Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-22-2016

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja I K esitas 08. veebruaril 2022 kohtule hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli 14. mai 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-2159 I K välja mõistetud A K kasuks elatis igakuise elatusrahana 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool EV Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 11. veebruarist 2015 kuni A K täisealiseks saamiseni XXX. Alates 01. jaanuarist 2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused ning muutus igakuise miinimumelatise arvutamise kord. Hageja tuginebki õigusliku olukorra muutmisele ning palub välja mõista talt elatis miinimumsummas uue seaduse järgi.

2/6

2-22-2016 Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis vastuses hagile, et kostja on oma ema A G ülalpidamisel ning tema elukohaks on ema elukoht. Hageja ei osale lapse ülalpidamises. Vastuse koostamise ajal oli A G töötu ja tema sissetulekuks oli ainult töötutoetus. Kostja emale kuulub korter, kus kostja emaga elab, ja sõiduauto Volvo S60, ehitusaasta 2001. Hageja ei täida Viru Maakohtu 14. mai 2015 otsust ning hagejal on suur elatise võlgnevus. Otsuse alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus. I K puudub Eestis ametlik sissetulek, tema pangakontod on arestitud, raha ei laeku, hagejal ei ole Eestis ka vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Hageja varjab nii enda tegelikku viibimiskohta kui ka enda sissetulekuid. Kostja taotles sel põhjusel koguda kohtul andmeid hageja sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Kostja on veendunud, et hagejal on head sissetulekud. Kostja leiab, et asja lahendamisel omavad tähtsust mõlema vanema sissetulekud ja tuleks kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. Kuna ülalpidamiskohustust peavad täitma kostja mõlemad vanemad, tuleb kohustuse suurus kindlaks määrata võrdeliselt nende sissetuleku ja varalise seisundiga. Kostja emal on raske ülal pidada kostjat võrdselt hagejaga, kuna kostja ema on töötu. Kostja leiab, et hagi on esitatud alusetult. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungile 09. novembril 2022 hageja ei ilmunud. Kostja aga palus andmeid hageja viibimiskoha ja sissetulekute kohta. Kostja esitas 10. novembril 2022 taotluse tõendite kogumiseks. Kostja on veendunud, et hageja peab esitama kohtule ehtsad andmed enda sissetulekute kohta. Kostja peab need esitama selleks, et kohtul oleks võimalus hinnata, kas hageja on kohustatud, lähtudes lapse vanemate oluliselt erinevatest sissetulekutest, kandma lapse ülalpidamiskulud suuremas osas kui lapse ema. Kostja taotles kohtul kohustada hagejat esitama kohtule: 1) hageja tegeliku elu/ viibimiskoha kohta; 2) töökoha ja sissetulekute kohta (sh palgatõend); 3) viimase 6 kuu kõikide pangakontode filtreerimata väljavõtted. Kohus jättis 14. aprilli 2025 määrusega kostja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Kohus selgitas tõendamist vajavaid asjaolusid ning määras asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. Kohus andis pooltele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks ning teatas otsuse tegemise kuupäeva. Hageja esitas 26. aprillil 2025 lõpliku seisukoha, milles teatas, et jääb hagi nõuete juurde, palus hagi rahuldada. Kostja ei ole täiendavalt seisukohta esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-22-2016 maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Üldjuhul peab seega kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. a 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega saab hageja nõuda elatise suuruse muutmist ka tuginedes õigusliku olukorra muutusele. Hageja tuginebki hagiavalduses ainult õigusliku olukorra muutmisele (PKS uue redaktsiooni jõustumine alates 1. jaanuarist 2022), muude asjaolude muutmist hageja esile ei toonud.

2-22-2016 Kuna hageja peab maksma elatist ühele lapsele, kes ei viibi tema juures, ei kohaldu elatise summa arvutamisel PKS § 101 lg-d 6 ja 7. Nimetatud asjaolude üle ei olnud poolte vahel ka vaidlust.

Perioodil 08. veebruar 2022 kuni 31. märts 2022 on elatise igakuine summa 213,44 eurot kuus.

-

Perioodil 01. aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2023 on igakuise elatise summa 225,64 eurot kuus.

-

Perioodil 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 on igakuise elatise summa 215,64 eurot kuus.

-

Perioodil 01. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 on igakuise elatise summa 215,64 eurot kuus.

-

Perioodil 01. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus.

-

Perioodil 01. jaanuar 2024 kuni 31. märts 2024 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus.

-

Perioodil 01. aprill 2024 kuni 31. märts 2025 on igakuise elatise summa 287,72 eurot kuus.

Alates 01. aprillist 2025 on igakuise elatise summa 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine muudatus 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapse- ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kuna hageja ei olnud nõus varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise summaga PKS § 2172 lg 2 mõttes, oli tal õigus kohtusse pöörduda ja nõuda elatise summa muutmist. Kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud asjaolusid, mis võiksid seda välistada.

2-22-2016 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.