuda.

Kohtumääruse põhjendused

6.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (09.08.2016) on möödunud üle viie aasta. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks 7.12.2021. a. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
7.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
9.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse kirjalikult oma seisukohad esitada. Võlgnik on esitanud oma tõendid ja põhjendused koos viimase aruandega. Kohus on võlgniku 1.02.2022 ära kuulanud. Kohus peab neid piisavaks, et otsustada võlgniku suhtes kohustusest vabastamine.
10.Käesoleval juhul on võlausaldaja AS S asunud seisukohale, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuivõrd ta ei ole tasunud võlausaldaja nõuete katteks ühtegi makset, mistõttu tuleb jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Ülejäänud võlausaldajad kirjalikku seisukohta ei esitanud.
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. O. I. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
12.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga enamuse ajast. Töötuna on võlgnik arvel olnud lühikest aega, so. 01.03.2020 kuni 27.12.2020. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
13.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest piisaval määral. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara või pärandit, millest ei ole kohut teavitanud. Kohus märgib, et kõiki sissetulekuid aga võlgnik ei ole märkinud aruandesse sissetulekutena. Kohus on sissetulekute osas andmed saanud võlgniku konto väljavõtetest. AS-ist Pensionikeskus on 28.09.2021 üle kantud 227,33 eurot selgitusega kompensatsioonimakse ning 02.09.2021 laekus AS-ist Pensionikeskus 6 946,49 eurot (t II lk 150 ja pöördel). Esitatud kontoväljavõttest perioodil 01.03.2021-22.10.2021 (t II lk 149) nähtub, et 04.09.2021 on AS-ile L kantud 1500 eurot lepingu nr xxxx all ja 03.09.2021 kantud summa 1914,82 eurot. Kohus märgib, et AS L ei ole võlausaldajaks käesolevas menetluses. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tegemist on tema tütre võlausaldajaga. Võlgnik tasus oma tütre väikelaenu. Kohus leiab, et võlgnik on põhjendamatult oma sissetulekut vähendanud. Veel nähtub konto väljavõtetelt, et võlgnik on teinud sularaha sissemakseid arvestatavates summades: 600 eurot, 150 eurot, 200 eurot, 500 eurot, 300 eurot, 1000 eurot, 710 eurot, 250 eurot, 1200 eurot, 400 eurot, 450 eurot (t II lk 35-38, 69 ja pöördel,

79,80), summas 400 eurot ja 450 eurot (lk 79, 80), lisaks eraisikutele erinevates vääringutes ülekandeid. Kohus järeldab sellest seda, et võlgnik on saanud kas mõnelt teiselt tööandjalt sissetulekut sularahas, millest võlgnik ei ole kohut teavitanud või varjab mujalt saadud tulusid. Võlgnik on aruannetes läbivalt maininud, et tasub ainuisikuliselt elamise kaasnevad kulud. Ärakuulamisel aga selgitas võlgnik, et elukohaga seonduvad kulud tasub hoopis elukaaslane. Seega on võlgnik andnud kohtule erineva sisuga infot oma sissetulekute ja väljaminekute osas. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab.

14.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekud on ületanud määra alates millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi. Perioodil 2018 oleks kohtu arvutustel pidanud eraldama võlausaldajatele konto väljavõtetest nähtuvalt vähemalt 5200 eurot (kohtu täpsustus, et see on sularahas kontole pandud summa S AS-is), S AS kontolt oleks tulnud samuti kõrvale panema vähemalt 1500 eurot, perioodil 2019 3700 eurot, perioodil 2020 1815 eurot ja perioodil 2021 summas 9817 eurot. Kohus võttis arvutust tehes aluseks Eesti miinimumpalga vastaval aastal, korrutas 12 kuuga miinimumpalga ja lahutas maha võlgniku aastase sissetuleku, kõik mis ületas mittearestitavat summat, kuulub võlausaldajatele eraldamisele. Kohus rõhutab siinjuures, et arvestas alaealise lapsega ning ümardas arvutused võlgniku kasuks. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud kohustust teha oma sissetulekutest võlausaldajatele eraldisi. Kohus märgib siinjuures veel, et enne 01.02.2022 ärakuulamist on võlgnik pidanud vajalikuks kustutada oma tütre väikelaenu kohustust, kui et tasuda enda võlausaldajatele. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnikul on käimas kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel tuleb võlgnikul teha endast kõik võimalik vähendamaks võlausaldajate nõudeid. Konto väljavõttest nähtuvalt oleks võlgnikul olnud võimalus just eelpool nimetatud summad kanda võlausaldajatele. Täiskasvanud lapse kohustuste tasumine on ilmselge võlausaldajate kahjustamine. Perekonnas, kus on kehvemas majanduslikus olukorras vanem peaks olema hoopis laste kohustuseks oma vanemaid toetada. Kohtule nähtub selgelt võlgniku ükskõiksus enda tegevuse osas kohustustest vabastamise menetluse edukaks lõpplahenduse otsimiseks. Võlgnik on oma sissetulekut majandanud ebaproportsionaalselt ning teinud endale kahjulikke tehinguid, jaganud oma sissetulekut mitte enda huvide kaitseks vaid teinud valesid otsuseid kohustustest vabastamise menetluse keskel. Kohus on seisukohal, et rohkem kui viie aasta jooksul ei ole võlgnik oma sissetulekut õppinud mõistlikult kasutama, näitab tahtmatust ja ükskõiksust omaenese heaolu parandamisse. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14) ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgadest vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma võlgnevust võlausaldajate ees ning neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske,

võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada seeläbi väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Riigikohus on mitmes lahendis väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik on käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ja neid vähendanud. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi olles vähemalt hooletu ja kergemeelne. Võlgnik on saanud sissetulekut, millest ei ole tehtud eraldusi. Ärakuulamisel ei ole selgunud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis oleks takistanud võlgnikul täita seadusest tulenevaid võlgniku kohustusi. Võlausaldajate huvid on saanud kahjustada. Võlgnik on oma tegevusega vähendanud võlausaldajate võimalusi saada oma nõue kasvõi osaliselt rahuldatud. Seega tuginedes eeltoodule, on kohus seisukohal, et võlgniku käitumises esineb võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist käitumist ning seega on kohus tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et O. I. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud ning O. I. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et menetluse pikendamine ei ole põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt kohtuistungil avaldatut, et tal pole olnud võimalusi võlausaldajatele tasuda, ei ole võlgnikul võimalik muul viisil heastada oma rikkumised. Kohtu hinnangul tõenäoliselt selle ajaga asjaolud ka ei muutu. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud O. I. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata, lõpetab kohus ka R. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. O. I. saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20262-20-10233/50Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 31.08.20262-25-5392/25Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval