Perekonnaõigus › Abielulahutus

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei saa hageja abielu lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna kostja elab välismaal ja kostja ei soovi Eestisse tulla. Hageja palub lahutada poolte vahel 28. aprillil 2021 sõlmitud abielu. Hageja soovib saada peale lahutust abielueelse perekonnanime „K“. 1(3)

2-23-14011 Kostja avaldas hagiavalduse vastuseks, et nõustub lahutusega. Kohtuistung Kohtuistungil 03. aprillil 2025 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu, kuna elavad kostjaga eraldi, hageja elab Eestis, kostja Türgis. Hageja selgitab, et 2023 aasta aprilli kuus sõitis kostja ära, kostjal on välismaal laps teise naisega. Hageja leiab, et abikaasade leppimine ega abielu taastamine ei ole võimalik, kuna pooled elavad eraldi riikides ja nad ei ole peale kostja ärasõitu enam kohtunud. Hageja palub abielu lahutada. Kostja avaldas, et on nõus lahutusega. Kostja võtab omaks, et ta sõitis Eestist ära aprillis 2023. Kostja ei kommenteeri, kas tal on Türgis teine naine ja laps.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 28. aprillil 2021 Narva Linnavalitsuses, dokumendi nr 115-32-2021/67. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud, pooled elavad ligikaudu kaks aastat eraldi. Hageja on kindel, et abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja nõustub lahutamisega. Vastavalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus leiab, et abikaasadele leppimiseks tähtaja andmine ei ole põhjendatud ning see ei too kaasa abikaasade lepitamist. Kohtuistungil selgus, et abikaasad elavad eraldi riikides ning abielu taastamine ei ole võimalik. Pooled on nõus abielu lahutamisega. Kohus, arvestades kogumis poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti, järeldab, et abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik, poolte abielu ei ole võimalik taastada. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, sõlmitud 28. aprillil 2021 Narva Linnavalitsuses, dokumendi nr 115-32-2021/67.

2(3)

2-23-14011 Hageja taotles kohtult anda hagejale peale lahutust hageja enne abielu kantud perekonnanimi K. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus tuvastas rahvastikuregitrist, et hageja perekonnanimi enne abielu oli K. Kohus taastab vastavalt hageja taotlusele hagejale enne esimest abielu kantud perekonnanime „K“. Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamine Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad kohtuotsuse peale edasikaebamise õigusest. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.