Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 21.10.2015 esitas AP (hageja) Harju Maakohtule hagi Aktsiseltsi SL Õhtuleht vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ilmus kostja veebiväljaandes 29.05.2013 artikkel „Kahe tütre isa tapeti, kui oli pubis laamendajad korrale kutsunud“ (artikkel 1) ja 30.05.2013 artikkel „Tartus mehe surnuks peksnud pätid läksid pärast roima pidutsema“ (artikkel 2). Kostja võimaldas artikleid kommenteerida. Hagejat süüdistati kriminaalasjas nr 2-13-10116 kuriteo toimepanemises. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega mõisteti hageja õigeks, sest hageja süü tapmises ei leidnud tõendamist. Artikkel 1 sisaldab ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnangut. Artiklite juurde kirjutatud kommentaarid sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja vastutab ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest. Hageja nõuab kostjalt nii artiklis 1 kui ka kommentaarides sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamist viisil, et kostja avaldab artikliga vähemalt sama kirjasuurusega ning kestusega kuus kuud otsuse jõustumisest veebiväljaandes andmete ümberlükkamist sisaldava teate. Ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja tekitanud hagejale mittevaralise kahju. Avaldatud kommentaarid ei kuulu sõnavabaduse kaitsealasse. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, milles ta on õigeks mõistetud ja toime pannud ei ole. Hagejal esinesid olulised meeleolulangused ja negatiivsed emotsioonid, mis tekitasid temas stressi. See on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes, häirides hageja igapäevaelu. Hageja nõudis kostjalt mittevaralist kahju lisaks sellel alusel, et see mõjutaks kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest (VÕS § 134 lg 6). Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et artiklid ja kommentaarid on kostja enne hagi esitamist veebist eemaldanud. Kostja eemaldas andmed 10.07.2015, kui ta sai hagejalt kahju hüvitamise nõudekirja. Kostja on jätkuartiklitega kajastanud, kuidas ja mida kohtumenetluses tõendatuks loeti ja millised olid otsused. Artiklis 1 viidati TV3 uudiste pealkirjale. Kostja ei ole vaidlustatud väidetes ega ka kogu ülejäänud artiklis hageja nime avaldanud. Kostja ei ole sellisel viisil väiteid avaldanud nagu hageja neid loeb. Kostja ei saa ümber lükata andmeid, mida ta ei ole avaldanud. Samuti on artiklis 1 kajastatud kaks väidet väärtushinnangud, mida ei saa ümber

lükata. Isegi kui eeldada, et hageja on artiklis 1 äratuntav, siis avaldatud väärtushinnangud on põhjendatud. Hageja on kriminaalse taustaga isik. Kommentaaride osas märkis kostja, et kommentaariumi pidaja on enda initsiatiivil kohustatud tagama vaid vihakõne, otseseid ähvardusi või üleskutseid vägivallale sisaldavate kommentaaride kustutamise. Sellised kommentaarid on antud kontekstis tavapärased. Ainult kolm kommentaari sisaldavad hageja nime. Hageja ei ole viidanud, et kommentaarid sisaldavad vihakõne. Kõigi muude kommentaaride osas on piisavaks hoolsusmeetmeks teataja-võetakse-maha süsteem. Kostjal ei olnud kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid sisalduvaid kommentaare ennetada. Kostja on kommentaaride eemaldamisega oma hoolsusstandardi täitnud. Hageja kasutuses oli väga lihtne meede kommentaaride eemaldamiseks. Hageja ei saa kommentaaride ümberlükkamist nõuda. Hageja õigusi ei ole kommentaarid rikkunud, sest kommentaaris ei nimetata hagejat nimeliselt. Internetis saab kahju tekkida eelkõige sellest, et isiku nime guugeldades ilmuvad välja tema kohta artiklid (vt Euroopa Kohtu kohtuasi C-131/12, Google vs. Hispaania, p 37). Kommentaarid ei ole avalike otsingumootorite kaudu leitavad, sest neid ei ole selliselt indekseeritud. Alternatiivselt leidis kostja, et juhul kui kostja vastutab, siis kostja on rikkumise heastanud ja väidetavad ebaõiged faktiväited ümber lükanud. Kostja on protsessi kajastanud ja viidanud Tartu Ringkonnakohtu otsusele, millega hageja õigeks mõisteti. Maakohtu otsus 28.03.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus haginõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt ja kohustas kostjat omal kulul avaldama veebiväljaandes järgmine parandus: „Ajalehe SL Õhtuleht veebiväljaandes 29.05.2013 ilmunud artikkel „Kahe tütre isa tapeti, kui oli laamendajad korrale kutsunud“ sisaldas ebaõigeid andmeid AP kohta, et kaks paadunud kriminaali tapsid S kättemaksuks selle eest, et S otsustas pubis neid korrale kutsuda ning kriminaalse taustaga kaks meest jätsid S näo meelde ja asusid teda varitsema. Tegelikkuses AP ei tapnud SP’a, ei asunud teda varitsema ega soovinud talle kätte maksta pubis korrale kutsumise eest“. Märgitud parandus peab olema avaldatud 29.05.2013 artikli tekstiga sama kirja suurusega ja kestvusega kuus kuud käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus jättis rahuldamata haginõude 29.05.2013 artikli „Kahe tütre isa tapeti, kui oli pubis laamendajad korrale kutsunud“ ja 30.05.2013 artikli „Tartus mehe surnuks peksnud pätid läksid pärast roima pidutsema“ kommentaarides avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Samuti jättis kohus rahuldamata haginõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus määras asendada jõustunud kohtuotsuses hageja AP nimi initsiaalidega AP ja SP’a nimi initsiaalidega SP ning mitte avaldada hageja isikukoodi. Kohus jättis rahuldamata kostja 10.03.2016 protokolli parandamise taotluse. Hageja menetluskulud jättis kohus 30% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 70% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 826,20 eurot ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 1176 eurot. Kohus tasaarvestas vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja mõistis tasaarvestuse tagajärjel hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 349,80 eurot ja määras, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus luges tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud: 1) Kostja avaldas veebiväljaandes 29.05.2013 artikli „Kahe tütre isa tapeti, kui oli pubis laamendajad korrale kutsunud“ ja 30.05.2013 artikli „Tartus mehe surnuks peksnud pätid läksid pärast roima pidutsema“ (tl 11-12, 20-21); 2) Artikleid sai kommentaariumisse sisenedes kommenteerida ning artikli pealkirjade juures

avaldati kommentaaride arv; 3) Artiklites kajastati sündmust, mis toimus 25.05.2013 kella 7.07-7.12 ajal Tartus Küüni ja Poe tn ristumiskohas, kus peksti SP’a (SP), kes selle tagajärjel suri. Hagejat kahtlustati SP tapmises; 4) 30.06.2014 Tartu Maakohtu otsusega mõisteti hageja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi SP tapmises; 5) 03.12.2014 Tartu Ringkonnakohtu otsusega mõisteti hageja KarS § 113 järgi õigeks (tl 92-132). Kohtuotsus on jõustunud. Esmalt käsitles kohus 29.05.2013 artiklis avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18). Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õiged või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. Kohus märkis, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Hageja vaidlustab faktiväidetena kolme 29.05.2013 artiklis avaldatud väidet, mis on avaldatud järgmistes lausetes: 1) Kaks paadunud kriminaali tapsid S kättemaksuks selle eest, et S otsustas pubis neid korrale kutsuda, vahendab TV3 „Seitsmesed uudised“; 2) Kriminaalse taustaga kaks meest jätsid S näo meelde ja asusid teda varitsema. Kohtu hinnangul on väited „kaks paadunud kriminaali tapsid S“, „tapsid S kättemaksuks selle eest, et S otsustas pubis neid korrale kutsuda“ ja „asusid teda varitsema“ faktiväited. Kajastades isiku tegevust varitsemisena, siis on tegemist faktiväitega, tähendades luuramist ja jälgimist (http://www.eki.ee/dict/ekss/). Samuti on kohtu hinnangul kontrollitav väide, kas tegu pandi toime kättemaksuks, e halva kohtlemise eest tasumiseks. Tegemist on au teotavate väidetega, mistõttu lasus kostjal nende tegelikkusele vastavuse tõendamiskohustus. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et artikkel ei ole seostatav hagejaga. Artikli neljandas lõigus on lause, et tapmises kahtlustatavatena on kinni peetud AP ja AP (tl 12). Samuti ei nõustunud kohus kostja väitega, et kostja on üksnes viidanud TV3 uudistesaate „Seitsmesed uudised“ uudisloole. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis on sellest mõistlikult võttes järelduvad. Hageja saab sellisel juhul nõuda, et avaldaja lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-07, p 13). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-24-15, p 13).

Artikkel sisaldab konkreetset väidet, et isikud tapsid SP, kui ka väidet, et isikud on kahtlustatavad. Artikkel tervikuna jätab mulje, et hageja pani toime teise inimese tapmise. Seda kinnitavad artikli juures avaldatud tavalugejate kommentaarid. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kuna järgmises lauses on märgitud, et isikud on tapmises kahtlustatavad, siis ei ole kostja ebaõigeid andmeid avaldanud. Avaldatust saab järeldada, et hageja tappis SP Samuti ei nõustunud kohus kostjaga, et ta on andmed juba ümber lükanud, kajastades kohtumenetluse käiku järgmistes artiklites (tl 133). Nimetatu ei kujuta endast kostja poolt nende andmete ümberlükkamist, mida hageja hagis nõuab. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et artikli sisust järeldub, et hageja oli üks paadunud kriminaalist, kes tappis SP Kostja väide, et hageja tappis kättemaksuks SP on ebaõige. Hageja on jõustunud kohtuotsusega KarS § 113 järgi õigeks mõistetud. Vaidlusalune väide vastaks tegelikkusele siis, kui hageja oleks tapmise eest jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud. Kostja läks vastuollu põhiseaduse (PS) §-s 22 sätestatuga, mille järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Asjaolu, et väidetavalt avaldas kostja TV3 uudistesaate uudisloo pealkirja, ei tõenda väite vastavust tegelikkusele. Kostjal oli võimalik valida, kas sellist lauset avaldada või jätta see avaldamata. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostja (vt Riigikohut lahend nr 3-2-1-17-05, p 27). Kostja pole tõendanud teise ega kolmanda väite õigsust. Vaidlust ei ole selles, et hageja viibis sündmuskohal, kuid ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et sellel õhtul hageja järgnes SP-le. Kostja on tõendina esitanud Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 lahendi, millest nähtub, et SP ühines hageja ja AP-ga, kui viimased läksid mööda Küüni tn (tl 108). Hageja soovib artiklis avaldatud kolme ebaõige väite ümberlükkamist viisil, et kostja peab avaldama veebiväljaandes teate, et artikkel sisaldas ebaõiget faktiväidet. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et avaldatud artiklist järelduvad kolme lause kaudu ebaõiged väited hageja kohta. Hageja saab avaldajalt nõuda, et ta lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub. Avaldaja kohustamine lükata ümber või parandada ebaõiged andmed on ajakirjandusvabaduse proportsionaalne riive (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-07, p 14). VÕS § 1047 lg 4 alusel saab hageja nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ja avaldatavat teksti, siis on tegemist andmete parandamise nõudega. Käesolevas asjas on vaja avaldada hagejat rehabiliteeriva sisuga parandus, kuivõrd artiklist tervikuna jäi mõistlikule lugejale mulje, et hageja varitses ja seejärel tappis kättemaksuks SP Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal avaldada veebiväljaandes vastavasisuline teade, mis peab olema üleval kuus kuud pärast otsuse jõustumist. Järgnevalt käsitles kohus hageja nõuet kohustada kostjat ümber lükkama kommentaarides avaldatud ebaõiged faktiväited (vt tl 50-60). Kostja on loonud internetiportaali külastajatele võimaluse artikleid kommenteerida. Tulenevalt kohtupraktikast saab pidada kostjat kommentaaride avaldajaks võlaõigusseaduse

mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-09, p 14). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt saab nõuda õiguskaitsevahendina VÕS § 1047 lg 4 alusel kommentaarides avaldatud andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-09 p-s 14 märgitule viidates leidis kohus, et eristada tuleb portaalipidaja ja traditsioonilise väljaande erinevust, ennekõike kolmandate isikute kommentaaride sisu suhtes. Kostja saab vastutada üksnes selle eest, et ei võta meetmeid selgelt õigusvastaste kommentaaride viivitamatuks kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kostjalt saab üksnes nõuda andmete eemaldamist. Lisaks märkis kohus, et kuigi kostja on kommentaaride avaldaja, siis tuleb artikli juurde avaldatud kommentaare lugeda hinnanguteks, mille ümberlükkamist ega paranduse avaldamist kommenteerimiskeskkonna loonud meediaväljaandelt nõuda ei saa. Kostja ei ole kommentaaride koostaja ning tal puudub võimalus kommentaaride sisu enne avaldamist muuta. Kostjal on kontroll kommenteerimiskeskkonna üle ja tema võimuses on määrata, millised sisestatud kommentaarid avaldatakse ja millised mitte. Kostjal on võimalus kommentaarid eemaldada. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi artiklite juures avaldatud kommentaarides sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata. Hageja nõuab 29.05.2013 artiklis ning 29.05.2013 ja 30.05.2013 artiklite kommentaarides avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel. 

     





29.05.2013 artiklis on avaldatud: Kaks paadunud kriminaali tapsid S kättemaksuks selle eest, et S otsustas pubis neid korrale kutsuda, vahendab TV3 „Seitsmesed uudised“. 29.05.2013 artikli kommentaariumis on avaldatud (kirjapilt muutmata): Püha jumal.. Ettekavatsetud mõrv, kui sellest ka meie eestikeses eluaegset ei saa siis edu.. Varsti on ka meil niimoodi tapmine igapäevane Tuleb üles puua need molkused. Iraanis on õiglane kohtusüsteem, meil on kurjategijate kaitsmise süsteem. on ikka debiilikud....loodetavasti saavad korraliku vanglakaristuse. ET see rämps aasta jooksul vähki sureks! NEAN NEID! NÕIUN!!!!!!! MANAN VÄHKI!!!!! Need värdjad tapjad tuleks samuti kasti lüüa kaastunne omastele. 1000000 korda on kirutud ja neetud olgu need poliitilised petturid (pean silmas respuublikat), kes omal ajal võimule tulles lubasid 0-tolerantsi kuritegudele, kuid tegelikkuses viidi sisse ülim tolerants, kerged karistused ja süsteem, kus igasugused pätid elavad vanglates paremini kui õiguskuulekad inimesed vabaduses. Ma ei taha riiki ja valitsust, kes soosivad kurjategijate vabastamist, sest nood ebainimesed omakorda jätkavad kurja tegemist. Ja ma ei taha ka, et ohvrid peaksid maksudega ülal pidama oma laste ning vanemate tapjaid. TAASTAGE

SURMANUHTLUS!

Sama seltskond koos veel 1-2 samasuguse pätiga toimetasid mõned tunnid varem Maasikas. Tuuseldasid täiesti suvalisi inemesi (ka neid, kes läksid vahele, et pätte korrale kutsuda) ning mingil hetkel visati nad sealt välja. Osa kambast istus mingi hetk ka käeraudades. Teatavasti vabastab turvameeste poolt käeraudadess pandud inimesi seaduse järgi ainult politsei. St, et see mõrtsukate seltskond (või vähemalt osa nendest) oli juba varasemate sigaduste eest samal ööl kinni peetud, kuid lasti linnapeale lahti ja tulemuseks siis see, millest siin loeme. Väga haige teema, sest järjekordselt oli kannatajaks inimene, kes ei kannatanud ülekohut ja sekkus. Hea artikkel, AP kohta. Kogu aeg tuleb meelde kuidas ta alati rõhutas kedagi sõimates "pederasst". Ise raisk oli, lugege, ega paljud ei mäleta, ega saagi mäletada vanuse tõttu http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vagistajad-ei-taha-vangis-istuda.d?id=3122165

 

  

        

Kuniks retse ei hakata hukkama, ei muutu midagi. Eesti (ja jewroliidu) humaansed seadused kaistevad kurjategijaid, tavalised inimesed on jäetud täiesti kaitseta! Saavad mis nad saavad, aasta pärast lunivad juba hea käitumise pärast vabaks ning paari aasta pärast see ehk ka õnnestub. Just selliste inimeste pärast peakski olema surmanuhtlus olemas. Võtad elu, annad elu! Meil aga on paari aastaga võimalik hea käitumise korral üldse vabaks saada. Mina näiteks ei sooviks selliseid olevusi kunagi enam meie ühiskonnas näha aga... Euroopa liit, neile on see inimõiguste vastane... Ahh, kurja, haige see meie ühiskond. Kurb, kurb, kurb. Ääretult kahju kahest tütrest ja nende emast.

ELUAEGNE RAISKADELE.

HUVITAV, KAS AP NAINE KA TEADIS MILLISE VÄRDJAGA TA KOOS ELAB?????MEHE VÄGISTAJA JA TULEVASE MÕRVARIGA!!!!!Kaastunne S perele!Loodame ,et kohus teeb õige otsuse ja neid värde enam Tartu tänaval ei kohta!!! Kõige kurvem ongi see, et kogu see Eesti inimsaast teab, et nad võivad ja saavad kõike teha. Halvimal juhul istuvad paar aastat tasuta toidu peal ja seejärel tagasi kuritegusid sooritama. Kellele see kasulik on? Aru ma ei saa miks Eestis hoitakse saasta ja ahistatakse häid, korralikke inimesi. Vastik hakkab sellele mõeldes. Vabalt võib siin riigis narkojoobes kaks inimest surnuks sõita, oled korduvalt kinni istunud, tapad inimese ära. Pole hullu, ata ata, ära enam nii tee....Kellele kurat selle saasta kaitsmine kasulik on! Masendav mis siin riigis toimub, jään pöialt hoidma, et värdjad saaksid väärilise karistuse, kuigi tean, et nii ei lähe:( surmanuhtlus uuesti sisse viia!sellised kaabakad tunnevad endid karistamatutena 30.05.2013 artikli kommentaariumis on avaldatud (kirjapilt muutmata): need peksjad olid pedofiilid. isegi vangis olles olid grupi vägistamises osalenud. jälgid lojused. aga see ohver ise ka siis pätt ja peksja. raisad tuleks kotkastele nokkimiseks välja panna........... Kas sellisel rämpsul peaks ikka elamiseks õigus olema!?? Sellistele paadunud retsidivistidele tuleb erandkorras surmanuhtlus kohandada, sellised ei muutu iial. Tundub, et bandiitide sõbrad kommimas. Need kaks pederasti tuleks eluksajaks vangi panna kui nad välja tulevad tapavad veel kellegi ära. ... Kas mahalamutamine, mahapõletamine või mahamüümine. Viimasel juhul eeldatavasti sigalaks. Aga jah. Ennevanasti oli õigeteleestlastel sellises olukorras kombeks külameestel tõrvikutega kohale minna ja värdloomade pesale tuli räästasse pista. Sellistel jätistel ei ole õigust elule, ükskord võiks inimkond sellest aru saada ja selliseid kuklalasuga hukkama asuda. Esmalt hindas kohus artiklis avaldatud hinnangut. Kuna artiklis on välja toodud hageja nimi, siis on tavalugejale arusaadav, et hagejat nimetatakse „paadunud kriminaaliks“. Kohtul tuleb tuvastada, kas sellise hinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Sõnavabadusse sekkumine peab olema „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“ (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (konventsioon) artikkel 10 lg-s 2 sätestatud piirangute eeldused). EIK on rõhutanud, et õigus maine kaitsele on õigus, mis on kaitstud konventsiooni artikli 8 alusel osana õigusest eraelu austamisele (vt Pfeifer vs. Austria, nr 12556/03, p 35, 15.11.2007). Selleks aga, et oleks võimalik kohaldada artiklit 8, peab rünne inimese maine vastu olema teatava raskusastmega ning see peab olema toimunud viisil, mis kahjustab õigust eraelu austamisele (vt A. vs Norra, nr 28070/06, p 64, 09.04.2009). Kohus leidis, et tegemist on kohase väärtushinnanguga. Puudub vaidlus, et hageja oli artikli avaldamise ajal karistatud kuus korda kriminaalkorras ja 20 korda väärteokorras.

Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on ühiskonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-02, p 7). Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et vaidlusalune väärtushinnang ei olnud põhjendatud, kuna hageja karistused olid karistusregistris kustutatud. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 järgi registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kohus leidis, et kui isik on varasemalt kuus korda kriminaalkorras karistatud, siis vaatamata andmete karistusregistrist kustutamisele ei ole ületatud õigustatud kriitika piiri, nimetades sellist isikut „paadunud kriminaaliks“. Järgnevalt andis kohus hinnangu vaidlusalustele kommentaaridele. Kohus leidis, et kõik eeltoodud kommentaarid on halvustava tähendusega. Kohus hindas kommentaare kogumis, sest nende ajalise ja sisulise tiheda seose tõttu moodustavad nad isiklike õiguste rikkumise terviklikuks juhtumiks. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-09, p 16). Kommentaarides nimetatakse hagejat värdjaks, raisaks, lojuseks, kaabakaks ja rämpsuks, kelle suhtes tuleb kohaldada surmanuhtlust. Kohus leidis, et käesoleval juhul on rünne hageja maine vastu piisava raskusastmega ning on toimunud viisil, mis kahjustab õigust eraelu austamisele. Õigus maine kaitsele on õigus, mis on kaitstud konventsiooni artikli 8 alusel osana õigusest eraelu austamisele. Tuleb leida õiglane tasakaal kaitstes konventsiooniga tagatud kahte väärtust, so artikliga 10 kaitstav sõnavabadus ühelt poolt ja artiklis 8 sätestatud õigus eraelu austamisele teiselt poolt. EIK on leidnud, et põhimõtteliselt väärivad artiklite 8 ja 10 alusel tagatud õigused samaväärset austamist (vt Delfi AS vs. Eesti, viidatud eespool, p 139). Kostja on hageja nõudmisel kommentaarid kõrvaldanud 10.07.2015 (tl 29-33, vt nõudekirja p 4.12). Arvestades kommentaaride sisu, ei ole nende kõrvaldamisega ebaproportsionaalselt riivatud kostja sõnavabadust. Kohus peab tuvastama, kas vaatamata kommentaaride kõrvaldamisele saab kostjat pidada võlaõigusseaduse alusel vastutavaks. Hindamaks, kas kostjat saab pidada vastutavaks kolmandate isikute poolt postitatud kommentaaride eest, tuleb arvestada kommentaaride konteksti, kaebaja võetud meetmeid laimavate kommentaaride vältimiseks või kõrvaldamiseks ning kommentaaride tegelike koostajate vastutust alternatiivina kaebaja vastutusele (vt Delfi AS vs. Eesti, viidatud eespool, p 142). Lisakriteeriumina tuleks hinnata kannatanu enda käitumist (Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete and Index.hu Zrt vs. Ungari, nr 22947/13, p 83, 02.02.2016). Üldised vastutuse kriteeriumid on paika pandud EIK praktikaga. Uudisteportaali võib võtta vastutusele, ilma et tekiks vastuolu konventsiooni artikliga 10, kui kolmandate isikute kommentaarid sisaldavad endas vihakõne ja vägivallale õhutamist ning neid viivitamatult ei kõrvaldata, isegi kui väidetav ohver või kolmandad isikud pole neist teavitanud. EIK on leidnud, et konventsiooni artiklist 17 tulenevalt ei kuulu konventsioonis väljendatud ja sellega tagatud väärtustega vastuolus olevad avaldused artikli 10 kaitse alla. Näidetena on toodud holokausti eitavad, natsismipoliitikat õigustavad, kõiki moslemeid terrorismiga seostavad või juute Venemaal kurjuse allikana kujutavad avaldused (vt Delfi AS vs. Eesti, viidatud eespool, p 136). Kuigi EIK ei ole sisustanud vihakõne definitsiooni, siis täiendavalt on vihakõne ja vägivallale õhutamist käsitletud otsuses Perinçek vs. Šveits ([suurkoda] nr 27510/08, p-d 204-220, 15.10.2015). Siinjuures on EIK kasutanud vihakõne sisustamisel Ministrite Komitee soovitust nr R(97)20 liikmesriikidele vihkamist väljendavate avalduste kohta, milles vihkamist väljendav avaldus on määratletud kui mis tahes vormis väljendus, mis levitab, õhutab,

edendab või õigustab rassiviha, ksenofoobiat või antisemitismi, ning milles on märgitud, et vihkamist väljendava avalduse mõju on kahjulikum, kui seda levitatakse meedias (vt Perinçek vs. Šveits, viidatud eespool, p 78). Käesolevas asjas avaldatud artiklid kajastasid asjaolusid, kuidas inimene peksti avalikus kohas surnuks. Tegemist ei olnud neutraalse teema ega tasakaalustatud artikliga. Kuriteo toimepannud isikuid käsitleti jõhkarditena, kes peksid surnuks kahe tütre isa. Kajastati, kuidas pärast isiku surnuks peksmist läksid tapjad Otepääle pidutsema. Seega pidi olema kostjale arusaadav, et sellised artiklid kutsuvad esile teravaid arutelusid internetis. Kostja kajastas kommentaaride arvu artikli pealkirja kõrval, kutsudes selliselt isikuid artiklit lugema ja arvamust avaldama. Esimese artikli kommentaaride arv oli 60 ja teisel artiklil 58. On usutav et suurema arvu kommentaaridega artiklid olid loetavamad ja võib väita, et vaidlusalused artiklid olid tavalugejale atraktiivsed. Samuti oli tegemist avalikkusele huvi pakkuva teemaga - kuritegevus. Samas pööras kohus tähelepanu asjaolule, et kommentaarid väljendasid tavalugejate reaktsiooni inimese tapmisele. Sellises kontekstis saab Interneti-portaalide anonüümsetes kommentaarides vaidlusaluseid väljendeid lugeda tavapärasteks. See vähendab aga mõju, mis tuleks omistada sellistele väljenditele (vt Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete and Index.hu Zrt vs. Ungari, viidatud eespool, p 77). Käesoleval juhul sai hageja valida, kas esitada nõue kostja või kommentaaride tegelike autorite vastu. Kuni käesoleva ajani on kommentaaride autorite tuvastamise võimaldamine tsiviilkohtumenetluses ebakindel ning seega saab jaatada olukorda, kus hageja esitab nõude meediaettevõtte vastu. See ei ole iseenesest ebaproportsionaalne sekkumine meediaettevõtte õigusesse sõnavabadusele (vt Krone Verlags GmbH & Co. KG vs. Austria (nr 4), nr 72331/01, p 32, 09.11.2006). Kostja, tuginedes ise eelpool toodud kriteeriumidele, ei ole tõendanud, et hagejal oli tõhus meede nõude esitamiseks kommentaaride tegelike autorite vastu. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas kostja poolt sisse viidud teatamise ja kõrvaldamise süsteem toimiv vahend kõikide asjaosaliste õiguste ja huvide tasakaalustamiseks. Tegemist ei ole Delfi AS vs. Eesti sarnase kaasusega, sest kolmandate isikute kommentaarid ei sisaldanud vihakõne ega vägivallale õhutamist, nagu seda mõistetakse EIK praktikas. Delfi AS vs Eesti kaasuses osundab üks kommentaar kannatanu juudi päritolule. Käesolevas asjas ei sisalda kommentaarid vihakõne elemente ega sellega vägivallale õhutamist. Seetõttu tuleb eristada olukorda, kui kommentaarid ei sisalda vihakõne ega vägivallale õhutamist vaid on lihtsalt solvavad ja vulgaarsed (vt Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete and Index.hu Zrt vs. Ungari, viidatud eespool, p-d 64, 75, 77). Hinnates kõiki eeltoodud aspekte leidis kohus, et kostja on oma seadusest tuleneva kohustuse täitnud teatamise ja kõrvaldamise süsteemiga, mis on käesolevas asjas õiguste ja huvide tasakaalustamiseks sobiv vahend. Kostja vastutusele võtmine, et ta ei kõrvaldanud omal initsiatiivil kommentaare viivitamatult, ei ole põhjendatud. Kuna kostja hageja nõudmisel koheselt õigusvastased kommentaarid kõrvaldas, siis sellega kostja tsiviilõiguslik vastutus lõppes. Hageja nõue kostja vastu isikuõiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 462 lg 2 lause 1 kohaselt asendas kohus hageja taotlusel hageja ja omal algatusel kannatanu nime initsiaalidega. Kostja on 10.03.2016 taotlenud 07.03.2016 kohtuistungi protokolli parandamist (tl 192 – 201). Kostja on lisanud pärast asja lahendamist protokolli täiendavad seisukohad, mida ta väidetavalt on kohtuistungil avaldanud. Kohus jättis protokolli parandamise taotluse rahuldamata, märkides, et esiteks ei ole võimalik tagantjärele kontrollida, kas kostja esindaja selliseid seiskohti kohtuistungil avaldas ning teiseks nende

protokollis kajastamata jätmine ei oma asja lahendamise ega edasikaebamise seisukohalt tähtsust. TsMS § 163 lg-le 1 tuginedes jättis kohus hageja menetluskulud 30 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 70 % ulatuses hageja kanda, märkides, et hageja on nõudnud ebaõigete andmete ümberlükkamist (7 väidet) ja mittevaralise kahju hüvitamist ja kohtu hinnangul on hagi rahuldamise ulatuseks (artiklis avaldatud kolme ebaõige väite parandamine) 30%. Kohus määras kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 450 eurot ja esindaja kulud 2844 eurot, kokku 3294 eurot (tl 179, 188). Kostja menetluskuludeks on esindaja kulud 4000 eurot käibemaksuta (tl 181-182, 189). Kohus pidas hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 450 eurot. Hinnates hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leidis kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta. Tuginedes Riigikohtu praktikale ning arvestades asja mahtu ja keerukust leidis kohus, et 120 eurot käibemaksuta on mõistlik vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurus. Hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leidis kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine, sh kliendilt info saamine, analüüsimine, tõendite kogumine – 6 tundi, 05.01.2016 menetlusdokumendi koostamine, sh 15.12.2015 vastusega tutvumine – 6 tundi, 07.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi. Kohtu hinnangul on hageja vajalikud esindaja kulud (16 t x 120 x 20 %) 2304 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 30% ulatuses, so (riigilõiv 135 eurot + esindaja kulud 691,20 eurot) 826,20 eurot. Kuna hageja on TsMS § 174 lg 10 tulenevalt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, siis käsitles kohus menetluskulusid käibemaksuga. Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on (4000/27,83 t) 143,73 eurot käibemaksuta. Arvestades käesoleva asja mahtu ja keerukust leidis kohus, et mõistlikuks tunnitasuks tuleb vandeadvokaadist esindaja puhul lugeda 120 eurot käibemaksuta. Kostja esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leidis kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: 15.12.2015 vastuse koostamine, sh kliendilt info saamine, analüüsimine, tõendite kogumine – 10 tundi, 07.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi. Kohtu hinnangul on kostja vajalikud ja põhjendatud kulud esindaja kulud (14 t x 120) 1680 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 70 % ulatuses, so 1176 eurot. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja määras, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista (1176 – 826,20) 349,80 eurot. Apellatsioonkaebus 02.05.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 28.03.2016 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagiavaldus täies ulatuses, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Hageja leiab, et maakohus jättis ebaseaduslikult rahuldamata hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude kommentaaride osas. Materiaalõiguse väär kohaldamine on TsMS § 631 lg 2 järgi maakohtu otsuse tühistamise aluseks Hageja nõustub maakohtu käsitlusega selles, et kostja on käsitletav ebaõigete väidete avaldajana, ja ei vaidlusta seda. Olgugi et nii Riigikohtu kui ka EIK praktikas ei ole õiguskaitsevahendeid eristatud tulenevalt sellest, kas ebaõige faktiväite avaldas meediaväljaanne või muu isik, välistas maakohus võimaluse, et

hageja kui kannatanu saaks nõuda meediaväljaandelt ebaõigeid andmeid sisaldavate kommentaaride ümberlükkamist. Hageja hinnangul ei erista VÕS § 1047 lg 4 õiguskaitsevahendeid tulenevalt sellest, kas avaldamise eest vastutav isik on meediaväljaanne või mitte. Kui võtta aluseks VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjusliku seose elimineerimismeetod, on väljaspool vaidlust, et ilma kostjata ei oleks hageja au ebaõigete andmete avaldamise kaudu teotatud. Järelikult lõi just kostja kommentaaride avaldamise võimaluse kaudu kolmandatele isikutele võimaluse hageja au teotada. Puuduvad objektiivselt põhjendatud argumendid, miks peaks õiguskaitsevahendite teostamise seisukohalt eristama meediaväljaannet muudest isikutest. Vastupidiselt, kui muude isikute poolt on ebaõigete andmete avaldamine pigem juhuslikku laadi, siis andmete avaldamine kui selline ongi meediaväljaannete majandustegevuseks. Seega peab hageja hinnangul esitama meediaväljaannetele just kõrgemaid nõudeid teiste isikute au teotamise välistamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, missuguseid ebaõigeid fakte kostja hageja suhtes avaldas. Suurem osa ebaõigetest faktiväidetest on selgelt suunatud hageja au teotamisele, hageja alandamisele ning hagejale üleelamiste tekitamisele. Näiteks on hagejat nimetatud pedofiiliks, vanglas grupivägistamises osalenuks jne, lisaks avaldas kostja kommentaarid, mis kutsusid avalikult üles hageja suhtes vägivalda kasutama (nt tuleb üles puua, need värdjad tuleb samuti kasti lüüa jne). Arusaamatuks jääb, miks ei saa meediaväljaandelt nõuda eelnimetatud väidete ümberlükkamist. Maakohus jättis põhjendamatult hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused ei vasta vaidlustatud otsuse järeldustele. Üheltpoolt maakohus justkui leiab, et kostja oleks pidanud juba artikli avaldamisest peale rakendama kõrgendatud hoolsust seoses kommentaaridega ning rikkus sellega raskelt hageja isiklikke õiguseid, teisalt leiab maakohus, et kostja ei vastuta hagejale tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise eest. Hageja ei nõustu sellega, et maakohus on tema suhtes kasutatud sõna paadunud põhjendatuks lugenud. Maakohus sisustas antud väärtushinnangu läbi hageja varasema karistatuse. Kui hagejat ei saa õiguslikus mõttes (KarRS § 5 lg 1 sätestatud piirangu tõttu) nimetada korduvalt karistatud isikuks, siis ei ole ka vastavate väärtushinnangute andmine põhjendatud, sest väärtushinnang põhineb korduval karistamisel ehk loob justkui ebaõige mulje, et hagejal oleks mitmeid kehtivaid karistusi. Hageja hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust, kui leidis, et praegusel juhul ei ole kostja vastutav hagejale tekkinud mittevaralise kahju eest. Maakohus viitab sealjuures asjakohasele kohtupraktikale ning muuhulgas Delfi AS vs. Eesti lahendile. Eelviidatud lahendist tuleneb selgelt, et vägivalla õhutamine on käsitletav mittevaralise kahju tekitava tegevusena. Kostja leiab, et arvestades asjaolu, et kostja hoidis hageja suhtes vägivallale kutsuvaid ning halvustavaid kommentaare avalikult kättesaadavana üle kahe aasta, ebasobivate kommentaaride kõrvaldamise süsteem ei tööta praktikas ning nimetatud kommentaarid on jõudnud sisuliselt määratlemata avalikkuse ette, kommentaarid olid õelad ja selgelt suunatud hageja mõnitamisele ning kostja pidi juba artikli avaldamisel aru saama, et see artikkel võib tekitada intriigi ja rakendama sellest tulenevalt kõrgendatud hoolsust, oleks tulnud mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldada. Maakohus jagas eeltoodust tulenevalt vääralt menetluskulud. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt ebaseaduslikult, ei olnud maakohus õigustatud tuginema TsMS § 163 lg-le 1. Kui maakohus oleks hagi seaduslikult täies ulatuses rahuldanud, oleks maakohus pidanud jätma kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele

Kostja hinnangul on maakohtu otsus hageja vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus hageja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Vastuapellatsioonkaebus 15.06.2016 esitatud vastuapellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 28.03.2016 otsuse osas, millega kohustati kostjat omal kulul avaldama veebiväljaandes www.ohtuleht.ee järgmine parandus: „Ajalehe SL Õhtuleht veebiväljaandes 29.05.2013 ilmunud artikkel „Kahe tütre isa tapeti, kui oli laamendajad korrale kutsunud“ sisaldas ebaõigeid andmeid AP kohta, et kaks paadunud kriminaali tapsid S kättemaksuks selle eest, et S otsustas pubis neid korrale kutsuda ning kriminaalse taustaga kaks meest jätsid S näo meelde ja asusid teda varitsema. Tegelikkuses AP ei tapnud SP’a, ei asunud teda varitsema ega soovinud talle kätte maksta pubis korrale kutsumise eest“. Menetluskulud palub kostja jätta tervikuna hageja kanda ja otsustada, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõuistumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Maakohus rahuldas ebaõigesti materiaalõigust kohaldades artiklis avaldatu osas hageja ümberlükkamise nõude – nimelt rahuldas kohus lubamatult väärtushinnangute osas ümberlükkamise nõude. Vastavalt Riigikohtu praktikale selleks, et avaldatu faktiväitena kvalifitseerida tuleb välja selgitada, kas saab „jah-ei“ skaalal küsida küsimuse „kas avaldus vastab tõele või mitte“ ning selle küsimuse vastus peab olema kontrollitav kohtumenetluse käigus. Kostja hinnangul sisaldub väidetes, mille ümberlükkamist hageja soovib vaid üks faktväide „tapsid S“. See väide on jah-ei skaalal ja kohtumenetluse käigus kontrollitav. Küll aga ei ole faktiväide, millegi nimetamine „kättemaksuks“. Tegemist on hinnanguga. Faktiväiteks ei ole ka väide „varitsema“. Tegemist on iseloomustava hinnanguga. Väidet ei saa lugeda faktiväiteks lihtsalt põhjusel, et sellel on Eesti Keele Seletavas vms sõnaraamatus definitsioon. Kõik laialdaselt käibel olevad hinnangud on seletavas sõnaraamatus defineeritud. Tänaseks on hageja mõistetud õigeks, kuid see ei muuda asjaolu, et kaasajal oli artiklis antud hinnang põhjendatud. Seega on maakohus rahuldanud ümberlükkamise nõude ka väärtushinnangute osas, mis on VÕS § 1047 lg 4 mõttes lubamatu, ja sellega rikkunud materiaalõigust. Lisaks leiab kostja, et maakohtu poolt rahuldatud ümberlükatav n-ö ebaõigeid andmeid sisaldav tekst ei vasta hagiavalduse sisule, kuna on tunduvalt mahukam, on lubamatu, kuna sunnib kostja ümber lükkama ka hinnangut ja sisaldab tõele vastavaid faktiväiteid, mille osas ei ole ümberlükkamine võimalik. Sellega on maakohus rikkunud materiaalõigust. Ümberlükkavast, väidetavalt ebaõigeid andmeid sisaldavast tekstist jääb mulje nagu kostja oleks avaldatud ka ebaõiged väited, et hageja näol on tegu „paadunud kriminaaliga“, „S otsustas pubis neid korrale kutsuda“, „kaks kriminaalse taustaga meest“, „jätsid S näo meelde“. Esiteks väide „paadunud kriminaal“ on väärtushinnang, mis pole jah-ei skaalal hinnatav ja selle ümberlükkamist nagunii VÕS § 1047 lg 4 ei võimalda. Kostja on juba ümberlükkava artikli avaldanud ja seega on kostjalt ebaproportsionaalne nõuda teistkordset parandamist. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse kostja vaidlustatud osas muutmata ja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning mõista need kostjalt hageja kasuks välja.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.03.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses kordab hageja juba maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus hinnangu andnud. Vastates apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et puuduvad objektiivselt põhjendatud argumendid, miks peaks õiguskaitsevahendite teostamise seisukohalt eristama meediaväljaannet muudest isikutest. Vastupidiselt, kui muude isikute poolt on ebaõigete andmete avaldamine pigem juhuslikku laadi, siis andmete avaldamine kui selline ongi meediaväljaannete majandustegevuseks. Seega peab hageja hinnangul esitama meediaväljaannetele just kõrgemaid nõudeid teiste isikute au teotamise välistamiseks. Ringkonnakohus hageja seiskohaga ei nõustu. Maakohus on õigesti välja toonud, et tuleb eristada portaalipidaja ja traditsioonilise väljaande erinevust, ennekõike kolmandate isikute kommentaaride sisu suhtes. Seda on maakohus üksikasjalikult põhjendanud otsuse p-s 12. Hindamaks, kas kostjat saab pidada vastutavaks kolmandate isikute poolt postitatud kommentaaride eest, tuleb arvestada Delfi v Eesti Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkogu lahendis toodud seisukohti. Üldised vastutuse kriteeriumid on paika pandud EIK praktikaga. Uudisteportaali võib võtta vastutusele, ilma et tekiks vastuolu konventsiooni artikliga 10 (ehk PS § 45), kui kolmandate isikute kommentaarid sisaldavad endas vihakõne ja vägivallale õhutamist ning neid viivitamatult ei kõrvaldata, isegi kui väidetav ohver või kolmandad isikud pole neist teavitanud. Näidetena on toodud holokausti eitavad, natsismipoliitikat õigustavad, kõiki moslemeid terrorismiga seostavad või juute Venemaal kurjuse allikana kujutavad avaldused. Maakohtu hinnangul on käesolevas asjas kostja poolt sisse viidud teatamise ja kõrvaldamise süsteem toimiv vahend kõikide asjaosaliste õiguste ja huvide tasakaalustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole Delfi AS vs. Eesti sarnase kaasusega, sest kolmandate isikute kommentaarid ei sisaldanud vihakõne ega vägivallale õhutamist, nagu seda mõistetakse EIK praktikas. Delfi AS vs Eesti kaasuses osundab üks kommentaar kannatanu juudi päritolule. Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas ei sisalda kommentaarid vihakõne elemente ega sellega vägivallale õhutamist. Maakohus on arvestanud otsuse tegemisel õigesti ka Riigikohtu lahendi 3-2-1-43-09 p-s 14 toodud seisukohti kajastades seda otsuse p-s 12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt tuleb eristada portaalipidaja ja traditsioonilise väljaande erinevust, ennekõike kolmandate isikute kommentaaride sisu suhtes. Kostja saab vastutada üksnes selle eest, et ei võta meetmeid selgelt õigusvastaste kommentaaride viivitamatuks kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et kostjalt saab üksnes nõuda andmete eemaldamist. Lisaks märkis maakohus, et kuigi kostja on kommentaaride avaldaja, siis tuleb artikli juurde avaldatud kommentaare lugeda hinnanguteks, mille ümberlükkamist ega paranduse avaldamist kommenteerimiskeskkonna loonud meediaväljaandelt nõuda ei saa. Kostja ei ole kommentaaride koostaja ning tal puudub võimalus kommentaaride sisu enne avaldamist muuta. Kostjal on kontroll kommenteerimiskeskkonna üle ja tema võimuses on määrata, millised sisestatud kommentaarid avaldatakse ja millised mitte. Kostjal on võimalus

kommentaarid eemaldada. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi artiklite juures avaldatud kommentaarides sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks põhjendatult rahuldamata. Puudub vaidlus, et hageja oli artikli avaldamise ajal karistatud kuus korda kriminaalkorras ja 20 korda väärteokorras. Maakohus põhjendatult ei nõustunud hageja käsitlusega, et vaidlusalune väärtushinnang (paadunud kriminaal) ei olnud põhjendatud, kuna hageja karistused olid karistusregistris kustutatud. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 järgi registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et kui isik on varasemalt kuus korda kriminaalkorras karistatud, siis vaatamata andmete karistusregistrist kustutamisele ei ole ületatud õigustatud kriitika piiri, nimetades sellist isikut „paadunud kriminaaliks“. Hinnates kõiki eeltoodud aspekte leidis maakohus põhjendatult, et kostja on oma seadusest tuleneva kohustuse täitnud teatamise ja kõrvaldamise süsteemiga, mis on käesolevas asjas õiguste ja huvide tasakaalustamiseks sobiv vahend. Kostja vastutusele võtmine, et ta ei kõrvaldanud omal initsiatiivil kommentaare viivitamatult, ei ole põhjendatud. Kuna kostja hageja nõudmisel koheselt õigusvastased kommentaarid kõrvaldas, siis sellega kostja tsiviilõiguslik vastutus lõppes. Hageja nõue kostja vastu isikuõiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Antud juhul on hageja esitanud VÕS § 1047 lg 4 ümberlükkamise nõudele veel lisaks ka kahju hüvitamise nõude. Kui väited ümber lükatakse, siis sellega taastataksegi hageja endine olukord. Ülaltoodu alusel ei anna ükski hageja apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Järgnevalt vastab ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuses toodud väidetele. Vastuapellatsioonkaebuses kordab kostja juba maakohtus esitatud seisukohti. Kõigile neile on andnud maakohus põhjaliku hinnangu, millega ringkonnakohus nõustub. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses toodud väitega, mille kohaselt antud juhul maakohus rahuldas ebaõigesti materiaalõigust kohaldades artiklis avaldatu osas hageja ümberlükkamise nõude – nimelt rahuldas kohus lubamatult väärtushinnangute osas ümberlükkamise nõude. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt on väited „kaks paadunud kriminaali tapsid S“, „tapsid S kättemaksuks selle eest, et S otsustas pubis neid korrale kutsuda“ ja „asusid teda varitsema“ faktiväited. Kajastades isiku tegevust varitsemisena, siis on tegemist faktiväitega, tähendades luuramist ja jälgimist. Samuti on kontrollitav väide, kas tegu pandi toime kättemaksuks, ehk halva kohtlemise eest tasumiseks. Tegemist on au teotavate väidetega, mistõttu lasus kostjal nende tegelikkusele vastavuse tõendamiskohustus. Kostja väide, et hageja tappis kättemaksuks SP on ebaõige. Hageja on jõustunud kohtuotsusega KarS § 113 järgi õigeks mõistetud. Vaidlusalune väide vastaks tegelikkusele siis, kui hageja oleks tapmise eest jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud. Kostja läks vastuollu põhiseaduse (PS) §-s 22 sätestatuga, mille järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Asjaolu, et

väidetavalt avaldas kostja TV3 uudistesaate uudisloo pealkirja, ei tõenda väite vastavust tegelikkusele. Kostjal oli võimalik valida, kas sellist lauset avaldada või jätta see avaldamata. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostja (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-05, p 27). Maakohus on nimetatud osas põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud. Vastuapellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse osaliseks tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuna nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.