2-24-146520
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 11. märts 2025, Narva 2-24-146520 Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi A S (S) vastu võlgnevuse 2249,43 eurot, millest laenu põhiosa 1844,89 eurot, viivis 404,54 eurot, nõudes 2477,72 eurot Kirjalik menetlus Hageja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Kostja A S (isikukood XXX)
Hageja võib otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1/5
2-24-146520 Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Era Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas 19.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3358,82 euro saamiseks. Kohus tegi 27.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus 15.01.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule. Hageja esitas 29.01.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu kohtuotsuse resolutsioonis välja toodud nõuetega. Hageja esitas ka alternatiivse nõude juhul, kui kohus peaks leidma, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel polnud sõlmitud kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine. Hageja nõude aluseks on kostja ja C AS (esialgne võlausaldaja) vahel vahendusel 23.09.2021 sõlmitud kliendileping. Kostja isik on tuvastatud 23.09.2021 peale lepingu sõlmimist ja laenutaotluse esitamist Narva postkontoris AS Eesti Posti poolt. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ning esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta laenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja esitas 23.09.2021 laenutaotluse summa 2000 eurot saamiseks. Kostjale saadetud laenutingimuste lk nr 1 on märgitud, et krediidisummaks on 2000 eurot ja lepingu perioodiks on 18 kuud. Lk nr 2 on märgitud, et tasumisele kuulub: Vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev makse – makse suurus maksimaalselt kokku 155,11 eurot. Tagasimaksete sagedus maksegraafiku korral: tagasimaksed toimuvad igakuiselt lepingus toodud tähtpäeval. Kokku kuni 18 makset. Intress on arvestatud osamakse sisse. Intress makstakse järgmiselt: 2/5
2-24-146520 Arvestatud intress kuulub tasumisele igakuiselt laenu põhiosa tagasimaksmise tähtpäeval. Samuti on lk nr 2 märgitud, et 2000 eurot on maksimaalne krediidilimiit. 2791,98 eurot on maksimaalne krediidilimiidi kogukulu. Lisaks lk nr 2 on märgitud, et intressimäär on 45,30% aastas ja tegemist on fikseeritud intressimääraga. Krediidi kulukuse määr on 55,99% aastas ja krediidikulukuse määras arvutamise eeldused: Krediidilimiit 2000 eurot võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel, igakuise tagasimakse suurus on 155,11 eurot, tagasimakse tähtaeg on 18 kuud ning intressimäär 45,30% aastas. Antud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormis andmed laenutaotleja poolt soovitava laenu tingimuste kohta saadeti kostjale 2021-09-23 kell 10:56:53 peale seda, kui kostja oli esitanud laenutaotluse 2000 euro saamiseks talle avatud krediidilimiidist laenuosa saamiseks. Esialgne võlausaldaja rahuldas kostja taotluse ja kandis kostja arveldusarvele 2000 eurot 24.09.2021. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma hiljemalt 31.03.2023. Kostja 20.10.2021 maksis laenu tagastamiseks 155,11 eurot. Rohkem tagasimakseid ei ole kostja sooritanud ja hageja on arvestanud kõiki kostja poolt sooritatud tagasimakseid ainult laenatud põhisumma katteks. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale 28.02.2022. Hageja on seisukohal, et kostjaga lepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuid arvestades kehtivat kohtupraktikat ja seda, et esialgne laenuandja ei saa ärisaladuse kaitse ja pangasaladuse kaitse põhimõttest tulenevalt väljastada kõiki andmeid, mida kohus ilmselt soovib antud juhul näha, siis hageja loobub täielikult intressi nõude nõudmiselt kostjalt ja nõuab tagasi ainult laenuks saadud põhisumma jääki. Sõlmitud laenulepingu laenutagastamise osamaksete tähtaeg on saabunud 31.03.2023. Seega on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud ja ümberarvestust ei tule esitada. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 29.01.2025 tagastamata laenupõhiosa eest on 2000 155,11 = 1844,89 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivis põhivõlgnevuselt 1844,89 eurot perioodil 01.04.2023 kuni 29.01.2025 (kokku 670 päeva) summas 404,54 eurot. Samuti palub Hageja Kostjalt välja mõista alates 30.01.2025 kuni põhinõude summa 1844,89 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viru Maakohus 30.01.2025 määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 19.02.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust ei esitanud.
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja C AS vahel 23.09.2021 sõlmitud kliendilepingust, mille kohaselt võimaldati kostjal võtta laenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Esialgne võlausaldaja väljastas kostjale laenu 2000 eurot, kostja kohustus laenusumma koos 3/5
2-24-146520 laenukasutamise tasuga tasuma hiljemalt 31.03.2023. Krediidi kulukuse määraks oli 55,99% aastas. Kostja tegi 29.10.2021 ühe makse summas 155,11 eurot, mille arvestati põhisumma katteks. Rohkem tagasimakseid kostja ei teinud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale 28.02.2022. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 13). Nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. /.../ Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 14). Kostjale 23.09.2021 laenu andmise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68% mille kolmekordne on 56,04%. Seega ei ületa kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr 55,99% VÕS § 4062 lg 1 sätestatud piirmäära ja leping pole tühine. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Hageja on tunnistanud, et ei saa tõendada, et laenu väljastamisel oli järgitud vastutustundliku laenamise põhimõteid (VÕS § 4033). VÕS § 403 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teinud makseid kokku summas 155,11 eurot. Leping on 31.03.2023 kehtivalt lõpetatud ning kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud ja kogu tasumata laenusumma sissenõutavaks muutunud. Nõude loovutamisel tasumata põhisumma jääk 1844,89 eurot. Hageja intressinõuet ei esita. Seega 4/5
2-24-146520 rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1844,89 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhivõlgnevuselt 1844,89 eurot perioodil 01.04.2023 kuni 29.01.2025 (kokku 670 päeva) summas 404,54 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 30.01.2025 kuni põhinõude summa 1844,89 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja viivise nõude. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 180 eurot. Riigilõivu kokku summas 350 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud summas 180 eurot, mis on mõistlik lepingulise esindaja kulu. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 530 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.