Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid X (hageja 1) ja Superpeer OÜ (kostja) 17.11.2020.a lepingu teenuse osutamiseks N76JZp73. Pooled leppisid esialgses lepingus kokku töö tegemise maksumuses. Lepingu lisas A on pooled kokku leppinud töö tegemises. Alates

hagiavalduse esitamiseni 20.06.2023.a, kogusummas 39,26 eurot. Märtsis osutatud teenuste tasunõue on kogusummas 1815 dollarit, mis on 1661,78 eurot. Nimetatud summale lisanduvad viivised alates 8.04.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni ehk 20.06.2023, kogusummas 35,38 eurot. Kokku on viivisenõude summaks hagiavalduse esitamise hetkel 74,64 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt põhivõlgnevuselt summas 3655 dollarit ehk 3346,46 eurot välja mõista viivise kuni otsuse tegemiseni ja edasi kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagejale 2 on seoses kostjale esitatud nõudevalduse koostamisega osutanud õigusteenust 1h eest tunnihinnaga 220 eurot ehk kokku 264 euro eest (koos käibemaksuga). Tegemist on turutingimustele vastava tunnihinnaga. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, saab nimetatud summat arvestada vaid koos käibemaksuga. Hageja soovib kahjult viiviseid alates hagiavalduse esitamisest 20.06.2023.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg-s sätestatud määras. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskulu summas 3758,54 eurot. Samuti paluvad hagejad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

tellijal tasu maksmise kohustus ka puudub. Kostja selgitab kohtule, et kuivõrd hageja 2 esitas kostjale arveid tehtud töö eest läbi Deel-i platvormi, eeldas töö tasunõude sissenõutavaks muutumine igal korral seda, et kostja esmalt aktsepteeris töö ning seejärel selle eest esitatud arve. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et arve veebruarikuise teenuse osutamise eest on hageja 2 esitanud kostjale 20.03.23 ning arve märtsikuise teenuse osutamise eest 04.04.2023, mida kostja ei ole aktsepteerinud, sest talle sai teatavaks, et hageja 2 ei olnud osutanud kostjale nimetatud kuudel teenuseid kokkulepitud (ja praktikas väljakujunenud) mahus. Seega ei ole kostja hinnangul hageja 2 tõendanud, et ta on kostjale osutanud lepingujärgse töö ning, et ta on täitnud seda nõuetekohaselt, s.t tõendanud tasu sissenõutavaks muutumise eelduseid. Kostja on 21.04.23 hageja 2 lepingulisele esindajale vastanud, et talle selleks hetkeks teadaoleva info kohaselt on hageja osutanud veebruarikuus kokku 10 tundi inglise keele õpet, märtsis mitte ühtegi, mistõttu on hageja 2 lepingulised kohustused sisuliselt kostja ees täielikult täitmata. Ühtlasi palus kostja hagejat 2, et ta edastaks talle tõendid, mis kinnitaksid vastupidist. 02.05.23 vastas hageja 2 kostjale, edastades kostjale tegevuslogi väljavõtte hageja 2 tööaruandest, mis hageja 2 hinnangul tõendas asjaolu, et ta on lepingu täitnud ja arved on esitatud vastavalt osutatud teenustele. Tegevuslogi osutatud teenuste kohta oli aga esitatud 2021. aasta sama perioodi, mitte 2023. aasta kohta, millele kostja tähelepanu juhtis ning selgitas, et sellisel viisil tahtlik eksitamine on lugupidamatu ja kinnitab üksnes fakti, et hageja 2 nõuab kostjalt tasu maksmist teenuste eest, mida ta ei ole reaalselt osutanud, mida ta ei ole suuteline tõendama ning mille suhtes seega kostjal kui tellijal tasu maksmise kohustus ka puudub. 22.03.22 töömäärangus (statement of work) nr C on üheselt sõnatud, et alates 22. maist 2022 saab X tehtud ja heakskiidetud töö eest iga kuu kindla summa, milleks on 1815 USA dollarit. Lepingu p. 2.1. ei viita, et lepingu lisa peaks eraldi sätestama ka heakskiitmise protsessi, vaid üksnes kinnitab fakti, et enne kui hageja tasunõue muutus kostja suhtes sissenõutavaks, pidi kostja talle osutatud teenuse heaks kiitma. Kostja ei aktsepteerinud hageja 1 poolt talle 21.03.23 ja 05.04.23 esitatud arveid Deel-i platvormil, sest kostjale teadaolevalt ei osutanud hageja talle osutatud arvete aluseks olevaid teenuseid, s.t et hageja tasunõue ei saanud muutuda sissenõutavaks.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

Hageja X ja Superpeer OÜ vahel sõlmiti 17.11.2020 lepingu teenuse osutamiseks nr N76JZp73 (dtl 6-32, 523-541).

Hageja Y ja Superpeer OÜ vahel sõlmiti 17.11.2020 lepingu teenuse osutamiseks nr 47o3537p (dtl 55-81).

Hagejad osutasid inglise keele õpetaja teenust. 4

Kostja maksma selle eest hagejatele tasu (dtl 581 p 2.1.1).

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejatel on õigus saada kostjale osutatud teenuse eest fikseeritud kuutasu sõltumata sellest, kas ja kui suures ulatuses nad kumbki teenuse on täitnud või kas kostja on teenuse vastu võtnud või seda aktsepteerinud. Kuna hagejatega sõlmitud lepingud on identse sisuga, siis, kui ei ole otseselt kirjutatud teisiti, käsitleb ja analüüsib kohus neid ühtselt, ilma viiteta sellele, kas tegemist on hagejaga 1 või hagejaga 2 sõlmitud lepinguga.

VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.

Poolte vahel sõlmitud lepingute punkti 2.5 kohaselt tellija nõustub tegema kõik maksed täitjale, kasutades üht Deeli platvormi poolt toetatavat maksemeetodit. Tellija ja täitja avaldavad ja kinnitavad, et nad on hoolikalt lugenud, mõistnud ja aktsepteerinud Deeli platvormi tingimusi (edaspidi „Deeli tingimused“), mis on kättesaadavad Deeli veebisaidil (www.letsdeel.com/terms). Kui käesoleva lepingu ja Deeli tingimuste vahel esineb vastuolu, kohaldatakse käesolevat lepingut. Mõlemad pooled tunnistavad, et käesoleva lepingu sõlmimise eeltingimuseks on mõlema poole nõustumine Deeli tingimustega (dtl 524).

Kostja on väitnud, et poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitud rahvusvahelise www.deel.com veebiplatvormi vahendusel, mistõttu kohalduvad pooltevahelisele lepingule nii lepingus eneses kokkulepitud sätted kui ka Deel-i platvormi üleüldised teenustingimused, millele viitab ka leping. Kohus selle kostja seisukohaga ei nõustu. Eelnevalt viidatud lepingute punktist 2.5 tuleneb, et Deel platvorm on mõelduda maksete tegemiseks ning see ei loo poolte vahel õigusi ega kohustusi. Samuti sätestab lepingu punkt 2.4, et „Tellija tunnistab, et täitja on määranud Deel. Inc’i täitja piiratud makseagendiks, et hõlbustada tellija poolt käesoleva lepingu ja iga töömääranguga seoses osutatud teenuste eest tehtud maksete vastuvõtmist, kasutades Deeli või mõne Deeli makseteenuse pakkuja poolt toetatavat maksemeetodit, ning nende maksete väljamaksmist täitjale“ (dtl 8 ja 200). Seega olid pooled kokku leppinud selles, et Deeli roll on maksete liikumise hõlbustamine poolte vahel.

Hagejad on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingutes on lepitud kokku fikseeritud tasu ning tasu maksmise ei sõltu kostja heakskiidust tehtule.

Poolte vahel sõlmitud lepingute punkti 2.1. kohaselt tellija maksab täitjale ainukese hüvitisena teenuste osutamise eest igas töömäärangus nimetatud tasu vastavalt selles sätestatud tingimustele. Täitja tunnistab ja nõustub, et kui see on töömäärangus sätestatud, sõltub tellija maksekohustus selgesõnaliselt sellest, kas täitja on selles sätestatud teenused lõpule viinud või kas ta on saavutanud teatavad vahe-eesmärgid tellijat mõistlikult rahuldaval viisil (dtl 524).

Lepingul lisas A on hageja 1 ja kostja leppinud kokku töö tegemise maksmuse, töö tegemise ning lepingu lõpetamises. Nimetatu kohaselt alates 12. oktoobrist 2020 saab X tehtud ja heakskiidetud töö eest iga kuu kindla summa, milleks on 1500 USA dollarit. Tasu makstakse välja kuu 1. kuupäeval. Kui makse tehakse pangaülekandega koos komisjonitasuga, maksab komisjonitasu täitja. Käesoleva töömäärangu võib lõpetada 5

vastavalt töövõtulepingu punkti „Tähtajad ja lõpetamine“ sätetele või kümme (10) päeva pärast lõpetamisteate esitamist (dtl 537).

22.03.2022 on hageja 1 ja kostja sõlminud lisa C, millise kohaselt alates 22. maist 2022 saab X tehtud ja heakskiidetud töö eest iga kuu kindla summa, milleks on 1815 USA dollarit. Tasu makstakse välja kuu 1. kuupäeval. Kui makse tehakse pangaülekandega koos komisjonitasuga, maksab komisjonitasu täitja. Esimene palgapäev on 1. aprill 2022 ja see arvestatakse proportsionaalselt 1650 USA dollariga (dtl 539).

Samuti on lepingu lisas A hageja 2 ja kostja leppinud kokku töö tegemise maksmuse, töö tegemise ning lepingu lõpetamises. Nimetatu kohaselt alates 12. oktoobrist 2020 saab Y tehtud ja heakskiidetud töö eest iga kuu kindla summa, milleks on 1500 USA dollarit. Tasu makstakse välja kuu 1. kuupäeval. Kui makse tehakse pangaülekandega koos komisjonitasuga, maksab komisjonitasu täitja. Käesoleva töömäärangu võib lõpetada vastavalt töövõtulepingu punkti „Tähtajad ja lõpetamine“ sätetele või kümme (10) päeva pärast lõpetamisteate esitamist (dtl 487).

Hageja 2 ja kostja on sõlminud samuti lisa C, mille kohaselt 22. maist 2022 saab Y tehtud ja heakskiidetud töö eest iga kuu kindla summa, milleks on 1815 USA dollarit. Tasu makstakse välja kuu 1. kuupäeval. Kui makse tehakse pangaülekandega koos komisjonitasuga, maksab komisjonitasu täitja. Esimene palgapäev on 1. aprill 2022 ja see arvestatakse proportsionaalselt 1650 USA dollariga (dtl 491).

Hageja 1 on esitanud kostjale 20.03.2023 arve nr 01, mille sisuks on õpetamise teenus 02.2023 (dtl 542) ja 05.04.2023 arve nr 02, mille sisuks on õpetamise teenus 02.2023 (dtl 544) ning hageja 2 on esitanud kostjale 20.03.2023 arve nr 01, mille sisuks on õpetamise teenus 02.2023 (dtl 546) ja 04.04.2023 arve nr 03, mille sisuks on õpetamise teenus 03.2023 (dtl 548). Kohtule esitatud tõendite kohaselt kostja esitatud arveid tasunud ei ole.

Hagejad on kostjat teavitanud 05.04.2023, et veebruaris osutatud teenuste eest esitatud arved on tasumata ning et märtsis osutatud teenust eest esitatud arved tuleb tasuda hiljemalt 07.04.2023 (dtl 551).

Vaidlust ei ole, et kostja on teavitanud hagejat 1 05.06.2023, et pooltevaheline leping on lõppenud (dlt 555). Hagejale 2 on kostja teatanud 28.03.2023, et pooltevaheline leping on lõppenud veebruaris ning arved tuleb esitada tunnipõhise arvestusega (dtl 558).

VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.

Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et pooltevahelise praktika kohaselt võttis kostja hagejate poolt teostatud töö vastu ja kiitis selle heaks. Hagejad on kostjale esitanud teostatud õpetamise eest arveid ning kostja on neid 6

varasemalt aktsepteerinud ning tasunud. Samuti ei ole kostja millegagi ümber lükanud hagejate seisukohta, et poolte vahel sõlmitud lepingutes oli määratud fikseeritud tasu. Seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt lepingute täitmist kuni märtsi lõpuni 2023.a fikseeritud igakuise maksena 1815 USA dollarit kuus ning selles osas kuulub hagejate poolt esitatud hagiavaldus rahuldamisele. Kohus osundab ka sellele, et hagejatega sõlmitud lisad A, B ja C kasutavad tasu kokkuleppes sama terminit „milestones“ või „vahe-eesmärgid“, mis lepingu punkt 2.1 „vahe-eesmärkide saavutamine“ või „achievement of certain milestones“. Lepingu lisades A, B ja C ei ole vaheeesmärkidena seatud mingeid eraldi eesmärke, vaid ainult igakuise tasu kokkuleppe. Lepingu punktis 2.3 kohaselt sätestatakse maksetingimused töömäärangus, mille pooled ongi vormistanud lisadena A, B ja C. Seega ei ole lepingu punkti 2.1 alusel kokku lepitud mingeid vahe-eesmärke, mille saavutamine pidi olema hagejal eelduseks tasu saamisele, vaid ainult igakuine kindel tasu. Samuti ei olnud sätestatud mingit teenuse osutamise tundide miinimumarvu. Kuna kostja ei ole tõendanud, et pooltevahelises praktikas oleks toimunud mingit igakuist hagejate osutatud teenuste heakskiitmist või aktsepteerimist kostja poolt, siis asub kohus seisukohale, et sellist kokkulepet poolte vahel polnud.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, hagejate nõuded igakuiste tasude saamiseks kuni lepingute lõppemiseni, on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hagejate taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.