2-16-269/11 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Lõpparuande koostamise seisuga ei ole teada tagasivõitmise võimalusi ega pankrotivara tekkimise ühtki võimalikku allikat. Tagasivõitmishagisid esitatud ei ole. Kuriteoteadet esitatud ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas kirjavahetust võlgnikuga ja võlausaldajatega, avaldas nõuetekohased teadaanded Ametlikes Teadaannetes, koostas jaotusettepaneku ja lõpparuande. Maksejõuetuse põhjused Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Pankrotiavalduses teatab võlgnik, et perel tekkis võlg panga ees, kuna ei suudetud tasuda eluasemelaenu ja kohtutäitur müüs nende korteri enampakkumisel. Võlgniku abikaasa kaotas töökoha 2008. aasta lõpus, seejärel juhtus abikaasal tööõnnetus Soomes, mille tagajärjel oli 4 kuud voodihaige ja taastus ca aasta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks abikaasa töökaotus ja hilisem tööõnnetus, mistõttu jäi täitmata eluasemelaenu maksegraafik. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega ka võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Usaldusisiku kandidaati ei ole esitatud ning üldkoosolek ei ole usaldusisiku kandidatuuri arutanud, seega täidab võlgnik ise kõiki kohustusi, mis tulenevad PankrS §-st 172. Halduril puuduvad vastuväited. Haldur palub kohtul kinnitada lõpparuanne ning pankrotihaldur vabastada, kinnitada pankrotimenetluse kuluna halduritasu summas 397 eurot + käibemaks 79,40 = 476,40 eurot, kulud on heaks kiitnud võlausaldajate teine üldkoosolek. Haldur palub määrata riigi menetlusabi korras halduritasuks 397 + käibemaks 79,40 = 476,40 eurot, mille palub välja maksta OÜ Kodukontor AT kontole. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Lõpparuande kohaselt puudus XXXX(pankrotis) igasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse, pankrotimenetluses ei ole tehtud ühtegi väljamakset. Pankrotihaldur on palunud avaldada pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) Ametlikes Teadaannetes ettepanek tasuda pankrotimenetluse kulude katteks

ettemaksuna 2 500 eurot Rahandusministeeriumi deposiitkontole, nõutud summa mittelaekumisel kinnitada lõpparuanne ning pankrotihaldur vabastada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et sisuliselt taotleb pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu, mitte lõpparuande kinnitamisega. 01.07.2016. a tegi kohus ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiidina selleks ettenähtud kontole 2 500 eurot maksmise tähtajaga 01.08.2016. a. Tähtaja jooksul XXXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 22.02.2016. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 04.05.2016. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses viie võlausaldaja II järgu nõuded summas 2 730,57 eurot. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate nõudetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: kohtutäitur Arvi Pinkil 104,15 eurot, kohtutäitur Elin Vilippusel 118,87 eurot, XXXXOÜ-l 557,57 eurot, XXXXAS-il 311,41 eurot ja XXXXAS-il 1 638,57 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Andres Tootsman tuleb vabastada XXXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seadude § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Lõpparuande kohaselt puudus XXXXigasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse ning pankrotimenetluse ainsaks kuluks oli halduritasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, mis tasutakse riigi menetlusabi korras. XXXXvõlausaldajate 2. üldkoosolekust 04.05.2016. a, mille päevakorras oli mh menetluskulude kinnitamine, võlgnik ega ükski võlausaldaja osa ei võtnud, oma seisukohta halduri tasu osas ei esitanud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXXX(pankrotis) halduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud XXXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule halduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus XXXXon pankrotiavalduses esitanud ka taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning, et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt, so enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 171 lg 2 p-des 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Ükski võlausaldaja vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud ei ole. Tulenevalt eelnevast tuleb XXXXkohustustest vabastamise menetlus algatada. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajad usaldusisiku kandidaati nimetanud. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et võlgnikku XXXXennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sellest tulenevalt on usaldusisik kohustatud esitama kohtule