Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
2. märts 2022. a Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-269
Tsiviilasi
M. Z. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik (usaldusisik): M. Z. (isikukood xxx, elukoht xxx, epost xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
21.02.2022
Resolutsioon
Rahuldada M. Z. taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Lõpetada M. Z. kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada M. Z. kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 03.02.2016. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vabastada M. Z. usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade M. Z. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 04.08.2016 määrusega lõpetati võlgniku M. Z. pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Harju Maakohtule M. Z. usaldusisiku aruanded 18.11.2017, 08.01.2019, 08.11.2020, ja 18.10.2021. Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 18.10.2021. Aruande kohaselt töötab võlgnik koristajana X OÜ-s, töötasuga 500 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik riiklikku toetust 520 eurot kuus. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Koos aruandega esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 17.01.2022 esitas seisukoha võlausaldaja kohtutäitur Elin Vilippus. Võlausaldaja märgib, et kohtutäitur Elin Vilippus ametialasele arvelduskontole ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse raames väljamakseid teostatud. Kohtutäitur jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 21.02.2022 teatas võlausaldaja Pharmainvest OÜ, et on nõus oma nõudest M. Z. vastu täies mahus loobuma ega jätka enam selle nõude sissenõudmist. 21.02.2022 toimunud ärakuulamisel märkis võlgnik, et töötab alates jaanuarist 2022. aastal ruumiteenindajana M’is. Varasemalt töötas võlgnik X OÜ-s umbes poolteist aastat, töötasu oli vastavalt väljateenitud summale kuni 500 eurot (tavapäraselt alla 500 euro). Pool aastat töötas võlgnik X OÜ-s töötasuga 270 eurot. Võlgnik töötas august-detsember 2021. aastal S+ OÜ-s, töötasuga 500-550 eurot. Võlgnikul on kolm last, kes õpivad koolis. Võlgnikul on lõpetamata kutseharidus. Võlgnik märkis, et väga raske on uut töökohta leida, kui ei oska keelt ning seda kõike veel kolme lapse kõrvalt, et lapsed oleksid hooldatud. Lisaks on praegu hinnatõus olnud. Võlgnikul kulub korteri üürile ja kommunaalkuludele üle 500 euro. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 18.10.2021. Aruande kohaselt töötab võlgnik koristajana X OÜ-s, töötasuga 500 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik riiklikku toetust 520 eurot kuus. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kohus kuulas võlgniku 21.02.2022 ära. Võlgnik selgitas, et töötab alates jaanuarist 2022. a ruumiteenindajana M’is. Võlgniku ülalpidamisel on kolm last, kes õpivad koolis. Võlgnikul on lõpetamata kutseharidus. Võlgnik märkis, et väga raske on uut töökohta leida, kui ei oska keelt ning seda kõike veel kolme lapse kõrvalt, et lapsed oleksid hooldatud. Lisaks on praegu hinnatõus olnud. Võlgnikul kulub korteri üürile ja kommunaalkuludele üle 500 euro. Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõude rahuldamiseks teinud ühtegi väljamakset, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Näiteks on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus
tema haridus ning keeleoskus seda ei võimalda. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud ja tulu teeninud, kuid arvestades, et võlgniku ülalpidamisel on kolm last, ei ole võlgnikul võimalik saadavast töötasust teha võlausaldajatele väljamakseid. Kohus märgib, et eeltoodud põhjusel ei ole põhjendatud ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgniku pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.