Kohustada Aktsiaseltsi SL Õhtuleht omal kulul avaldama veebiväljaandes www.ohtuleht.ee järgmine parandus: „Ajalehe SL Õhtuleht veebiväljaandes XXXilmunud artikkel „Kahe tütre isa tapeti, kui oli laamendajad korrale kutsunud“ sisaldas ebaõigeid andmeid A.P kohta, et kaks paadunud kriminaali tapsid Si kättemaksuks selle eest, et S otsustas pubis neid korrale kutsuda ning kriminaalse taustaga kaks meest jätsid S näo meelde ja asusid teda varitsema. Tegelikkuses
2-15-15724 A.Pei tapnud S P, ei asunud teda varitsema ega soovinud talle kätte maksta pubis korrale kutsumise eest“.
3.Punktis 2 märgitud parandus peab olema avaldatud XXXartikli tekstiga sama kirja suurusega ja kestvusega kuus kuud käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
4.Jätta rahuldamata A.Phaginõue Aktsiaseltsi SL Õhtuleht vastu XXXartikli „Kahe tütre isa tapeti, kui oli pubis laamendajad korrale kutsunud“ ja XXXartikli „Tartus mehe surnuks peksnud pätid läksid pärast roima pidutsema“ kommentaarides avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.
5.Jätta rahuldamata A.Phaginõue Aktsiaseltsi SL Õhtuleht vastu mittevaraline kahju hüvitamiseks.
6.Asendada jõustunud kohtuotsuses hageja A.Pnimi initsiaalidega A.P ja S P nimi initsiaalidega S.P. ning mitte avaldada hageja isikukoodi.
7.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi SL Õhtuleht 10.03.2016 protokolli parandamise taotlus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.A.Pmenetluskulud jätta 30 % ulatuses Aktsiaseltsi SL Õhtuleht ja Aktsiseltsi SL Õhtuleht menetluskulud jätta 70 % ulatuses A.P kanda.
6.Tasaarvestuse tagajärjel välja mõista AP Aktsiaseltsi SL Õhtuleht kasuks menetluskulud 349,80 eurot.
7.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb AP tasuda Aktsiaseltsile SL Õhtuleht hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (349,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.03.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
2-15-15724 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.A.P(hageja) esitas 21.10.2015 maakohtule hagi Aktsiaseltsi SL Õhtuleht (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ilmus kostja veebiväljaandes XXXartikkel „Kahe tütre isa tapeti, kui oli pubis laamendajad korrale kutsunud“ (artikkel 1) ja XXXartikkel „Tartus mehe surnuks peksnud pätid läksid pärast roima pidutsema“ (artikkel 2). Kostja võimaldas artikleid kommenteerida. Hagejat süüdistati kriminaalasjas nr 2-13-10116 kuriteo toimepanemises. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusega mõisteti hageja õigeks, sest hageja süü tapmises ei leidnud tõendamist. Artikkel 1 sisaldab ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnangut. Artiklite juurde kirjutatud kommentaarid sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja vastutab ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest. Hageja nõuab kostjalt nii artiklis 1 kui ka kommentaarides sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamist viisil, et kostja avaldab artikliga vähemalt sama kirjasuurusega ning kestusega kuus kuud otsuse jõustumisest veebiväljaandes andmete ümberlükkamist sisaldav teade. Ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja tekitanud hagejale mittevaralise kahju. Avaldatud kommentaarid ei kuulu sõnavabaduse kaitsealasse. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, milles ta on õigeks mõistetud ja toime pannud ei ole. Hagejal esinesid olulised meeleolulangused ja negatiivsed emotsioonid, mis tekitasid temas stressi. See on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes, häirides hageja igapäevaelu. Hageja nõuab kostjalt mittevaralist kahju lisaks sellel alusel, et see mõjutaks kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest (VÕS § 134 lg 6). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Artiklid ja kommentaarid on kostja enne hagi esitamist veebist eemaldanud. Kostja eemaldas andmed 10.07.2015, kui ta sai hagejalt kahju hüvitamise nõudekirja. Kostja on jätkuartiklitega kajastanud, kuidas ja mida kohtumenetluses tõendatuks loeti ja millised olid otsused. Artiklis 1 viidati TV3 uudiste pealkirjale ning selliselt on artiklis ka viidatud. Kostja ei ole vaidlustatud väidetes ega ka kogu ülejäänud artiklis hageja nime avaldanud. Kostja ei ole sellisel viisil väiteid avaldanud nagu hageja neid loeb. Kostja ei saa ümber lükata andmeid, mida ta ei ole avaldanud. Samuti on artiklis 1 kajastatud kaks väidet väärtushinnangud, mida ei saa ümber lükata. Isegi kui eeldada, et hageja on artiklis 1 äratuntav, siis avaldatud väärtushinnangud on põhjendatud. Hageja on kriminaalse taustaga isik. Kommentaaride osas märgib kostja, et kommentaariumi pidaja on enda initsiatiivil kohustatud tagama vaid vihakõne, otseseid ähvardusi või üleskutseid vägivallale sisalduvate kommentaaride kustutamise. Sellised kommentaarid on antud kontekstis tavapärased. Ainult kolm kommentaari sisaldavad hageja nime. Hageja ei ole viidanud, et kommentaarid sisaldavad vihakõne. Kõigi muude kommentaaride osas on piisavaks hoolsusmeetmeks teata-ja-võetakse3
2-15-15724 maha süsteem. Kostjal ei olnud kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid sisalduvaid kommentaare ennetada. Kostja on kommentaaride eemaldamisega oma hoolsusstandardi täitnud. Hageja kasutuses oli väga lihtne meede kommentaaride eemaldamiseks. Hageja ei saa kommentaaride ümberlükkamist nõuda. Hageja õigusi ei ole kommentaarid rikkunud, sest kommentaaris ei nimetata hagejat nimeliselt. Internetis saab kahju tekkida eelkõige selles, et isiku nime guugeldades ilmuvad välja tema kohta artiklid (vt Euroopa Kohtu kohtuasi C-131/12, Google vs. Hispaania, p 37). Kommentaarid ei ole avalike otsimootorite kaudu leitavad, sest neid ei ole selliselt indekseeritud. Alternatiivselt leiab kostja, et juhul kui kostja vastutab, siis kostja on rikkumise heastanud ja väidetavad ebaõiged faktiväited ümber lükanud. Kostja on protsessi kajastanud ja viidanud Tartu Ringkonnakohtu otsusele, millega hageja õigeks mõisteti. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud: •
Kostja avaldas veebiväljaandes XXXartikli „Kahe tütre isa tapeti, kui oli pubis laamendajad korrale kutsunud“ ja XXXartikli „Tartus mehe surnuks peksnud pätid läksid pärast roima pidutsema“ (tl 11-12, 20-21);
•
Artikleid sai kommentaariumisse sisenedes kommenteerida ning artikli pealkirjade juures avaldati kommentaaride arv;
•
Artiklites kajastati sündmust, mis toimus 25.05.2013 kella 7.07-7.12 ajal Tartus Küüni ja Poe tn ristumiskohas, kus peksti S P (S.P), kes selle tagajärjel suri. Hagejat kahtlustati S.P tapmises;
•
30.06.2014 Tartu Maakohtu otsusega mõisteti hageja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi S.P tapmises;
•
03.12.2014 Tartu Ringkonnakohtu otsusega mõisteti hageja KarS § 113 järgi õigeks (tl 92132). Kohtuotsus on jõustunud.
5.Hageja nõuab kostjalt XXXartiklis ja artiklite kommentaarides sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.
6.Esmalt käsitleb kohus XXXartiklis avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 32-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18). Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õiged või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid)
2-15-15724 andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13). Kohus märgib, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.
7.Hageja vaidlustab faktiväidetena kolme XXX artiklis avaldatud väidet, mis on avaldatud järgmistes lausetes: •
Kaks paadunud kriminaali tapsid S i kättemaksuks selle eest, et S otsustas pubis neid korrale kutsuda, vahendab TV3 „Seitsmesed uudised“;
•
Kriminaalse taustaga kaks meest jätsid S näo meelde ja asusid teda varitsema.
Kostja leiab, et isiku tegevuse nimetamine „kättemaksuks“ või „varitsemiseks“ on subjektiivne iseloomustav hinnang ning seega ei saa tõusetuda nende väidete ümberlükkamise kohustust. Kohtu hinnangul on väited „kaks paadunud kriminaali tapsid S “, „tapsid S kättemaksuks selle eest, et S otsustas pubis neid korrale kutsuda“ ja „asusid teda varitsema“ faktiväited. Kajastades isiku tegevust varitsemisena, siis on tegemist faktiväitega, tähendades luuramist ja jälgimist (XXX). Samuti on kohtu hinnangul kontrollitav väide, kas tegu pandi toime kättemaksuks, e halva kohtlemise eest tasumiseks. Tegemist on au teotavate väidetega, mistõttu lasus kostjal nende tegelikkusele vastavuse tõendamiskohustus.
8.Kostja leiab, et ei ole avaldanud väiteid sellisel kujul nagu hageja seda välja toob ning kostja ei saa ümber lükata andmeid, mida ta ei ole avaldanud. Siinjuures on vaidlus selles, et kostja leiab, et vaidlusalustes lausetes ei ole kajastatud hageja nime ja seega ei ole hageja avalikkusele äratuntav. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et artikkel ei ole seostatav hagejaga. Artikli neljandas lõigus on lause, et tapmises kahtlustatavatena on kinni peetud A.Pja AP(tl 12). Samuti ei nõustu kohus kostja väitega, et kostja on üksnes viidanud TV3 uudistesaate „Seitsmesed uudised“ uudisloole. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Hageja saab sellisel juhul nõuda, et avaldaja lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-07, p 13). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-15, p 13). Artikkel sisaldab konkreetset väidet, et isikud tapsid S.P, kui ka väidet, et isikud on kahtlustatavad. Artikkel tervikuna jätab mulje, et hageja pani toime teise inimese tapmise. Seda kinnitavad artikli juures avaldatud tavalugejate kommentaarid. Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna järgmises lauses on märgitud, et isikud on tapmises kahtlustatavad, siis ei ole kostja ebaõigeid andmeid avaldanud. Avaldatust saab järeldada, et
2-15-15724 hageja tappis S.P. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, et ta on andmed juba ümber lükanud, kajastades kohtumenetluse käiku järgmistes artiklites (tl 133). Nimetatu ei kujuta endast kostja poolt nende andmete ümberlükkamist, mida hageja hagis nõuab. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et artikli sisust järeldub, et hageja oli üks paadunud kriminaalist, kes tappis S.P.
9.Kostja väide, et hageja tappis kättemaksuks S.P on ebaõige. Hageja on jõustunud kohtuotsusega KarS § 113 järgi õigeks mõistetud. Vaidlusalune väide vastaks tegelikkusele siis, kui hageja oleks tapmise eest jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud. Kostja läks vastuollu põhiseaduse (PS) §-s 22 sätestatuga, mille järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Asjaolu, et väidetavalt avaldas kostja TV3 uudistesaate uudisloo pealkirja, ei tõenda väite vastavust tegelikkusele. Kostjal oli võimalik valida, kas sellist lauset avaldada või jätta see avaldamata. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostja (vt Riigikohut lahend nr 3-2-1-17-05, p 27). Kostja pole tõendanud teise ega kolmanda väite õigsust. Vaidlust ei ole selles, et hageja viibis sündmuskohal, kuid ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et sellel õhtul hageja järgnes S.P-le. Kostja on tõendina esitanud Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 lahendi, millest nähtub, et S.P ühines hageja ja AP, kui viimased läksid mööda Küüni tn (tl 108).
10.Hageja soovib artiklis avaldatud kolme ebaõige väite ümberlükkamist viisil, et kostja peab avaldama veebiväljaandes teate, et artikkel sisaldas ebaõiget faktiväidet. Kostja peab avaldama, et: 1) tegelikkuses ei tapnud A.P S P; 2) tegelikkuses ei soovinud A.P Sile kätte maksta ega tapnud teda selle eest, et S otsustas pubis teda korrale kutsuda; 3) tegelikkuses ei asunud A.P Sit varitsema. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, so kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute eest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07, p 29). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et avaldatud artiklist järelduvad kolme lause kaudu ebaõiged väited hageja kohta. Hageja saab avaldajalt nõuda, et ta lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub. Avaldaja kohustamine lükata ümber või parandada ebaõiged andmed on ajakirjandusvabaduse proportsionaalne riive (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-07, p 14). Meediaväljaandel on kohustus ja vastutus täpse ja usaldusväärse informatsiooni edastamiseks. Mida tõsisem on isiku vastu esitatud väidete iseloom, seda tugevam peab olema faktiline aluspõhi (Ziembiński vs. Poola, avaldus nr 46712/06, p-d 50-51, 24.07.2012). Isikul on õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid andmeid.
2-15-15724
11.VÕS § 1047 lg 4 alusel saab hageja nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ja avaldatavat teksti, siis on tegemist andmete parandamise nõudega. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega. Andmete ümberlükkamisel ja paranduse avaldamisel ei ole sisulist õiguslikku vahet (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-07, p 17). Tegemist on paranduse avaldamisega, sest parandamine tähendab ebaõige faktiväite kohta asjaolu avaldamist, millest tavalugeja saab järeldada, et faktiväide oli vale või ei leidnud kinnitust. Käesolevas asjas on vaja avaldada hagejat rehabiliteeriva sisuga parandus, kuivõrd artiklist tervikuna jäi mõistlikule lugejale mulje, et hageja varitses ja seejärel tappis kättemaksuks S.P. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal avaldada veebiväljaandes vastavasisuline teade, mis peab olema üleval kuus kuud pärast otsuse jõustumist.
12.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet kohustada kostjat ümber lükkama kommentaarides avaldatud ebaõiged faktiväited (vt tl 50-60). Kostja on loonud internetiportaali külastajatele võimaluse artikleid kommenteerida. Tulenevalt kohtupraktikast saab pidada kostjat kommentaaride avaldajaks võlaõigusseaduse mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-09, p 14). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt saab nõuda õiguskaitsevahendina VÕS § 1047 lg 4 alusel kommentaarides avaldatud andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Riigikohus on asja nr 3-2-1-43-09 p-s 14 märkinud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Samas selgitas kolleegium lisaks, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla meediaettevõte, aga ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Internetiportaalis uudiste ja kommentaaride avaldamine on samuti ajakirjanduslik tegevus. Samas ei saa internetiajakirjanduse olemuse tõttu portaalipidajalt mõistlikult nõuda, et enne kommentaaride avaldamist neid toimetataks samal moel, nagu seda tehakse trükiajakirjanduse väljaandega. Kui toimetamise kaudu on väljaandja kommentaari avaldamise algataja, siis internetiportaalis on avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, kes teeb selle portaali vahendusel avalikkusele kättesaadavaks. Seetõttu ei ole portaalipidaja isik, kellele informatsioon avaldatakse. Majandusliku huvi tõttu kommentaaride avaldamise vastu on aga nii trükiajakirjanduse väljaandja kui ka internetiportaali pidaja avaldajad ettevõtjatena. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kinnitas eeltoodud seisukohta (Delfi AS vs. Eesti [suurkoda], nr 64569/09, p 113, 16.06.2015). Siinjuures tuleb eristada portaalipidaja ja traditsioonilise väljaande erinevust, ennekõike kolmandate isikute kommentaaride sisu suhtes. Kostja saab vastutada üksnes selle eest, et ei võta meetmeid selgelt õigusvastaste kommentaaride viivitamatuks kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et kostjalt saab üksnes nõuda andmete eemaldamist. Lisaks märgib kohus, et kuigi kostja on kommentaaride avaldaja, siis tuleb artikli juurde avaldatud kommentaare lugeda hinnanguteks, mille ümberlükkamist ega paranduse avaldamist kommenteerimiskeskkonna loonud meediaväljaandelt nõuda ei saa. Kostja ei ole kommentaaride koostaja ning tal puudub võimalus kommentaaride sisu enne avaldamist muuta. Kostjal on kontroll kommenteerimiskeskkonna üle ja tema võimuses on määrata, millised sisestatud kommentaarid avaldatakse ja millised mitte. Kostjal on võimalus kommentaarid eemaldada.
2-15-15724
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi artiklite juures avaldatud kommentaarides sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata.
13.Hageja nõuab XXXartiklis ning XXXja XXXartiklite kommentaarides avaldatud ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.
14.VÕS § 1046 lg 1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
15.XXXartiklis on avaldatud: • Kaks paadunud kriminaali tapsid Si kättemaksuks selle eest, et S otsustas pubis neid korrale kutsuda, vahendab TV3 „Seitsmesed uudised“.
16.XXXartikli kommentaariumis on avaldatud (kirjapilt muutmata): • Püha jumal.. Ettekavatsetud mõrv, kui sellest ka meie eestikeses eluaegset ei saa siis edu.. Varsti on ka meil niimoodi tapmine igapäevane • Tuleb üles puua need molkused. Iraanis on õiglane kohtusüsteem, meil on kurjategijate kaitsmise süsteem. • on ikka debiilikud....loodetavasti saavad korraliku vanglakaristuse. • ET see rämps aasta jooksul vähki sureks! NEAN NEID! NÕIUN!!!!!!! MANAN
VÄHKI!!!!!
• Need värdjad tapjad tuleks samuti kasti lüüa kaastunne omastele. • 1000000 korda on kirutud ja neetud olgu need poliitilised petturid (pean silmas respuublikat), kes omal ajal võimule tulles lubasid 0-tolerantsi kuritegudele, kuid tegelikkuses viidi sisse ülim tolerants, kerged karistused ja süsteem, kus igasugused pätid elavad vanglates paremini kui õiguskuulekad inimesed vabaduses. Ma ei taha riiki ja valitsust, kes soosivad kurjategijate vabastamist, sest nood ebainimesed omakorda jätkavad kurja tegemist. Ja ma ei taha ka, et ohvrid peaksid maksudega ülal pidama oma laste ning vanemate tapjaid. TAASTAGE SURMANUHTLUS! • Sama seltskond koos veel 1-2 samasuguse pätiga toimetasid mõned tunnid varem Maasikas. Tuuseldasid täiesti suvalisi inemesi (ka neid, kes läksid vahele, et pätte korrale kutsuda) ning mingil hetkel visati nad sealt välja. Osa kambast istus mingi hetk ka käeraudades. Teatavasti vabastab turvameeste poolt käeraudadess pandud inimesi seaduse järgi ainult politsei. St, et see mõrtsukate seltskond (või vähemalt osa nendest) oli juba varasemate sigaduste eest samal ööl kinni peetud, kuid lasti linnapeale lahti ja tulemuseks siis see, millest siin loeme. Väga haige teema, sest järjekordselt oli kannatajaks inimene, kes ei kannatanud ülekohut ja sekkus. • Hea artikkel, A.Pkohta. Kogu aeg tuleb meelde kuidas ta alati rõhutas kedagi sõimates "pederasst". Ise raisk oli, lugege, ega paljud ei mäleta, ega saagi mäletada vanuse tõttu XXX
2-15-15724 • •
• •
•
• •
Kuniks retse ei hakata hukkama, ei muutu midagi. Eesti (ja jewroliidu) humaansed seadused kaistevad kurjategijaid, tavalised inimesed on jäetud täiesti kaitseta! Saavad mis nad saavad, aasta pärast lunivad juba hea käitumise pärast vabaks ning paari aasta pärast see ehk ka õnnestub. Just selliste inimeste pärast peakski olema surmanuhtlus olemas. Võtad elu, annad elu! Meil aga on paari aastaga võimalik hea käitumise korral üldse vabaks saada. Mina näiteks ei sooviks selliseid olevusi kunagi enam meie ühiskonnas näha aga... Euroopa liit, neile on see inimõiguste vastane... Ahh, kurja, haige see meie ühiskond. Kurb, kurb, kurb. Ääretult kahju kahest tütrest ja nende emast.
ELUAEGNE RAISKADELE.
HUVITAV, KAS A.P NAINE KA TEADIS MILLISE VÄRDJAGA TA KOOS ELAB?????MEHE VÄGISTAJA JA TULEVASE MÕRVARIGA!!!!!Kaastunne Si perele!Loodame ,et kohus teeb õige otsuse ja neid värde enam Tartu tänaval ei kohta!!! Kõige kurvem ongi see, et kogu see Eesti inimsaast teab, et nad võivad ja saavad kõike teha. Halvimal juhul istuvad paar aastat tasuta toidu peal ja seejärel tagasi kuritegusid sooritama. Kellele see kasulik on? Aru ma ei saa miks Eestis hoitakse saasta ja ahistatakse häid, korralikke inimesi. Vastik hakkab sellele mõeldes. Vabalt võib siin riigis narkojoobes kaks inimest surnuks sõita, oled korduvalt kinni istunud, tapad inimese ära. Pole hullu, ata ata, ära enam nii tee....Kellele kurat selle saasta kaitsmine kasulik on! Masendav mis siin riigis toimub, jään pöialt hoidma, et värdjad saaksid väärilise karistuse, kuigi tean, et nii ei lähe:( surmanuhtlus uuesti sisse viia!sellised kaabakad tunnevad endid karistamatutena
XXXartikli kommentaariumis on avaldatud (kirjapilt muutmata): • need peksjad olid pedofiilid. isegi vangis olles olid grupi vägistamises osalenud. jälgid lojused. aga see ohver ise ka siis pätt ja peksja. • raisad tuleks kotkastele nokkimiseks välja panna........... • Kas sellisel rämpsul peaks ikka elamiseks õigus olema!?? • Sellistele paadunud retsidivistidele tuleb erandkorras surmanuhtlus kohandada, sellised ei muutu iial. Tundub, et bandiitide sõbrad kommimas. • Need kaks pederasti tuleks eluksajaks vangi panna kui nad välja tulevad tapavad veel kellegi ära. • ... Kas mahalamutamine, mahapõletamine või mahamüümine. Viimasel juhul eeldatavasti sigalaks. Aga jah. Ennevanasti oli õigeteleestlastel sellises olukorras kombeks külameestel tõrvikutega kohale minna ja värdloomade pesale tuli räästasse pista. • Sellistel jätistel ei ole õigust elule, ükskord võiks inimkond sellest aru saada ja selliseid kuklalasuga hukkama asuda.
17.Esmalt hindab kohus artiklis avaldatud hinnangut. Kuna artiklis on välja toodud hageja nimi, siis on tavalugejale arusaadav, et hagejat nimetatakse „paadunud kriminaaliks“. Hageja peab sellist hinnangut halvustavaks. Kohtul tuleb tuvastada, kas sellise hinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Sõnavabadusse sekkumine peab olema „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“ (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 10 lg-s 2 sätestatud piirangute eeldused). Kuigi ajakirjandus ei tohi ületada teatud piire, eelkõige seoses teiste isikute maine ja õigustega ning vajadusega vältida
2-15-15724 konfidentsiaalse informatsiooni avalikustamist, on ajakirjanduse ülesanne levitada oma kohustuste ja vastutusega kooskõlas oleval viisil teavet ja ideid kõigis avalikku huvi pakkuvates küsimustes (vt Jersild vs. Taani, 23.09.1994, p 31, seeria A nr 298). EIK on rõhutanud, et õigus maine kaitsele on õigus, mis on kaitstud konventsiooni artikli 8 alusel osana õigusest eraelu austamisele (vt Pfeifer vs. Austria, nr 12556/03, p 35, 15.11.2007). Selleks aga, et oleks võimalik kohaldada artiklit 8, peab rünne inimese maine vastu olema teatava raskusastmega ning see peab olema toimunud viisil, mis kahjustab õigust eraelu austamisele (vt A. vs Norra, nr 28070/06, p 64, 09.04.2009).
18.Kohus leiab, et tegemist on kohase väärtushinnanguga. Puudub vaidlus, et hageja oli artikli avaldamise ajal karistatud kuus korda kriminaalkorras ja 20 korda väärteokorras. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on ühiskonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-02, p 7). Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et vaidlusalune väärtushinnang ei olnud põhjendatud, kuna hageja karistused olid karistusregistris kustutatud. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 järgi registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kohus leiab, et kui isik on varasemalt kuus korda kriminaalkorras karistatud, siis vaatamata andmete karistusregistrist kustutamisele ei ole ületatud õigustatud kriitika piiri, nimetades sellist isikut „paadunud kriminaaliks“.
19.Järgnevalt annab kohus hinnangu vaidlusalustele kommentaaridele. Kohus leiab, et kõik eeltoodud kommentaarid on halvustava tähendusega (vt otsuse p 16). Kohus hindab kommentaare kogumis, sest nende ajalise ja sisulise tiheda seose tõttu moodustavad nad isiklike õiguste rikkumise terviklikuks juhtumiks. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-09, p 16). Kommentaarides nimetatakse hagejat värdjaks, raisaks, lojuseks, kaabakaks ja rämpsuks, kelle suhtes tuleb kohaldada surmanuhtlust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on rünne hageja maine vastu piisava raskusastmega ning on toimunud viisil, mis kahjustab õigust eraelu austamisele. Õigus maine kaitsele on õigus, mis on kaitstud konventsiooni artikli 8 alusel osana õigusest eraelu austamisele. Tuleb leida õiglane tasakaal kaitstes konventsiooniga tagatud kahte väärtust, so artikliga 10 kaitstav sõnavabadus ühelt poolt ja artiklis 8 sätestatud õigus eraelu austamisele teiselt poolt. EIK on leidnud, et põhimõtteliselt väärivad artiklite 8 ja 10 alusel tagatud õigused samaväärset austamist (vt Delfi AS vs. Eesti, viidatud eespool, p 139). Kostja on hageja nõudmisel kommentaarid kõrvaldanud 10.07.2015 (tl 29-33, vt nõudekirja p 4.12). Arvestades kommentaaride sisu, ei ole nende kõrvaldamisega ebaproportsionaalselt riivatud kostja sõnavabadust.
20.Kohus peab tuvastama, kas vaatamata kommentaaride kõrvaldamisele saab kostjat pidada võlaõigusseaduse alusel vastutavaks. Hindamaks, kas kostjat saab pidada vastutavaks kolmandate isikute poolt postitatud kommentaaride eest, tuleb arvestada: kommentaaride
2-15-15724 konteksti, kaebaja võetud meetmeid laimavate kommentaaride vältimiseks või kõrvaldamiseks ning kommentaaride tegelike koostajate vastutust alternatiivina kaebaja vastutusele (vt Delfi AS vs. Eesti, viidatud eespool, p 142). Lisa kriteeriumina tuleks hinnata kannatanu enda käitumist (Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete and Index.hu Zrt vs. Ungari, nr 22947/13, p 83, 02.02.2016).
21.Üldised vastutuse kriteeriumid on paika pandud EIK praktikaga. Uudisteportaali võib võtta vastutusele, ilma et tekiks vastuolu konventsiooni artikliga 10, kui kolmandate isikute kommentaarid sisaldavad endas vihakõne ja vägivallale õhutamist ning neid viivitamatult ei kõrvaldata, isegi kui väidetav ohver või kolmandad isikud pole neist teavitanud. EIK on leidnud, et konventsiooni artiklist 17 tulenevalt ei kuulu konventsioonis väljendatud ja sellega tagatud väärtustega vastuolus olevad avaldused artikli 10 kaitse alla. Näidetena on toodud holokausti eitavad, natsismipoliitikat õigustavad, kõiki moslemeid terrorismiga seostavad või juute Venemaal kurjuse allikana kujutavad avaldused (vt Delfi AS vs. Eesti, viidatud eespool, p 136). Kuigi EIK ei ole sisustanud vihakõne definitsiooni, siis täiendavalt on vihakõne ja vägivallale õhutamist käsitletud otsuses Perinçek vs. Šveits ([suurkoda] nr 27510/08, p-d 204-220, 15.10.2015). Siinjuures on EIK kasutanud vihakõne sisustamisel Ministrite Komitee soovitust nr R(97)20 liikmesriikidele vihkamist väljendavate avalduste kohta, milles vihkamist väljendav avaldus on määratletud kui mis tahes vormis väljendus, mis levitab, õhutab, edendab või õigustab rassiviha, ksenofoobiat või antisemitismi, ning milles on märgitud, et vihkamist väljendava avalduse mõju on kahjulikum, kui seda levitatakse meedias (vt Perinçek vs. Šveits, viidatud eespool, p 78).
22.Käesolevas asjas avaldatud artiklid kajastasid asjaolusid, kuidas inimene peksti avalikus kohas surnuks. Tegemist ei olnud neutraalse teema ega tasakaalustatud artikliga. Kuriteo toimepannud isikuid käsitleti jõhkarditena, kes peksid surnuks kahe tütre isa. Kajastati, kuidas pärast isiku surnuks peksmist läksid tapjad Otepääle pidutsema. Seega pidi olema kostjale arusaadav, et sellised artiklid kutsuvad esile teravaid arutelusid internetis. Kostja kajastas kommentaaride arvu artikli pealkirja kõrval, kutsudes selliselt isikuid artiklit lugema ja arvamust avaldama. Esimese artikli kommentaaride arv oli 60 ja teise artiklil 58. On usutav et suurema arvu kommentaaridega artiklid olid loetavamad ja võib väita, et vaidlusalused artiklid olid tavalugejale atraktiivsed. Samuti oli tegemist avalikkusele huvi pakkuva teemaga kuritegevus. Samas pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et kommentaarid väljendasid tavalugejate reaktsiooni inimese tapmisele. Sellises kontekstis saab Interneti-portaalide anonüümsetes kommentaarides vaidlusaluseid väljendeid lugeda tavapärasteks. See vähendab aga mõju, mis tuleks omistada sellistele väljenditele (vt Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete and Index.hu Zrt vs. Ungari, viidatud eespool, p 77). Käesoleval juhul sai hageja valida, kas esitada nõue kostja või kommentaaride tegelike autorite vastu. Kuni käesoleva ajani on kommentaaride autorite tuvastamise võimaldamine tsiviilkohtumenetluses ebakindel ning seega saab jaatada olukorda, kus hageja esitab nõude meediaettevõtte vastu. See ei ole iseenesest ebaproportsionaalne sekkumine meediaettevõtte õigusesse sõnavabadusele (vt Krone Verlags GmbH & Co. KG vs. Austria (nr 4), nr 72331/01, p 32, 09.11.2006). Kostja, tuginedes ise eelpool toodud kriteeriumidele, ei ole tõendanud, et hagejal oli tõhus meede nõude esitamiseks kommentaaride tegelike autorite vastu.
2-15-15724 Kostja ei ole pidanud vajalikuks täpsemalt välja tuua meetmeid, kuidas filtreeritakse vihakõne, vägivallale õhutamist ja vägivallale üleskutsumist sisalduvaid kommentaare (vt 07.03.2016 kohtuistungi protokoll, tl 196). Kostja leiab, et käesolevate kommetaaride puhul oli piisav meede, et kasutusel oli teatamise ja kõrvaldamise süsteem, mille alusel sai igaüks teavitada kostjat kohatust kommentaarist vajutades selleks ette nähtud nuppu. Samuti oli kehtestatud kommenteerimistingimused (tl 13).
23.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas kostja poolt sisse viidud teatamise ja kõrvaldamise süsteem toimiv vahend kõikide asjaosaliste õiguste ja huvide tasakaalustamiseks. Tegemist ei ole Delfi AS vs. Eesti sarnase kaasusega, sest kolmandate isikute kommentaarid ei sisaldanud vihakõne ega vägivallale õhutamist, nagu seda mõistetakse EIK praktikas. Delfi AS vs Eesti kaasuses osundab üks kommentaar kannatanu juudi päritolule. Käesolevas asjas ei sisalda kommentaarid vihakõne elemente ega sellega vägivallale õhutamist. Seetõttu tuleb eristada olukorda, kui kommentaarid ei sisalda vihakõne ega vägivallale õhutamist vaid on lihtsalt solvavad ja vulgaarsed (vt Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete and Index.hu Zrt vs. Ungari, viidatud eespool, p-d 64, 75, 77).
24.Hinnates kõiki eeltoodud aspekte leiab kohus, et kostja on oma seadusest tuleneva kohustuse täitnud teatamise ja kõrvaldamise süsteemiga, mis on käesolevas asjas õiguste ja huvide tasakaalustamiseks sobiv vahend. Kostja vastutusele võtmine, et ta ei kõrvaldanud omal initsiatiivil kommentaare viivitamatult, ei ole põhjendatud. Kuna kostja hageja nõudmisel koheselt õigusvastased kommentaarid kõrvaldas, siis sellega kostja tsiviilõiguslik vastutus lõppes. Hageja nõue kostja vastu isikuõiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
25.TsMS § 462 lg 2 lause 1 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus asendab hageja taotlusel hageja ja omal algatusel kannatanu nime initsiaalidega.
26.TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kostja on 10.03.2016 taotlenud 07.03.2016 kohtuistungi protokolli parandamist (tl 192 – 201). TsMS § 50 lg 1 järgi menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja on lisanud protokolli lk 3 ja 4 väidetavalt tema poolt kohtuistungil avaldatud seisukohti. Hageja ei ole protokolli parandamise taotluse osas seiskohta avaldanud. Kohus jätab kostja protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Protokolli parandamise eesmärk on parandada protokollis oluline viga menetlustoimingu käigu või muu asjaolu kajastamisel, mis omab asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt tähtsust. Kostja on lisanud pärast asja lahendamist protokolli täiendavaid seisukohad, mida ta väidetavalt on kohtuistungil avaldanud. Esiteks ei ole võimalik tagant järele kontrollida, kas kostja esindaja selliseid seiskohti kohtuistungil avaldas ning teiseks nende protokollis kajastamata jätmine ei oma asja lahendamise ega edasikaebamise seisukohalt tähtsust. Menetluskulud
2-15-15724
27.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on nõudnud ebaõigete andmete ümberlükkamist (7 väidet) ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on hagi rahuldamise ulatuseks (artiklis avaldatud kolme ebaõige väite parandamine) 30 %. Kohus jätab hageja menetluskulud 30 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 70 % ulatuses hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskuludeks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud (TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks: riigilõiv 450 eurot ja esindaja kulud 2844 eurot, kokku 3294 eurot (tl 179, 188). Kostja menetluskuludeks on esindaja kulud 4000 eurot käibemaksuta (tl 181-182, 189).
29.Hageja on esitanud kostja menetluskulude osas vastuväite, et need on liiga suured.
30.Kohus hindab esmalt hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 450 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Hinnates hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta. Riigikohtu kolleegium on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-145-13). Arvestades asja mahtu ja keerukust leiab kohus, et 120 eurot käibemaksuta on mõistlik vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurus.
31.Hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine, sh kliendilt info saamine, analüüsimine, tõendite kogumine – 6 tundi, 05.01.2016 menetlusdokumendi koostamine, sh 15.12.2015 vastusega tutvumine – 6 tundi, 07.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi. Kohtu hinnangul on hageja vajalikud esindaja kulud (16 t x 120 x 20 %) 2304 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 30
2-15-15724 % ulatuses, so (riigilõiv 135 eurot + esindaja kulud 691,20 eurot) 826,20 eurot. Kuna hageja on TsMS § 174 lg 10 tulenevalt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, siis käsitleb kohus menetluskulusid käibemaksuga.
32.Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on (4000/27,83 t) 143,73 eurot käibemaksuta. Arvestades käesoleva asja mahtu ja keerukust leiab kohus, et mõistlikuks tunnitasuks tuleb vandeadvokaadist esindaja puhul lugeda 120 eurot käibemaksuta.
33.Kostja esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: 15.12.2015 vastuse koostamine, sh kliendilt info saamine, analüüsimine, tõendite kogumine – 10 tundi, 07.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 4 tundi. Kohtu hinnangul on kostja vajalikud ja põhjendatud kulud: esindaja kulud (14 t x 120) 1680 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 70 % ulatuses, so 1176 eurot.
34.Kohus tasaarvestab poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista (1176 – 826,20) 349,80 eurot.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.