Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
23.04.2025. a, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-4384
Tsiviilasi
S.S hagi E.N vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: S.S (isikukood XXX ); Kostja: E.N (isikukood XXX);
Kohtuistungi toimumise aeg
23.04.2025
Rahuldada S.S hagi E.N vastu abielu lahutamiseks. Lahutada S.S ja E.N abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Jätta S.S menetluskulud 50% ulatuses E.N kanda ja E.N menetluskulud täielikult tema enda kanda. Määrata kindlaks S.S menetluskulude suurus summas 100 eurot ja mõista E.N-ilt vastavalt resolutsiooni p 3 menetluskulude jaotusele S.S kasuks välja 50 eurot. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
S.S (edaspidi ka hageja) esitas 20.03.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.N (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on lõppenud. Hageja ei saa abielu kostjaga lahutada kohtuväliselt, sest kostja ei ilmunud 07.03.2025 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lahutama.
Kostja sai hagimaterjalid kätte, kuid ei esitanud kohtule hagi suhtes vastust.
Kohus pidas 23.04.2025 istungi, millel kuulas hageja ja kostja suuliselt ära. Kostja teatas, et on nõus abielu lahutamisega. Mõlemad pooled kinnitasid, et soovivad abielu lahutada ega näe võimalust ja soovi seda taastada.
Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kohus tuvastas rahavastikuregistri päringu alusel, et poolte abielu on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (dokumendi nr 9-2014/225). Kohus jõudis hageja hagiavalduse ja poolte suulise ärakuulamise põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam ja mõlemad soovivad abielu lahutamist. Sellest lähtuvalt ei pea kohus otstarbekaks määrata pooltele PKS § 67 lg 3 alusel täiendavat leppimisaega. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Hageja on hagis taotlenud, et tema poolt tasutud riigilõiv tuleks menetluskuluna jagada võrdselt hageja ja kostja vahel.
Kuna kohus tuvastas, et kostja tegevuse(tuse) tõttu ei õnnestunud pooltel lahutada abielu kohtuväliselt (kostja ei ilmunud eelnevalt kokku lepitud kuupäevaks, s.o 07.03.2025 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lahutama), siis peab kohus TsMS § 164 lg 2 alusel õiglaseks jätta vastavalt hageja taotlusele hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud täielikult tema enda kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hageja kinnitusel on tema ainsaks menetluskuluks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Sellest lähtuvalt määrab kohus rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud summas 100 eurot ning mõistab kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja 50% 100 eurost, s.o 50 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.