Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-9134
Kohtuasi
C.U avaldus lepitusmenetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C.U määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: C.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oleg Matvejev Puudutatud isik I: J.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Puudutatud isik II: U.R (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalja Santaševa Eestkosteasutus: Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada C.U 10.03.2025 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja võtta täiendav tõend (lapse isa poolt lapsele tehtud kõnede väljatrükk) vastu.
2.Tühistada Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus osas, milles maakohus muutis Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kehtestatud lapse isa suhtlemiskorda lapsega ning määras uue suhtlemiskorra. Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta Tallinna Ringkonnakohtu poolt 08.03.2023 määratud suhtlemiskord muutmata, määrata see sundtäidetavaks ja määrata, et kohtumääruse täitmine on tagatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega.
Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles avaldaja palub tühistada maakohtu määruse lapse ärakuulamise taotluse rahuldamata jätmise osas ning lapse isa 06.06.2024 teate koos tõenditega arvestamata jätmise osas. Ülejäänud osas rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus on jõustunud osas, milles maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
5.1.Jätta rahuldamata C.U 15.02.2024 taotlus kuulata laps ära sõltumatu kutselise psühholoogi poolt.
5.2.Mitte arvestada asja lahendamisel C.U 06.06.2024 teadet koos tõenditega ning jätta eeltoodu tähelepanuta.
5.3.Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.
5.4.Määrata, et sundtäidetav on Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kehtestatud C.U suhtlemiskord lapse U.R-iga , mille kohaselt:
5.4.1.Laps U.R viibib oma isa C.U juures paaritutel nädalatel kolmapäeval, neljapäeval ja reedel selliselt, et isa võtab lapse kolmapäeval pärast kooli ja viib lapse reede hommikul kooli.
5.4.2.Laps viibib oma isa juures paaris nädalatel reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval selliselt, et isa võtab lapse reedel pärast kooli ja viib lapse esmaspäeva õhtul kella 20.30-ks tagasi lapse ema J.W elukohta.
5.4.3.Kohtumise ärajäämisest teavitavad vanemad teineteist kirjalikult võimalusel vähemalt 3 päeva enne planeeritud kohtumist.
5.4.4.Isadepäeva veedab laps alati isaga. Emadepäeva veedab laps alati emaga.
5.4.5.Oma sünnipäeva veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei viibi, õigus lapsega suhelda telefoni vms teel igal ajal, arvestades lapse päevakava (kool, huvialaringid, üritused jms) ja lapse uneaega.
5.4.6.Jõulud (23.12–25.12) veedab laps isaga. Aastavahetuse (30.12–01.01) veedab laps emaga. Vanemad võivad kirjalikult kokku leppida ka teistsuguses korras.
5.4.7.Lapsevanemal on õigus igapäevaselt (s.t ka ajal, kui laps viibib teise vanema juures) suhelda lapsega telefoni teel, elektroonilisi jms vahendeid kasutades, arvestades lapse päevakava (kool, huvialaringid, üritused jms) ja lapse uneaega.
5.4.8.Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu (01.01.2017 seisuga) piires, samuti Norra Kuningriiki ja Šveitsi Konföderatsiooni, informeerides enne sõitu teist vanemat reisigraafikust (st sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Euroopa Liidu liikmesriikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Reisida sooviv vanem teavitab teist vanemat e-kirja teel lapsega reisile mineku soovist, reisi sihtkohast, peatuspaikadest, reisiplaanidest, sõiduaegadest ja kestusest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Vanem, kelle käes on lapse reisidokumendid, annab need mõistliku aja jooksul enne reisi algust lapsega reisile minevale vanemale üle, aga mitte hiljem kui viis päeva enne reisi algust. Juhul, kui reisi kestus, mis võib olla maksimaalselt 2 nädalat, ületab vanemaga graafiku järgi või kokkuleppel koosviibitava aja, saab reisida ainult teise vanema nõusolekul.
5.5.Käesoleva lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmine on tagatud TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega.
2-22-9134
6.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C.U (lapse isa) esitas 27.06.2023 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks koos esialgse õiguskaitse kohaldamise avaldusega.
2.Lapse isa palub määrata, et: Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9134 kindlaks määratud suhtlemiskord on tervikuna sundtäidetav; täiendada kindlaks määratud suhtlemiskorda selliselt, et kohtumised ei jää ära lapse haiguse tõttu; määrata kindlaks sunnivahendid, mida on suhtlemiskorra määruse rikkumise korral õigus J.W (lapse ema) suhtes rakendada, mh lubada kohtutäituril kasutada lõpplahendi täitmiseks sunniraha ja TMS § 179 lg 4 alusel jõudu.
3.08.03.2023 tegi Tallinna Ringkonnakohus käesolevas tsiviilasjas lahendi, millega rahuldas lapse isa määruskaebuse osaliselt ja määras kindlaks lapse isa ja lapse suhtlemiskorra. Alates 2016 kuni 2023 mai lõpuni toimus lapse ja isa vaheline regulaarne suhtlemine. Laps ööbis isa juures samuti regulaarselt alates 2016 kuni 2023 mai lõpuni igal nädalal. Selle üle polnud vanemate vahel vaidlust ka juba aasta kestnud kohtumenetluses, nii maakohtus kui ringkonnakohtus. Vanemad otsustasid 2023. a aprilli alguses, et paarisnädalal viibis laps 7 päeva järjest koos isaga ja paaritul nädalal viibis laps 7 päeva järjest koos emaga. 12.06.2023 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega tagati avaldaja õigus lapsega suhtlemiseks. Lõpplahendi resolutsiooni p 5.3 järgi viibib laps isa juures paaritutel nädalatel kolmapäeval, neljapäeval ja reedel selliselt, et isa võtab lapse kolmapäeval pärast kooli ja viib lapse reede hommikul kooli. Lõpplahendi resolutsiooni p 5.4 järgi viibib laps isa juures paarisnädalatel reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval selliselt, et isa võtab lapse reedel pärast kooli ja viib lapse esmaspäeva õhtul kella 20.30-ks tagasi lapse ema elukohta. Lõpplahendi resolutsiooni p 5.5 järgi teavitavad vanemad kohtumise ärajäämisest teineteist kirjalikult võimalusel vähemalt 3 päeva enne planeeritud kohtumist. Lõpplahendi resolutsiooni p 5.9 järgi on lapse isal õigus igapäevaselt (s.t ka ajal, kui laps viibib teise vanema juures) suhelda lapsega telefoni teel, elektroonilisi jms vahendeid kasutades, arvestades lapse päevakava (kool, huvialaringid, üritused jms) ja lapse uneaega.
4.02.06.2023 teatas lapse ema lapse isale, et laps ei tule enam isa juurde. Lapse ema esitas politseisse 2023. a mai lõpus avalduse selle kohta, et lapse isa peksis last 2023. a mai lõpus enda autos. Lapse isa kinnitab, et ei ole oma last kunagi peksnud ega löönud. Väidetav peksmine või löömine pole tõendatud. Politsei pole tuvastanud, et lapse isa oleks last peksnud või löönud. Seega on alusetu ema täielik keeldumine lapsele suhtlemiskorra graafikuga
2-22-9134 määratud kohtumisest ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus tuleb tunnistada kiiremas korras sundtäidetavaks. Sellega rikkus ema täielikult määruse resolutsiooni p-i 5.4, jättes isale lapse paarisnädala reedel 02.06.2023 üle andmata ja resolutsiooni p-i 5.3, jättes isale lapse üle andmata kolmapäeval 07.06.2023.
5.Lapse isa ei usu, et laps ei soovi isaga suhelda. Laps ei ole midagi sellist 2023. a juunis telefoni teel isale väljendanud. Ema eesmärk on teha pahatahtlikult kõik lapse kaugenemiseks ja vaimse sideme nõrgenemiseks poja ja isa vahel, mis on lubamatu. Lapse ema ei luba lapse isal suhelda viimastel nädalatel lapsega isegi telefoni teel ja teiste sidevahendite abil. Lapse isa arvates rikub lapse ema määruse punkti 5.9, sest ei luba alates 25.06.2023 lapsel isaga vajalikul määral suhelda. Lapse isa ei ole näinud oma last 2023. a mai lõpust avalduse esitamise seisuga juba üle ühe kuu ehk ca 40 päeva. 22.06-05.07.2023 ei võtnud laps ema survel telefonitoru.
6.Avaldaja peab vajalikuks täiendada kindlaks määratud suhtlemiskorda selliselt, et kohtumised ei jää ära lapse haiguse tõttu. Arvestades üle 30 päeva esinenud lapse ema käitumist, mille puhul ta leiab ja mõtleb välja igasuguseid põhjuseid, et lõpetada lapse ja isa suhtlus ja kiindumussuhe, on ema poolt väljamõeldud haigused väga suure tõenäosusega veel üks põhjus, mis annab aluse jätta jõustunud suhtlemiskorra lahend meelevaldselt täitmata.
7.24.07.2023 lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse lapse isa suhtes. Lapse ema määrust ei vaidlustanud. Sellega nõustus ta prokuratuuri järeldustega. Prokuratuur tuvastas, et kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et avaldaja on löönud oma poega, tekitades talle sellega valu ja kehavigastust. Tõele ei vasta ka eestkosteasutuse 07.08.2023 seisukohas esitatud väide, et laps kardab isa ega soovi temaga kohtuda.
8.Tegelikkuses peab just lapse ema kohtuma lapsega vaid kaks korda kuus, sest ta ei taga lapsele tõhusat õigust saada algharidust. Lapse isa on pööranud ema tähelepanu vajadusele abistada korralikult last kooliülesannete täitmisel. Lapse ema tunnistas 01.08.2023 telefonivestluses lapse isaga oma puudulikku oskust tegeleda lapse koolikohustuse ja arenguga.
9.Juhul kui kohus peab vajalikuks muuta jõustunud lõpplahendi resolutsiooni käesolevas asjas, siis lapse isa arvates on mõistlik lahendus, kui laps viibib paarisnädalal isa juures reedest peale kooli kuni järgmise reedeni selliselt, et reedel peale kooli läheb laps ema juurde. Paaritul nädalal viibib laps isa juures esmaspäevast peale kooli kuni neljapäevani selliselt, et neljapäeval peale kooli läheb laps ema juurde ja viibib ema juures niimoodi, et reedel peale kooli läheb laps isa juurde.
10.18.01.2024 esitas lapse isa täiendava seisukoha, milles märgib, et 19.12.2023 vastuses on Tallinna Perekeskus kinnitanud, et nemad ei näe isa ja lapse omavahelisest suhtest tulenevat põhjust, miks nad ei võiks omavahel kohtuda väljaspool perekeskust. Isa ja poja vahel on kiindumussuhe, kuivõrd nende käitumine ja suhtlemine teineteisega väljendas emotsionaalset seotust ja lähedust. Seega on Tallinna Perekeskuse kokkuvõte aluseks lapse isa avalduse täielikuks rahuldamiseks. Isa ei ole lapsele ohtlik. Lapsel on võimalik ööbida isa korteris. Lapse ema ei ole võimaldanud peale lapsega viimast kohtumist detsembris lapse ja isa vahelisi kohtumisi ega telefonikõnesid.
11.Lapse isa vaidleb 15.02.2024 seisukohas ema poolt pakutud suhtlemiskorra graafikule vastu. Isa ei ole näinud oma last ühtegi korda viimase kahe kuu jooksul. Lapse telefon ei vasta sisuliselt 2023. aasta oktoobrist, tõenäoliselt ema survestamise tõttu. Laps on kinnise
2-22-9134 iseloomuga vaid ema juuresolekul. Isa juures on laps alati olnud sõbralik, avameelne ja positiivne. Laps ei tunne ennast ema juures vabana ja õnnelikuna. Laps on alati tundnud end vaba ja õnnelikuna just isa juures. Kaamerad ei ole lapsele kahjulikud. Ema kardab lihtsalt, et laps hakkab välja rääkima, kuidas selle poole aasta jooksul on ta temaga käitunud ja kuidas last kohustati valetama. Kaamerad on isa korteris juba mitu aastat ja nad ei ole kunagi last seganud. Laps peab veetma isaga aega oluliselt rohkem, sest isa on tegelenud ainuisikuliselt ja edukalt lapse hariduse küsimustega, millele ema ei ole pööranud erilist tähelepanu. Laps on koolist puudunud ja hilinenud, puuduvad õppevahendid, kodused ülesanded on jäetud tegemata tänavu jaanuaris kokku neljal korral.
12.Lapse isa palub määrata lapse ja isa suhtlemiskorra järgnevalt: esmaspäevast reedeni viibib laps isa juures; reedel peale kooli, kuid hiljemalt kell 16.00 läheb laps ema juurde ja viibib seal kuni esmaspäeva hommikuni; esmaspäeval viib ema lapse kooli, peale kooli, kuid hiljemalt kell 16.00 läheb laps isa juurde ja viibib tema juures kuni reede hommikuni. Juhul kui koolipäev jääb ära või laps peab õppima kodukoolist (kodust), siis: esmaspäevast reedeni laps viibib isa juures; reedel kell 14.00 tuleb ema lapsele järgi ja laps viibib ema juures kuni esmaspäevani hommikuni; esmaspäeval tuleb laps isa juurde kell 09.00 ja viibib isa juures kuni reede kella 14.00-ni. Puudutatud isikute seisukohad
13.Lapse ema ei ole lapse isa avaldusega nõus.
13.1.26.05.2023 viis isa lapse pärast enda juures viibimist kooli. Koolist tulles märkas ema lapse põsel punetust. Laps ei soovinud algul emale selgitada, millest punetus on tekkinud, kuid pikkamööda avanes ning rääkis, et eelmisel päeval pärast kooli oli isa teda löönud, sest laps oli saanud koolis märkuse. Ema pöördus koheselt EMO-sse, vigastus fikseeriti ja seejärel pöördus ema politseisse. Laps oli emaga alates 26.05.2023 kuni 27.07.2023 seoses 25.05.2023 juhtunuga, misjärel alustati lapse isa suhtes kriminaalasja nr 23231551250 menetlus. 05.06.2023 toimus ümarlaud politsei, ohvriabi ja lastekaitse esindajatega, kus otsustati, et kriminaalmenetluse lõpuni jääb laps ema juurde. 24.07.2023 sai lapse ema kätte kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. 28.07.2023 läks laps isa juurde graafiku järgselt. Alates 07.07.2023 kuni 14.07.2023 oli laps emaga Bulgaaria reisil. Reis ei olnud planeeritud, mistõttu lapse isale räägiti sellest telefoni teel. Alates 26.06.2023 kuni 28.07.2023 suhtles laps isaga telefonitsi ja viberi kaudu, kui ta ise tahtis.
13.2.29.09.2023 seisukohas märkis lapse ema, et varasemas menetluses tema poolt esile toodud asjaolud ning probleemid ei ole paremaks muutunud. Pigem on isa käitumine muutunud veelgi enam last kahjustavaks ning traumeerivaks. Isa esitas pidevalt alusetuid kaebusi ema kohta. Ema käis koos pojaga korduvalt lastekaitsetöötajatele selgitusi andmas. Tavapärane isapoolne suhtlus koosneb etteheidetest, sõimust, alusetutest kaebustest erinevatele ametkondadele. Last otseselt kahjustav käitumine on isa poolt pidev lapse „ülekuulamine”, suunavate ja survestavate küsimustega. Sellised toimingud isa salvestab. Lapse isa kõnetoon ja suhtlusviis lapsega suheldes on muutunud väga agressiivseks ning survestavaks, nii et laps ei soovi isaga suhelda. Kriminaalmenetlus küll lõpetati, kuid arvestades asjaolu, et kriminaalmenetluses eelistatakse kahtlustatava õigusi tõendamise seisukohalt, ei tähenda kriminaalmenetluse lõpetamine üheselt, et toimunu ei leidnud aset. Laps on sellest rääkinud emale, kooli med.õele, lastekaitsetöötajatele ning tal on EMO-s tuvastatud ka punetus löögi tagajärjel. Kuni ümarlaua toimumiseni 05.06.2023 viibis laps emaga ja olukorda arutati lastekaitsega. Laps kinnitas löömist ka lastekaitsetöötajatele, rääkis ka sellest, et isa karjub ta peale ning ta kardab teda ning keeldus isa juurde minemast. Pärast
2-22-9134 kriminaalmenetluse lõppu (28.07.2023) oli laps graafiku kohaselt kuni 31.07.2023 isaga ja
01.08.emaga. 02.08.-04.08. oli laps isaga. Emale helistas lastekaitsetöötaja ning palus tuua laps vestlusele, sest lapse isa oli esitanud kuriteoteate, et ema peksab last. Laps rääkis, et isa sundis teda kaamera ees ütlema, et ema peksab teda ja kui ta seda ei ütle, siis annab talle ise peksa. Samuti oli isa käskinud lapsel jälgida, mida ema teeb, kellega suhtleb, kus käib, vaadata ema telefoni ja kirjavahetust ning sellest kõigest tuleb isale ette kanda. Alates 04.08.2023 elab laps emaga. Arvestades isa käitumist, on arusaadav, et lapsel on tugev tõrge isaga suhtlemisele. Ema on lapsega arutanud, kuidas laps oleks valmis isaga suhteid taastama ja suhtlema. Laps keeldub kategooriliselt isa juurde ööseks jäämast. Ta on äärmisel juhul valmis kohtuma temaga lühiajaliselt, sedagi vastumeelselt.
13.3.19.01.2024 seisukohas märkis lapse ema, et Tallinna Perekeskuses toimunud kohtumised kulgesid rahulikult, kuivõrd isa käitus spetsialistide juuresolekul vaoshoitult ja kontrollitult, totaalselt erinevalt sellest, kuidas ta lapsega käitub ilma kõrvaliste isikuteta. Laps avaldas, et sellistel tingimustel võib ta isaga suhelda, kuid ta teab, et tavaolukorras käitub isa erinevalt. Laps on nõus isaga suhtlema lühiajaliste kohtumiste ajal. Ta ei ole nõus isa juures ööbima.
13.4.Arvestades lapse soovi ja vajadust stabiilse ning rahuliku elu järele, samas vajadust suhelda eemal elava vanemaga, palub ema kehtestada suhtlemiskorra järgnevalt: laps veedab isaga paaritu nädala laupäeval kella 10.00-st kuni 20.30-ni ning paarisnädala reedel kella 14.00-st kuni 20.30-ni. Lapse võtab kokkulepitud kohast isa ja toob tagasi koju; isal on õigus helistada lapsele üks kord päevas kuni kella 21.00-ni; suhtlus vanemate vahel lapsega seotud küsimustes toimub sõnumi või e-posti teel.
14.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et lapse isa avaldus ei ole põhjendatud.
14.1.Lähtudes sellest, et olukord on muutunud alates 2023. a maist veel keerulisemaks seoses isa käitumisega (füüsiline ja vaimne vägivald lapse suhtes) ning lapse poolt avaldatud sooviga elada ema juures, leiab eestkosteasutus, et lapse huvides on vaja muuta Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega määratud suhtlemiskorda. Elukorraldus, kus laps elab võrdselt mõlema vanema juures, on lapsele stressirohke, koormav ning samuti on lapse soovi vastu, mida kinnitavad ka isa poolt edastatud XXX Gümnaasiumi arengukaart ja dokumenteeritud lapse arvamused. Laps on avaldanud lapse heaolu spetsialistile korduvalt soovi elada ema juures ning kohtuda isaga siis, kui ta ise soovib. Kohtumised isaga võivad leida aset 2 korda kuus ehk üle nädalavahetuse.
14.2.Lapse isal on selge ettekujutus sellest, kuidas lapse elu peaks välja kujunema, millega laps peaks tegelema ning kuidas ja kellega peab suhtlema. Sellest tulenevalt ei ole ta võimeline tegema kompromisse ema soovide suhtes nt kooli, arsti, huviringi valides või suhtluskorra osas.
14.3.18.01.2024 seisukohas leiab Lasnamäe Linnaosa Valitsus, et lapsele on isaga kokkusaamised olulised. Kohtumised näitasid positiivset suunda isa käitumises, kuna perekeskuse töötajate juuresolekul ei küsitlenud isa last, vaid tegeles lapsega ning pühendas talle tähelepanu. Tuginedes lapse arvamusele ning lähtudes lapse huvidest ja soovist mitte kohtuda isa korteris kaamerate all, leiab eestkosteasutus, et kohtumised isaga võiksid toimuda üks kord nädalas avalikes kohtades.
2-22-9134
14.4.05.02.2024 esitas Tallinna Linnavalitsus seisukoha, milles märkis, et toetab 19.01.2024 lapse ema ettepanekut suhtlemiskorra määramiseks.
15.Lapsele määratud esindaja pooldab lastekaitse seisukohta ja lähtudes lapse soovist leiab, et kohtumised isaga võivad leida aset 2 korda kuus ehk üle nädalavahetuse. Laps on esindajale avaldanud, et ta ei soovi isaga suhelda. 06.02.2024 esitas lapse esindaja seisukoha, milles leidis, et lapse ema 19.01.2024 taotlus ei ole lapse huvidega vastuolus, mistõttu toetab esindaja hetkel lapse ema ettepanekut. Maakohtu määrus ja põhjendused
16.Maakohus jättis rahuldamata lapse isa taotluse kuulata laps ära sõltumatu kutselise psühholoogi poolt. Maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja muutis Harju Maakohtu 06.12.2022 määrusega, mida Tallinna Ringkonnakohus täpsustas 08.03.2023 määrusega, kehtestatud lapse isa suhtlemiskorda lapsega ning määras uue suhtlemiskorra järgnevalt: laps veedab isaga aega paaritu nädala laupäeval kella 10.00-st kuni kella 20.30-ni ning paarisnädala reedel kella 14.00-st kuni kella 20.30-ni. Isa võtab lapse kokkulepitud kohast ja viib tagasi kokkulepitud kohta. Isa kohtub lapsega avalikus kohas (näiteks ostukeskus, mängutuba, mänguväljak, loomaaed, kohvik/restoran, park vms); isal on õigus suhelda lapsega telefoni teel, elektroonilisi jms vahendeid kasutades, üks kord päevas vahemikus kella 20.00-st kuni kella 21.00-ni; suhtlus vanemate vahel lapsega seotud küsimustes toimub sõnumi või e-posti teel; käesolev määrus on sundkorras täidetav ning käesoleva määruse täitmise rikkumise korral võib lapse vanematele määrata sunniraha TMS § 261 sätestatud korras. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda.
17.Maakohus leidis, et lapse isa taotlus lapse ärakuulamiseks sõltumatu kutselise psühholoogi poolt tuleb rahuldamata jätta. Kohus kuulas lapse isiklikult ära 11.04.2024 sotsiaaltöötaja (lapse heaolu spetsialist Diana Linnart-Gromova) juuresolekul. Kohtul puudus seetõttu vajadus kaasata lapse ärakuulamisele psühhiaater või psühholoog. Samuti ei ole lapse isa selgitanud, mis põhjusel on psühholoogi osavõtt lapse ärakuulamisest vajalik. Psühhiaatri ega psühholoogi kaasamise vajadust ei tingi asjaolu, et lapse esindajal puudub psühholoogia-alane kõrgharidus.
18.Kohus kohaldas enne 01.09.2022 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i
563.Lepitusmenetlust saab alustada üksnes juhul, kui vanema ja lapse suhtlemise kord on reguleeritud kohtumääruse või kokkuleppega ning selle kohtumääruse või kokkuleppe täitmisel on ilmnenud probleemid. Lapse vanemad ei vaidle selle üle, et maakohtu 06.12.2022 määrusega, mida ringkonnakohus täpsustas 08.03.2023 määrusega, kokkulepitud mahus suhtlemist ei ole isa ja lapse vahel toimunud. Samas on lapse vanemate vahel vaidlus selle üle, kellest on tingitud kohtumiste ära jäämised. Lapse vanemate vahel puudub usaldus ja koostöövalmidus ning suhted on konfliktsed. Kohus tegi 17.07.2023 määruses vanematele ettepaneku erimeelsuste lahendamiseks pöörduda nõustaja juurde. 11.10.2023 toimunud ärakuulamisel ei jõudnud lapse vanemad lapsega suhtlemise korraldamises kokkuleppele. Maakohus tunnistas seetõttu lepitusmenetluse ebaõnnestunuks.
19.Sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (TsMS § 563 lg 7 p 1). Kohus võib lepitusmenetluse ebaõnnestumisel otsustada suhtlemist reguleerivat määrust muuta ja
2-22-9134 sätestada lapse huvide ning vanemate võimalustega paremas kooskõlas oleva suhtlemise korra (TsMS § 563 lg 7 p 2). Samuti saab kohus teha muudatusi vanema õigustes lapse suhtes, kui lepitusmenetluse järel selgub, et lapsega suhtlemise korra tagamiseks ei piisa lapsega suhtlemise korra muutmiseks. Kohus pidas praegusel juhul piisavaks võimaldada määrata kohtutäituril suhtluskorda rikkuvale vanemale sunniraha.
20.Lapse vanemad on soovinud maakohtu 06.12.2022 määrusega, mida ringkonnakohus täpsustas 08.03.2023 määrusega, kehtestatud suhtlemiskorda muuta. Hagita menetluses tehtud kestva toimega lõpplahendit võib kohus TsMS § 480 lg 1 teise lause järgi seetõttu muuta üksnes juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Seega saaksid asjakohased olla asjaolud, mis leidsid aset peale suhtlemiskorra määruse jõustumist, s.o alates 12.06.2023. Enne seda toimunud asjaolud ei ole käesoleval juhul asjakohased, välja arvatud avaldaja poolt lapse väidetav löömine 25.05.2023, mille tõttu ei kohtunud laps ja isa ka peale suhtlemiskorra määruse jõustumist. Asjakohatud on seetõttu tõendid, mis on esitatud enne 12.06.2023 aset leidnud asjaolude tõendamiseks, ja menetlusosaliste viited varasemas menetluses esitatud tõenditele. Suhtlemiskorra muutmiseks ei anna alust ka asjaolu, et lapse ema ei pruugi olla suuteline abistama last koolitööde tegemisel või lapse huvihariduse korraldamisel. Sellest tulenevalt jättis maakohus haridust puudutatavad tõendid arvestamata.
21.Vaidlust ei ole, et isa ja lapse vahel toimus varasemalt suhtlus, kuid täna ei saa mööda vaadata sellest, et laps ei soovi isaga suhelda ja suhtlust ei ole vähemalt pärast Tallinna Perekeskuses toimunud kohtumisi toimunud. Käesolevas tsiviilasjas on laps 11.04.2024 ärakuulamisel selgelt väljendanud oma hirmu ja vastumeelsust isaga suhtlemise ees. Laps rääkis ärakuulamisel mitmel korral, et ta sai koolis halva hinde ning isa lõi selle eest oimukohta. Isa lapselt hiljem vabandust palunud ei ole. Laps selgitas, et isa on tema peale ka karjunud. Ta ei ole isaga kaameratest rääkinud, kuna kardab isa. Laps kardab, kuna ta teadis, et isa ei võta neid kaameraid maha. Kui isa vabandaks ja võtaks kodust kaamerad maha, siis lapse sõnul oleks ta valmis isaga kohtuma, kuid ta ei soovi jääda isa juurde ööbima. Perekeskuses toimunud kohtumiste osas avaldas laps, et talle meeldis isaga teiste inimeste juuresolekul suhelda, kuid üksi mitte, sest laps kardab isaga üksi jääda. Kohtunikul ei tekkinud lapse ärakuulamise käigus kordagi muljet, et laps võiks tegelikult toimunut moonutada. Kohus nõustus Tallinna Linnavalitsuse esindaja seisukohaga, et arvesse võttes keerulist olukorda peres, mis on kestnud alates 2016. aastast, ei näita kohtumised üks kord ja tund aega Tallinna Perekeskuses põhiprobleemi. Ema vägivaldus lapse suhtes tõendamist leidnud ei ole. Lapse ärakuulamisest jäi kohtule mulje, et lapse ja ema suhted on head ja lähedased. Lapse isa seisukohta, et lapse vastumeelsuse põhjuseks on emapoolne mõjutamine, asja materjalid ei kinnita. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et lapse isa kriminaalkorras lapse löömise eest ei karistatud. Siiski nähtub tsiviilasja materjalidest, et lapsel puudub isaga hetkel lähedane ja usalduslik suhe, mistõttu ei vasta maakohtu 06.12.2022 määrusega kindlaks määratud suhtlemiskord, mida ringkonnakohus täpsustas 08.03.2023 määrusega, lapse huvidele. Vaatamata sellele, et laps isaga suhelda ei soovi, on isaga suhtlemine siiski lapse huvides ning see peaks jätkuma. Varasemat määrust tuleb muuta vastavalt lapse ema 19.01.2024 ettepanekule, kuid täiendades seda. Kui laps ei ole valmis isaga suhtlema ega kohtuma vastavalt hetkel kehtivale suhtlemiskorrale, siis ei ole lapse huvides teda selleks sundida. Lapsele peab jääma aega olukorraga kohanemiseks ning lapsele vastumeelse suhtluse pealesurumine võib pigem viia soovitust vastupidise tulemuseni. Lapse isal tuleb samuti arvestada lapse tunnetega ning emotsioonidega ja sellega, et usaldusliku suhte taastamine võtab aega. Lisaks on lapse isal võimalik lapse soovidele vastu tulles lapse toast kaamera eemaldada. Vara kaitseks piisab koridoris välisukse juures olevast kaamerast. Lapse emal kui lapsega koos elaval vanemal on suhtluskorra täitmisel kaasaaitamise kohustus, mille
2-22-9134 tulemusel peavad vanemad tegema koostööd ning austama nii lapse kui ka teineteise õigusi ja huve. Vanemal on võimalik mõistlikkuse piirides veenda ning mõjutada last suhtluskorda täitma ning suhtuma suhtluskorra täitmisesse loomulikult ja positiivselt. Määruskaebus
22.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata lapse isa taotluse lapse ärakuulamiseks sõltumatu psühholoogi poolt, jättis arvestamata lapse isa 06.06.2024 teate koos tõenditega, muutis varasemat suhtlemisekorra määrust ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Lapse isa palub teha uue määruse, millega määrata vastavalt alljärgnevale kindlaks lapse isa ja lapse suhtlemise kord: esmaspäevast reedeni viibib laps isa juures; reedel peale kooli, kuid hiljemalt kell 16.00 läheb laps ema juurde ja viibib seal kuni esmaspäeva hommikuni; esmaspäeval viib ema lapse kooli. Peale kooli, kuid hiljemalt kell 16.00 läheb laps isa juurde ja viibib tema juures kuni reede hommikuni. Juhul kui koolipäev jääb ära või lapsed peavad õppima kodukoolist (kodust), siis: esmaspäevast reedeni laps viibib isa juures; reedel kell 14.00 tuleb ema lapsele järgi ja laps viibib ema juures kuni esmaspäeva hommikuni; esmaspäeval tuleb laps isa juurde kell 09.00 ja viibib isa juures kuni reede kella 14.00-ni; kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki ja Šveitsi Konföderatsiooni, informeerides enne sõitu teist vanemat reisigraafikust (s.t sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Euroopa Liidu liikmesriikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Reisida sooviv vanem teavitab teist vanemat e-kirja teel lapsega reisile mineku soovist, reisi sihtkohast, peatuspaikadest, reisiplaanidest sõiduaegadest ja kestusest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Vanem, kelle käes on lapse reisidokumendid, annab need mõistliku aja jooksul enne reisi algust lapsega reisile minevale vanemale üle, aga mitte hiljem kui viis päeva enne reisi algust. Juhul, kui reisi kestus, mis võib olla maksimaalselt 2 nädalat, ületab vanemaga graafiku järgi või kokkuleppel koosviibitava aja, siis saab reisida ainult teise vanema nõusolekul; isadepäeva veedab laps alati isaga. Emadepäeva veedab laps alati emaga. Alternatiivselt palub lapse isa tühistada maakohtu määrus tervikuna ja määrata, et Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kindlaks määratud suhtluskord on sundtäidetav tervikuna. Alternatiivselt palub lapse isa tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata lapse isa taotluse lapse ärakuulamiseks sõltumatu psühholoogi poolt, jättis arvestamata lapse isa 06.06.2024 teate koos tõenditega, muutis varasemat suhtlemiskorra määrust ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning saata asi läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Lapse isa palub määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ning jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
23.Maakohus ei ole määrust tehes lähtunud lapse huvidest. Laps soovib isaga suhelda. Tallinna Perekeskuse 27.12.2023 kokkuvõtte kohaselt oli lapse ja isa vaheline kontakt kõigil 11-l kohtumisel vahetu, emotsionaalselt soe ja südamlik ning laps rõõmustas kohtumiste üle. Perekeskus on isegi kinnitanud, et isa ja poja vahel on kiindumussuhe, kuivõrd nende käitumine ja suhtlemine teineteisega väljendas emotsionaalset seotust ja lähedust. Laps oli
2-22-9134 terve nädal mullu juuli lõpus-augusti alguses isaga koos, aktiivne, sõbralik ning oli väga rahul, et ema lubas lõpuks tal olla koos isaga.
24.Lapsel ei ole tekkinud isa väidetava tegevuse tõttu kehavigastusi ega füüsilist valu. Lapse isa esitas kohtule pildid lapsest, mis näitavad, et lapsel pole sinikaid ega punetust, ja 31.05.2023 kirjavahetuse kooliga, millest nähtuvalt selgitab õpetaja, et tema ei ole lapsel vigastusi märganud. Laps oli mainitud fotodel rõõmsameelne. Kui isa oleks last löönud oimu piirkonda, siis sinikas oleks olnud niivõrd suur ja ilmne, et seda oleks märganud kohe või mõne päeva jooksul nii õpetajad kui kooli medõde. Kui löömine oleks aset leidnud, siis prokuratuur ei oleks lõpetanud 24.07.2023 kriminaalmenetlust. Kui kriminaalmenetlus lõpetati, siis emal ei olnud enam argumente isaga kohtumiste ärajätmiseks, mistõttu oli ema sunnitud lubama lapse isa juurde. Laps läks isa juurde mullu juuli lõpus ja augustis omal vabal tahtel, mida näitavad näiteks 27.09.2023 menetlusdokumendi raames lisadena esitatud videod. Laps tuli 28.07.2023 isa juurde ilma mingite solvumisteta, oli heas tujus ja rõõmsameelne.
25.Lapse isale tuli üllatusena, et kohus jättis arvestamata varasemas menetluses esitatud järgmised tõendid: 31.08.2022 video stenogrammiga; 29.12.2022 video stenogrammiga; 30.07.2023 video stenogrammiga; 29.12.2022 video stenogrammiga; 03.12.2022 video stenogrammiga; 27.02.2023 video stenogrammiga; 31.01.2023 video stenogrammiga; 02.02.2023 video stenogrammiga; 10.02.2023 video stenogrammiga; 06.11.2022 video stenogrammiga. Kohus ei ole lapse isale andnud pärast nimetatud tõendite vastuvõtmist teada, et need on kohtu jaoks ebausaldusväärsed. Nimetatud tõendid näitavad selgelt, et isa suhtlusõiguse piiramine on oluliselt halvendanud lapse heaolu.
26.Maakohus jättis ebaõigesti ja üllatuslikult asja lahendamisel arvestamata järgmiste tõenditega: kooli 28.06.2023 kirjaga; kooli 12.06.2023 lapse arengukaardiga; vanemate kirjavahetusega kooliasjade kohta; raamatukogu raamatute laenutuste kuvatõmmisega; 01.08.2023 emapoolse ettepanekuga; 30.07.2023 video stenogrammiga „rõdu“ episoodist; vanemate sisselogimistega e-kooli 2023. a; e-kooli 07.09.2023 väljavõttega sisselogimisest suvel; e-koolis 2023. a suvel tehtud märkuste väljavõttega; 2023. a septembri märkustega ekoolis; Sintai S spordiklubiga seotud tšekkidega; 08.02.2023 kooli iseloomustusega lapse kohta; 2023. a aprilli-mai kirjavahetusega lapse kooliprobleemide kohta; märkustega e-kooli süsteemis; vanemate kirjavahetusega kooliga 2023. a novembris-detsembris; 08.12.2023 kooli ümarlaua protokolliga lapse kohta; Tallinna Haridusameti vastusega emale; YYYi märkuste loeteluga lapse kohta; 18.03.2024 kooli iseloomustusega lapse kohta. Isal peab olema õigus tuua esile faktid, tõendid, mh videod selle kohta, et lapsel on ema valiku ja hooletuse tõttu esinenud tõsiseid ja kriitilisi probleeme koolis, tervises ning lapse üldises arengus ja heaolus. Nimetatud tõendid näitavad selgelt, et isa suhtlusõiguse piiramine on oluliselt halvendanud lapse heaolu.
27.Maakohus oleks pidanud arvesse võtma lapse isa 06.06.2024 seisukohta koos tõenditega. 06.06.2024 seisukoht ja seisukoha raames esitatud tõendid puudutavad suhtlemiskorra uut emapoolset rikkumist, millest ei olnud teada varem ja mis on väga olulise tähtsusega. Nimelt läks lapse ema lapsega reisile, sellest lapse isa teavitamata.
28.Isa ei ole kunagi palunud lapselt salvestada ema kõnesid, numbreid jne. Menetluses on korduvalt esile toodud, et just ema paneb last isa jälgima.
29.Maakohus rikkus ja ületas diskretsiooni piire, jättes lapse üle kuulamata psühholoogi/psühhiaatri juuresolekul. Lapsele määratud esindajal pole kutselise psühholoogi
2-22-9134 kõrgharidust, mistõttu ei asenda esindaja poolne ärakuulamine psühholoogi tööd. Lapse ja isa vahel ei ole olnud püsivat korralikku suhtlemist juba üle 12 kuu. Isa ei ole näinud oma last viimase poole aasta jooksul. Lapse telefon ei vasta sisuliselt 2023. a oktoobrist, tõenäoliselt ema survestamise tõttu. Laps on olnud pidevalt ema kahjulike vaimsete ja füüsiliste mõjutuste all. Lapse ärakuulamist psühholoogi juures õigustab ka see, et kõik ülejäänud menetluses osalenud isikud, sh lapsele määratud esindaja ja lastekaitse töötaja, on võtnud menetluses ilma piisava põhjenduse ja õigustuseta selge joone ja seisukoha isa ning isa poolt esitatud tõendite ning argumentide vastu. Lastekaitse töötajal puudub vajalik pädevus.
30.Maakohtu määrusest on jäetud välja isa võimalus lapsega reisida ja isa õigus teada üksikasju ema ning lapse vahelisest reisist, mis ei ole õiglane ja on isa õigusi ebaproportsionaalselt riivav.
31.Maakohtu määrusest on jäetud välja isa õigus veeta isadepäeva koos lapsega, mis ei ole lapse isa suhtes õige. Isadepäev on tähtpäev, millega märgitakse meeste rolli laste kasvatamisel ning avaldatakse tänu isadele ja vanaisadele.
32.Vaidlustavas määruses kehtestatud suhtlemiskorra graafik on äärmiselt ebapiisav lapse ja isa normaalse kontakti loomiseks ja säilimiseks, eriti arvestades seda, et enne 2023. a juunit veetis laps isaga mitu päeva järjest ja ema ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud. Isale on antud võimalus suhelda lapsega ebaproportsionaalselt vähe aega. Isal peab olema võimalus veeta lapsega oluliselt rohkem aega, laps peab isa juures ööbima. Menetlusosaliste seisukohad
33.Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Käesoleval aastal on lapse isa lapsega suhelnud vahetult ühel korral, lapse sünnipäeval tõi ta lapsele kooli kingituse. Paaril korral kevadel on ta pojale helistanud, kuid vestlus oli lapsele ebameeldiv, sest isa survestas teda endisesse kooli tagasi minema. Pärast neid kõnesid laps temaga taas suhelda ei soovinud. Paaril korral on isa helistanud lapse telefonile, kuid lasknud heliseda vaid korra ning kõne katkestanud. Rohkem kokkupuuteid isa ja lapse vahel ei ole olnud.
34.Lapsele määratud esindaja leiab, et määruskaebuse väited ja põhjendused ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.
35.Tallinna linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Lapse isa pakutud suhtlemiskord ei ole lapsele sobilik ega ole lapse huve arvestav, kuna laps on korduvalt öelnud, et soovib elada emaga ning siiani ei ole see asjaolu muutunud. Menetluse edasine käik
36.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
37.Lapse isa teatas 10.03.2025, et isa nägi oma last viimast korda füüsiliselt mullu aprillis, kui andis lapsele kingid sünnipäeva puhul. Isa on helistanud lapsele aasta jooksul praktiliselt iga päev, kuid laps tõenäoliselt ema mõjul ei võta toru või võtab toru väga harva. Lapse isa on nõus eemaldama lastetuppa paigaldatud kaamera.
2-22-9134
38.Lapse ema esitas 13.03.2025 vastuse, milles teatas, et lapse ja isa vahel kohtumisi toimunud ei ole ning laps ei vasta isa kõnedele, kuna on isa peale endiselt löömise pärast solvunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus muutis Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kehtestatud lapse isa suhtlemiskorda lapsega ning määras uue suhtlemiskorra. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta Tallinna Ringkonnakohtu poolt 08.03.2023 määratud suhtlemiskord muutmata, kuid määrata see sundtäidetavaks. Samuti tuleb täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni sunnivahendite kohaldamise osas. Lapse isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
40.Kõigepealt lahendab ringkonnakohus lahendamata taotlused. Lapse isa esitas 10.03.2025 täiendava tõendi – isa poolt lapsele tehtud kõnede väljatrüki, millega soovib tõendada, et lapse isa on lapsele helistanud. Määruskaebemenetluses võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid ning kuna lapse isa poolt esitatud tõend on asjakohane, võtab ringkonnakohus selle vastu.
41.Lapse isa on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata lapse isa taotluse lapse ära kuulamiseks sõltumatu psühholoogi poolt ning jättis arvestamata lapse isa 06.06.2024 teate koos tõenditega. TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisele ega tõendite vastu võtmata jätmisele ei näe TsMS ette kaebeõigust. Seetõttu tuleb selles osas jätta määruskaebus läbi vaatamata. Samas tuleb seda arvestada väitena maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise kohta.
42.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
43.Ringkonnakohus ei nõustu lapse isa etteheitega, et maakohus rikkus menetlusnorme ja ületas diskretsiooni piire, jättes lapse ära kuulamata psühholoogi/psühhiaatri juuresolekul. TsMS § 5521 lg 1 2. lause kohaselt kuulatakse laps vajaduse korral ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Seega ei näe seadus ette, et lapse ärakuulamise juures peab olema psühhiaater, psühholoog või sotsiaaltöötaja. Nende spetsialistide kaasamise otsustab kohus, kes lapse ärakuulamist läbi viib. Praegusel juhul kuulas kohus lapse isiklikult ära sotsiaaltöötaja (lapse heaolu spetsialisti) juuresolekul. Enne lapse ärakuulamise toimumist ei kooskõlastanud kohus kummagi vanemaga sobivat ärakuulamise aega, et vältida lapse võimalikku mõjutamist kummagi vanema poolt ning lapse ära kuulamine toimus YYY. Määruskaebuses ei ole esile toodud, mille tõttu oli sellisel viisil lapse ära kuulamine ebapiisav.
44.Käesolevas tsiviilasjas tegi Tallinna Ringkonnakohus 08.03.2023 määruse, millega määras kindlaks lapse isa ja lapse vahelise suhtlemiskorra järgmiselt:
2-22-9134
Laps viibib oma isa juures paaritutel nädalatel kolmapäeval, neljapäeval ja reedel selliselt, et isa võtab lapse kolmapäeval pärast kooli ja viib lapse reede hommikul kooli. Laps viibib oma isa juures paarisnädalatel reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval selliselt, et isa võtab lapse reedel pärast kooli ja viib lapse esmaspäeva õhtul kella 20.30-ks tagasi lapse ema elukohta. Kohtumise ärajäämisest teavitavad vanemad teineteist kirjalikult võimalusel vähemalt 3 päeva enne planeeritud kohtumist. Isadepäeva veedab laps alati isaga. Emadepäeva veedab laps alati emaga. Oma sünnipäeva veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei viibi, õigus lapsega suhelda telefoni vms teel igal ajal, arvestades lapse päevakava (kool, huvialaringid, üritused jms) ja lapse uneaega. Jõulud (23.12-25.12) veedab laps isaga. Aastavahetuse (30.12-01.01) veedab laps emaga. Vanemad võivad kirjalikult kokku leppida ka teistsuguses korras. Lapsevanemal on õigus igapäevaselt (s.t ka ajal, kui laps viibib teise vanema juures) suhelda lapsega telefoni teel, elektroonilisi jms vahendeid kasutades, arvestades lapse päevakava (kool, huvialaringid, üritused jms) ja lapse uneaega. Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu (01.01.2017 seisuga) piires, samuti Norra Kuningriiki ja Šveitsi Konföderatsiooni.
45.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26 lg 1 sätestab, et kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Käesoleval juhul esitati avaldus lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 01.09.2022. Seega kuulus kohaldamisele enne 01.09.2022 kehtinud TsMS § 563. Maakohus kohaldas kuni 31.08.2022 kehtinud TsMS §-i 563 ja leidis, et esineb alus lepitusmenetluse algatamiseks. Maakohus algatas lepitusmenetluse ja tegi 17.07.2023 määruses vanematele ettepaneku erimeelsuste lahendamiseks pöörduda nõustaja juurde. 16.08.2023 väljastas Sotsiaalkindlustusamet vanematele riikliku perelepituse edutuse tõendi. Seejärel tunnistas maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, kuna vanemad kokkulepet ei saavutanud. Maakohus kohaldas õigesti ka kuni 31.08.2022 kehtinud TsMS § 563 lg-t 7, millest tulenevalt, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Maakohus leidis, et lepitusmenetluse ebaõnnestumise tõttu ei ole vajalik rakendada sunnivahendeid, vaid tuleb muuta varasemat suhtlemiskorda. Ringkonnakohtu hinnangul puudus Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määruse muutmiseks vajadus.
46.Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ületas
2-22-9134 maakohus Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määruse muutmisel kaalutlusõiguse piire ning see toob kaasa maakohtu määruse tühistamise selles osas.
47.Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud otsustust, mis lähtuks lapse huvidest, arvestades seejuures ka lapse isa õigustatud huvisid, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1. Samuti ei ole maakohus arvestanud PKS § 143 lg-st 1 tulenevat lapse õigust isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning lapse isa kohustust ja õigust suhelda lapsega isiklikult. Mõlemal – nii vanemal kui lapsel on võrdväärne õigus teineteisega suhelda ning lapse huvides on suhelda võrdväärselt mõlema vanemaga. Praegusel juhul on maakohus teinud lahendi, mille kohaselt on lapse isale jäetud õigus suhelda lapsega vahetult üksnes üks kord nädalas päevasel ajal avalikus kohas. Selline olukord ei vasta ei lapse isa õigusele ega ka lapse huvidele.
48.Kõigepealt nõustub ringkonnakohus lapse isaga, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata käesolevas asjas esitatud oluliste tõenditega.
48.1.Maakohtu hinnangul on asjakohatud tõendid, mis on esitatud enne 12.06.2023 aset leidnud asjaolude tõendamiseks, ja menetlusosaliste viited varasemas menetluses esitatud tõenditele. Tegemist on videosalvestistega, millega lapse isa on soovinud tõendada, et lapse ja isa vahelised suhted olid enne väidetavat lapse löömist 25.05.2023 väga head. Kolleegium leiab, et maakohus oleks pidanud nende tõenditega arvestama ja neid hindama, kuna käesolevas asjas on oluline hinnata lapse ja isa vahelist suhet ning selleks on vajalik arvesse võtta ka seda, milline oli see suhe enne vaidlusalust sündmust. Seetõttu arvestab ringkonnakohus tõenditega, millele lapse isa on määruskaebuses viidanud: 31.08.2022 video stenogrammiga (dtl-d 1376 ja 1402); 29.12.2022 video stenogrammiga (dtl-d 1377 ja 1403); 30.07.2023 video stenogrammiga (dtl-d 1378 ja 1404); 29.12.2022 video stenogrammiga (dtld 1379 ja 1405); 03.12.2022 video stenogrammiga (dtl-d 1380 ja 1406); 27.02.2023 video stenogrammiga (dtl-d 1381 ja 1410); 31.01.2023 video stenogrammiga (dtl-d 1382 ja 1411); 02.02.2023 video stenogrammiga (dtl-d 1383 ja 1412); 10.02.2023 video stenogrammiga (dtld 1384 ja1413); 06.11.2022 video stenogrammiga (dtl-d 1385 ja 1416). Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada nende tõendite hindamata jätmise osas ja ise neid tõendeid hinnata.
48.2.Maakohus jättis arvestamata lapse isa väited ja tõendid selle kohta, et isa tegeleb lapse haridusega, kuna need on seotud hooldusõiguse küsimusega, mitte suhtlemise korraga. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Hariduse omandamine on lapse huvides ja asjaolu, et lapse isa tegeleb lapse hariduse küsimustega, on ka suhtlemiskorra määramisel oluline. Kohus peab arvesse võtma, et see vanem, kes tegeleb lapse haridusega, saaks ka selleks vajalikul määral lapsega suhelda. Seetõttu arvestab ringkonnakohus tõenditega, millele lapse isa on määruskaebuses viidanud: kooli 28.06.2023 kirjaga (dtl 1017); 12.06.2023 kooli lapse arengukaardiga (dtl 1018-1019); vanemate kirjavahetusega kooliasjade kohta (dtl 1223-1229); raamatukogu raamatute laenutuste kuvatõmmisega (dtl 1230-1231); 01.08.2023 emapoolse ettepanekuga (dtl 1198); 30.07.2023 video stenogrammiga „rõdu“ episoodist (dtl-d 1199 ja 1252, 1232-1233); vanemate sisselogimistega e-kooli 2023. a (dtl 1234-1245); e-kooli 07.09.2023 väljavõttega sisselogimisest suvel (dtl 1246); e-koolis 2023. a suvel tehtud märkuste väljavõttega (dtl 1247-1249); 2023. a septembri märkustega e-koolis (dtl 126714
2-22-9134 1269); Sintai S spordiklubiga seotud tšekkidega (dtl 1407-1409); 08.02.2023 kooli iseloomustusega lapse kohta (dtl 1414-1415); 2023. a aprilli-mai kirjavahetusega lapse kooliprobleemide kohta (dtl 1417-1422); lapse märkustega e-kooli süsteemis (dtl 1423-1464); vanemate ja kooli kirjavahetusega 2023. a novembris-detsembris (dtl 1465-1468); 08.12.2023 kooli ümarlaua protokolliga lapse kohta (dtl 1469-1470); Tallinna Haridusameti vastusega emale (dtl 1471-1472); YYYi märkustega lapse kohta (dtl 1473-1476); 18.03.2024 kooli iseloomustusega lapse kohta (dtl 1524-1526). Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada nende tõendite hindamata jätmise osas ja ise neid tõendeid hinnata.
49.Maakohus leidis, et kuna lapsel puudub isaga hetkel lähedane ja usalduslik suhe, ei vasta maakohtu 06.12.2022 määrusega kindlaks määratud suhtlemiskord, mida ringkonnakohus täpsustas 08.03.2023 määrusega, lapse huvidele. Maakohtu hinnangul ei ole lapse sundimine isaga suhtlema lapse huvides. Maakohus viitas seejuures Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-15-16111. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viide sellele Riigikohtu lahendile praeguses asjas asjakohane, kuna erinevalt asjast nr 2-15-16111 ei ole käesolevas asjas võimalik järeldada, et kokkusaamised isaga kahjustaksid lapse tervist ja heaolu või mõjuksid lapsele halvasti (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18).
49.1.Maakohus viitas sellele, et lapse vanematel on vaidlus, kas isa lõi last 25.05.2023, peale mida tekkis lapsel vastumeelsus isaga suhtlemise osas. Samas maakohus mingeid järeldusi väidetava löömise osas ei teinud. Ringkonnakohus nõustub lapse isaga, et lapse löömine 25.05.2023 ei ole tõendatud. Laps selgitas ärakuulamisel, et ta ei taha isa juurde minna. Kohtuniku küsimusele, miks laps on isa peale pahane, vastas laps, et kui ta sai eelmises koolis hindeks kaks 2-te, siis isa lõi teda oimukohta. Laps ei mäleta, millal see toimus, aga ta mäletab, et see toimus autos, siis kui mindi koolist koju isa juurde. Laps selgitas täiendavalt, et kui isa teda autos lõi, siis sellest ajast saati ei taha laps isa juurde minna ning ta on isa peale solvunud (dtl 1505-1507). Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita asjas esitatud tõendid lapse selgitust tema löömise kohta isa poolt. Kohtule on esitatud 27.05.2023 ambulatoorne epikriis, milles on tuvastatud lapse pea pindmine vigastus – hematoom (dtl 1074-1075). Kolleegiumi hinnangul ei tõenda epikriis seda, et hematoom on tekkinud isa poolt lapse löömise tagajärjel. Väidetav löömine leidis aset 25.05.2023, seega on arsti poole pöördutud 2 päeva hiljem. Seoses nimetatud juhtumiga alustati ka kriminaalmenetlus, mis 24.07.2023 lõpetati, kuna kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kahtlustatav (lapse isa) on löönud oma poega, tekitades talle sellega valu ja kehavigastuse. Eelpool viidatud ambulatoorne epikriis oli ka menetleja käsutuses, kes leidis, et käesoleval juhul on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga (dtl 10661073). Ringkonnakohtul pole põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Lisaks ei toeta edasine lapse ja isa suhtlemine väidet lapse löömise kohta. Pärast kriminaalmenetluse lõppu oli laps graafiku kohaselt alates 28.07.2023 kuni 31.07.2023 isaga, 01.08.2023 emaga ning 02.0804.08.2023 oli laps isaga. Lapse isa väitel tuli laps 28.07.2023 isa juurde ilma igasuguse solvumiseta, oli heas tujus ja rõõmsameelne. Seda kinnitab ringkonnakohtu hinnangul 30.07.2023 videosalvestis stenogrammiga, millelt nähtub, et laps ja isa mängivad koos ning saavad väga hästi omavahel läbi (dtl 1199). Samasugune hea läbisaamine isa ja poja vahel nähtub ka varasemalt 2022. a lõpus ja 2023. a alguses tehtud videosalvestistelt (dtl-d 13761385, 1402-1406, 1410-1413 ja 1416). Seega on 30.07.2023 videosalvestiselt nähtuv selline, justkui poleks vahepeal midagi juhtunud. Lapse jätkuvalt head läbisaamist isaga kinnitab ka Tallinna Perekeskuse 19.12.2023 vastus, milles kirjeldatakse, et isa ja lapse vaheline kontakt oli vahetu, emotsionaalselt soe ning südamlik, laps rõõmustas kohtumiste üle ning isa ja poja vahel on kiindumussuhe, kuivõrd nende käitumine ja suhtlemine teineteisega väljendas emotsionaalset seotust ja lähedust (dtl 1345-1346). 12.01.2024 teostas lapse heaolu spetsialist
2-22-9134 kodukülastuse lapse elukohta ning vestles lapsega. Vestlusest lapsega selgus, et talle meeldisid kohtumised isaga Tallinna Perekeskuses (dtl 1351-1352). Seega kinnitavad asjas esitatud tõendid lapse ja isa endiselt head suhet, mitte seda, et lapse ja isa vahel oleks aset leidnud mingi konfliktne olukord.
49.2.Laps on väljendanud oma vastumeelsust ka isa poolt lastetuppa paigaldatud videokaamera osas. Laps selgitas, et teda häirisid isa juures olevad videokaamerad ning see on üks põhjus, miks ta ei soovi isa juures käia. Laps ei taha isaga kohtuda ega võtta vastu ka isa kõnesid sellepärast, et tal on kaamerad (dtl 1505-1507). Ka lapse heaolu spetsialistile on laps rääkinud, et hetkel ei taha ta isa juurde jääda, kuna teda häirib korterisse paigaldatud pidev videovalve (dtl 1351-1352). Esiteks märgib ringkonnakohus, et kaamera olemasolu lastetoas ei ole selline asjaolu, mis tingiks varasema suhtlemiskorra muutmist. Kaamera oli lastetoas ka enne Tallinna Ringkonnakohtu poolt 08.03.2023 määratud suhtlemiskorda, mistõttu see asjaolu oleks tulnud esile tuua varasemas menetluses. Teiseks ei ole tegemist sellise asjaoluga, mis kahjustaks lapse tervist või heaolu. Laps on olnud korduvalt isa juures ja videosalvestistelt ei nähtu, et kaamera teda häiriks. Laps käitub isaga suheldes vabalt ja sundimatult (dtl-d 1199, 1376-1385, 1402-1406, 1410-1413 ja 1416). Selleks, et siiski lapse soovidele vastu tulla, on lapse isa kinnitanud, et ta on nõus eemaldama lastetuppa paigaldatud kaamera (dtl 1652).
49.3.Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas asjas esitatud tõenditest võimalik järeldada, et kokkusaamised isaga koos ööbimisega kahjustaksid lapse tervist ja heaolu või mõjuksid lapsele halvasti. Laps ööbis isa juures regulaarselt alates 2016. aastast kuni 2023. a mai lõpuni igal nädalal. Laps on olnud öösiti isa juures ka pärast kriminaalmenetluse lõpetamist. Asjas ei ole esile toodud, et lapse ööbimised isa juures oleksid kahjustanud lapse heaolu või oleks alust arvata, et see juhtub edaspidi. Samuti ei ole esitatud kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei oleks vajalikul tasemel. Menetluses on tuvastatud isa ja lapse usalduslik lähedussuhe. Üksnes sellest, et laps on olnud ööbimise vastu, ei saa järeldada, et ööbimine isa juures oleks lapse huvidega vastuolus. Lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Sellele, et isa ja lapse vahel säiliksid isiklikud ja emotsionaalsed suhted, peavad kaasa aitama mõlemad vanemad. Lapse isaga suhtlemise üle otsustamist ei saa jätta üksnes lapse kanda. Lapse vastumeelsusega isaga suhtlemisel on vajalik tegeleda ning seda saab teha nende suhtluse toetamise kaudu. Lapsega koos elaval vanemal on suhtluskorra täitmisel kaasaaitamise kohustus, mille tulemusel peavad vanemad tegema koostööd ning austama nii lapse kui ka teineteise õigusi ja huve. Vanema ja lapse suhtluskorra täitmisel peavad vanemad üritama teha kõik võimaliku selleks, et suhtluskorra täitmine õnnestuks tõrgeteta ning laps suhtuks suhtluskorda ja selle täitmisesse positiivselt. Vanematel on võimalik mõistlikkuse piirides veenda ning mõjutada last suhtluskorda täitma ning suhtuma suhtluskorra täitmisesse loomulikult ja positiivselt (vt RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.2.1; RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 78). Ringkonnakohtu hinnangul on isikliku, emotsionaalse ja usaldusliku suhte loomiseks ja säilitamiseks ebapiisav lapse ja isa suhtlemine üksnes üks kord nädalas päevasel ajal. Selliselt laps üksnes võõranduks isast.
50.Lisaks sellele, et lapse viibimine isa juures lapse heaolu ei kahjusta, on lapse viibimine isa juures lapse huvides ka seetõttu, et lapse isa tegeleb lapse haridusega. Seejuures on lapse ja isa suhtlemise katkemine lapsele halvasti mõjunud.
50.1.Käesolevas asjas esitatud tõendid kinnitavad seda, et lapse haridusega on tegelenud põhiliselt lapse isa. Kohtule on esitatud 01.08.2023 videosalvestis, milles lapse ema tunnistas ka ise seda ja pakkus välja, et lapse isa võiks jätkuvalt lapse haridusega tegeleda. Lapse ema ütles selles vestluses lapse isaga järgmist: mina tegelen kooliasjadega halvasti, kui mingi
2-22-9134 kontrolltöö koolis, vaata – sina oled kursis mis toimub koolis, mina osalen kuidagi permanentselt, ma võin midagi ära unustada, midagi valesti teha. Aga sina hoiad kontrolli all kõiki kooliasju, hästi suhtled koolidirektori ja õpetajatega. Ausalt öeldes, mina sellega tegeleda eriti ei taha, aga sina saad hakkama suurepäraselt,- suurepärane kohustuste jagamine- sina tegeled kooliasjadega aga mina teen lapsele nädalavahetusel meelelahutust sõpradega jne, laps puhkab nädalavahetusel. /.../ Siis jagame meie kohustused – sina tegeled lapse kasvatamisega ja kooliasjadega, sa oled isa, mees, sa ju ise rääkisid ,et meil kasvab mees- kaardiga sõitmine, kool, trennid jne, valige lapsega mingi trenni, mina ei hakka üldse sekkuma. /.../ mina pakun sulle, kooliga sa tegeled suurepäraselt, sa esitasid kohtusse tõendid kuidas te lapsega loete, õpite-tegele siis sellega, sa ütlesid perelepitusel, et tahad kasvatada poega – no tegele siis, meeste kasvatamine, laps kuuleb sind parem kui mind, eriti kui ta peab tegema midagi mida ei taha teha, sa ju tahtsid? (dtl-d 1198, 1232-1233). Seda, et lapse isa on lapse haridusega aktiivselt tegelenud, kinnitab ka 08.02.2023 kooli iseloomustus lapse kohta, millest nähtub, et lapse isa pöördus iseseisvalt kooli psühholoogi poole, et saada nõustamist lapse toetamiseks (dtl 1414). Seda, et põhiliselt tegeleb lapse haridusküsimustega isa, kinnitab klassijuhataja kiri lapse emale: U.R-i isa toetab last ja ta on kirjutanud kooli ja leppinud kohtumisteks aja kokku. Küll aga ei ole teie avaldanud soovi koolimajas kohtumiseks. Olete saatnud vaid kooli mainet kahjustavaid sõnumeid. (dtl 1465). Samuti kinnitavad lapse isa pühendumust lapse haridusele kohtule esitatud vanemate kirjavahetus (dtl 1223-1229) ja lapse isa sisselogimised e-kooli 2023 (dtl 1234-1246).
50.2.Seda, et pärast lapse ja isa kohtumiste lõppemist on lapsel tekkinud koolis probleeme, kinnitab 08.12.2023 kooli ümarlaua protokoll, millest nähtub, et lapsel on koolis käitumisega suured probleemid ja kodutööd on tegemata (dtl 1469-1470) ning 18.03.2024 kooli iseloomustus, milles on kirjeldatud, et poiss ei näita õppimise vastu huvi. Tundides on ta suletud, keeldub kohalt vastamast, ei tule tahvli ette. Kohtumisel isaga selgus, et ta on huvitatud U.R-i edukast õppimisest, kuid ei saa aidata, kuna ei saa lapsega kohtuda (dtl 15241526).
50.3.PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning sellest tulenevalt on suhtlemise korraldamine vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel (RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p 28). Suhtlemiskorras muudatuste tegemise otsustamisel tuleb seega arvestada, kuidas see mõjub lapse hariduse omandamisele ning kas vanem saab piisaval määral osaleda selles osas lapse arendamisel. Käesolevas asjas esitatud tõenditest nähtub, et lapse isa tegeleb põhiliselt lapse haridusega ning suhete katkemine lapse ja isa vahel on põhjustanud koolis lapse käitumises ja kodutööde tegemises probleeme. Maakohtu määratud suhtlemiskord ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav selliste probleemide lahendamiseks, kuna isal on võimalus lapsega kohtuda üksnes kord nädalas.
51.Põhjusel, et lapse isa määruskaebus rahuldatakse osas, milles lapse isa on palunud jätta Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kehtestatud suhtlemiskord muutmata, ei ole vaja vastata kaebuse väidetele seoses lapse isa õigusega lapsega reisida ja veeta koos isadepäeva.
52.Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab maakohus tegema määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja ühe TsMS § 563 lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest. Maakohtul ei ole õigust teha lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral määrust, milles ta ei tee ühtegi eelnimetatud otsustustest (vt RKTKm 19.02.2020, 2-17-13244/121, p 16.2). Ringkonnakohtu
2-22-9134 hinnangul ei ole käesolevas asjas lepitusmenetluse ebaõnnestumise järgselt vajalik muuta varasemat suhtlemist puudutavat määrust ega ole vaja teha muudatusi lapse isa õigustes lapse suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kehtestatud suhtlemiskord on ka käesoleval ajal lapse parimates huvides. Selle kohaselt viibib laps oma isa juures paaritutel nädalatel kolmapäeval, neljapäeval ja reedel selliselt, et isa võtab lapse kolmapäeval pärast kooli ja viib lapse reede hommikul kooli ning paaris nädalatel reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval selliselt, et isa võtab lapse reedel pärast kooli ja viib lapse esmaspäeva õhtul kella 20.30-ks tagasi lapse ema elukohta. Kaalukaid asjaolusid sellise suhtlemise korra muutmiseks ei ole käesolevas asjas esitatud. Samuti võimaldab Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kehtestatud suhtlemiskord lapse isal paremini ja põhjalikumalt tegeleda lapse haridusega ning aidata last koduseks lahendamiseks antud koolitööde tegemisel.
53.Maakohus leidis, et sunnivahendeid ei ole alust määrata. Samas on maakohus määranud, et määrus on sundkorras täidetav ning käesoleva määruse täitmise rikkumise korral võib lapse vanematele määrata sunniraha TMS § 261 sätestatud korras. Seega on tehtud üks TsMS § 563 lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest. Maakohus on aga seejuures kohaldanud kuni 31.08.2022 kehtinud TMS § 179 lg-t 2, mis sätestas, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada käesoleva seadustiku § 183 sätteid. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti kuni 31.08.2022 kehtinud TMS § 179 lg-t 2.
53.1.Alates 01.09.2022 kehtiv TMS § 179 lg 2 redaktsioon näeb ette, et kui kohustatud isik takistab lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks, seejuures on hagita menetluses avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik ning trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. TMS § 179 lg 22 sätestab, et teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Enne 01.09.2022 kehtinud redaktsioonis sätestas TMS § 179 lg 2, et kui kohustatud isik takistab lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada TMS § 183 sätteid. TMS § 183 annab kohtutäiturile võimaluse määrata võlgnikule asendamatu toimingu tegemiseks toimuvas täitemenetluses ise sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab, et täitemenetluses, sarnaselt TsMS §-s 6 sisalduvaga, kehtib üldpõhimõte, et täitetoiminguid tuleb teha nende tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.
53.2.Enne 01.09.2022 kehtinud TsMS § 563 valguses on Riigikohus selgitanud, et TsMS § 563 lg 7 p 1 järgi saab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel otsustada, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada täitemenetluse seadustiku mõttes. Kuna kehtiv seadus näeb lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas ette sunnivahenditena TMS § 179 lg 2 kohaselt trahvi ja aresti määramise ning TMS § 179 lg 4 kohaselt kohustatud isiku suhtes jõu kasutamise, saab lepitusmenetluse ebaõnnestumisel kaaluda sunnivahendite rakendamist üksnes nende meetmete osas.
53.3.Eeltoodu alusel määrab ringkonnakohus, et käesoleva kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse ning selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lõige 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lõige 22). Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus vajadust jõu kasutamiseks loa andmiseks, kuna kohtulahendi sundtäitmist on võimalik tagada ka trahvi abil.
2-22-9134
54.Lapse isa heidab maakohtule ette, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis arvestamata lapse isa 06.06.2024 seisukohaga koos sellele lisatud tõenditega. 06.06.2024 seisukoht ja seisukoha raames esitatud tõendid puudutavad lapse isa väitel suhtlemiskorra uut emapoolset rikkumist, millest ei olnud varem teada ja mis on väga olulise tähtsusega – nimelt läks lapse ema lapsega reisile, sellest lapse isa teavitamata. Lähtuvalt sellest, et ringkonnakohus määrab Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määratud suhtlemiskorra sundtäidetavaks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks lapse isa väidet lapse ema rikkumise kohta käsitleda.
55.Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Lapse isa on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas, kuid on palunud teha selles osas uue määruse, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega taotleb lapse isa sisuliselt samasuguse lahendi tegemist nagu tegi maakohus. Lapse isa määruskaebust ei saa seetõttu selles osas rahuldada.
56.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.