Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-9134
Kohtuasi
X avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Y avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks määrus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.12.2022 kindlaksmääramiseks
suhtluskorra
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Avaldaja II Y (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Oleg Matvejev Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
linn
(Tallinna
Lasnamäe
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Y määruskaebusele lisatud tõend.
2.Täpsustada Harju Maakohtu 06.12.2022 määruse resolutsiooni punktide 3.1, 3.2 ja 3.8 sõnastust vastavalt käesolevas määruses esitatud resolutsiooni terviklikule sõnastusele. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 06.12.2022 määrus muutmata.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a Q-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.1.Rahuldada X ja Y avaldused suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.2.Määrata Y ja Q suhtlemise kord kindlaks alljärgnevalt:
2-22-9134
5.3.Laps Q viibib oma isa Y juures paaritutel nädalatel kolmapäeval, neljapäeval ja reedel selliselt, et isa võtab lapse kolmapäeval pärast kooli ja viib lapse reede hommikul kooli.
5.4.Laps viibib oma isa juures paaris nädalatel reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval selliselt, et isa võtab lapse reedel pärast kooli ja viib lapse esmaspäeva õhtul kella 20.30-ks tagasi lapse ema X elukohta.
5.5.Kohtumise ärajäämisest teavitavad vanemad teineteist kirjalikult võimalusel vähemalt 3 päeva enne planeeritud kohtumist.
5.6.Isadepäeva veedab laps alati isaga. Emadepäeva veedab laps alati emaga.
5.7.Oma sünnipäeva veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei viibi, õigus lapsega suhelda telefoni vms teel igal ajal, arvestades lapse päevakava (kool, huvialaringid, üritused jms) ja lapse uneaega.
5.8.Jõulud (23.12–25.12) veedab laps isaga. Aastavahetuse (30.12–01.01) veedab laps emaga. Vanemad võivad kirjalikult kokku leppida ka teistsuguses korras.
5.9.Lapsevanemal on õigus igapäevaselt (s.t ka ajal, kui laps viibib teise vanema juures) suhelda lapsega telefoni teel, elektroonilisi jms vahendeid kasutades, arvestades lapse päevakava (kool, huvialaringid, üritused jms) ja lapse uneaega.
5.10.Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu (01.01.2017 seisuga) piires, samuti Norra Kuningriiki ja Šveitsi Konföderatsiooni, informeerides enne sõitu teist vanemat reisigraafikust (s.t. sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Euroopa Liidu liikmesriikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Reisida sooviv vanem teavitab teist vanemat ekirja teel lapsega reisile mineku soovist, reisi sihtkohast, peatuspaikadest, reisiplaanidest sõiduaegadest ja kestusest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Vanem, kelle käes on lapse reisidokumendid, annab need mõistliku aja jooksul enne reisi algust lapsega reisile minevale vanemale üle, aga mitte hiljem kui viis päeva enne reisi algust. Juhul, kui reisi kestus, mis võib olla maksimaalselt 2 nädalat, ületab vanemaga graafiku järgi või kokkuleppel koosviibitava aja, siis saab reisida ainult teise vanema nõusolekul.
5.11.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a Q-le määratud riigi õigusabi esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.12.Kuna kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-22-9134
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Ema avaldus
1.X (avaldaja I, ema) esitas 20.06.2022 Harju Maakohtule avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja ja Y (avaldaja II, isa) kooselust XX.XX.XXXX sündinud poeg Q (puudutatud isik, laps). Vanemad elavad lahus alates 01.03.2016. Laps jäi pärast kooselu lõppu elama emaga. Isa ja lapse suhtlus on seni toimunud konfliktselt sündinud kokkulepete alusel. Arvestades, et laps alustab sügisel 1. klassis õppimist, on vajalik tagada lapsele stabiilne ja rahulik elukorraldus. Kooliga, uue päevarütmi ja kohustustega harjumine on lapsele stressi tekitav, mistõttu peab kodune elukorraldus olema võimalikult rahulik.
3.Probleemiks on ka isa soovimatus tunnistada arsti poolt ettenähtud soovitusi. Lapsel on probleeme kõne arenguga, laps on suunatud logopeedile. Perearsti poolt on lapsele soovitatud tegeleda ujumisega, kuivõrd lapsel on rinnaku arengu probleem, mida on lapseeas regulaarse treenimisega võimalik välja ravida. Lapsel on tekkinud ka emotsionaalse tervise häired, laps on närviline, lasteaias ka agressiivne, sageli nutlik. Lasteaia pedagoogid ja perearst on soovitanud lapsega pöörduda psühholoogi poole. Isa on sellele kategooriliselt vastu. Isa reaktsioon probleemsetele olukordadele on agressiivne, teisi süüdistav ja solvav. Pidevalt on isal etteheiteid lapse riietuse, turvalisuse jm kohta. Lapsel on sel aastal tekkinud tugevad tikid silmades (tahtmatu silmapilgutamine), mis on tingitud stressist, laps on ärritunud. Lapse kooli valiku tegi isa ainuisikuliselt, ema lihtsalt leppis sellega, sest ei soovinud järjekordset konflikti.
4.Ema ettepanekule on isa vastanud oma suhtluskorra ettepanekuga, mille kohaselt laps viibiks 2 ja 3 päeva kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures. Selline graafik on lapsele väga koormav ning ei arvesta tema enda soovidega. Laps ei soovi isaga nii palju aega koos veeta.
5.Arvestades lapse soovi ja vajadust stabiilse ning rahuliku elu järele, samas vajadust suhelda eemal elava vanemaga palub ema kehtestada suhtluskord alljärgnevalt:
5.1.Laps viibib isa juures iga paaris nädala laupäeva hommikust kuni pühapäeva õhtuni (kell 19.00). Lapse võtab kokkulepitud kohast ja toob kokkulepitud kohta tagasi isa.
5.2.Laps viibib isa juures iga paaritu nädala neljapäeva õhtust (koolivaheajal neljapäeva hommikust) reede hommikuni. Lapse võtab koolist või kokkulepitud kohast ja viib kooli või kokkulepitud kohta tagasi isa.
5.3.Kohtumise ärajäämisest teavitavad vanemad teineteist võimalusel vähemalt 3 päeva enne planeeritud kohtumist.
5.4.Isadepäeva veedab laps alati isaga. Emadepäeva veedab laps alati emaga.
5.5.Oma sünnipäeva veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei viibi, õigus lapsega suhelda telefoni vms. teel igal ajal.
5.6.Jõulud (23.12–25.12) veedab laps isaga. Aastavahetuse (30.12–01.01) veedab laps emaga. Vanemad võivad kokku leppida ka teistsuguses korras.
5.7.Lapsevanemal on õigus igapäevaselt (s.t ka ajal kui laps viibib teise vanema juures) suhelda lapsega telefoni teel, elektroonilisi jms vahendeid kasutades.
5.8.Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki ja Šveitsi Konföderatsiooni, informeerides enne sõitu teist vanemat reisigraafikust (s.t sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Vanemate kokkuleppel võib lapsega reisida ka väljaspoole nimetatud riike. Juhul, kui reisi
2-22-9134 kestus (maksimaalselt 2 nädalat) ületab vanemaga graafiku järgi koosviibitava aja, siis on määravaks reisi kestus.
5.9.Koolivaheaegade veetmises lepivad ema ja isa kokku piisava ajavaruga, võttes arvesse lapse soove.
5.10.Vanemad teavitavad teineteist lapse elus olulistest sündmustest.
5.11.Vanemad ei tee vastastikku takistusi teise vanemaga suhtlemiseks. Vanemad edastavad lapsele käesoleva kokkuleppega määratletud suhtlemise graafiku kehtestavalt kui oma ühtse seisukoha ja julgustavad last kokkuleppega määratletud ajal teise vanema juures olema. Isa avaldus
6.Isa esitas 04.08.2022 vastuse ema avaldusele ning avalduse suhtlemiskorra määramiseks. Isa soovib, et laps viibiks ema juures iga paaris nädala laupäeva hommikust kuni pühapäeva õhtuni (kell 19.00) ja iga paaritu nädala neljapäeva õhtust (koolivaheajal neljapäeva hommikust) reede hommikuni ning reisimist tuleb piirata Euroopa Liidu piires. Muus osas on tingimused samad, mis ema pakutud suhtlemiskorras.
7.Ema pakutud graafik ei arvesta tegeliku suhtluskorraga, mis kehtib vanemate vahel poolte lahkuminekust ja mis ei tekitanud niivõrd tõsiseid vaidlusi, et oli vaja kohtusse pöörduda. Lapsel on isaga väga head suhted ja laps viibib tema juures hea meelega.
8.Isa ei nõustu sellega, et laps saab reisida väljaspoole Euroopa Liitu. Lapse turvalisusega ei pruugi see olla kooskõlas, sest nendes riikides ei pruugi olla tagatud nõuetele vastav meditsiinisüsteem, ravi kättesaadavus ja sanitaarnõuded. Lapsel on olnud probleeme emaga reisides. Laps viibis 2020 emaga puhkusel Küprosel ja naases tugeva nahapõletikuga. Ema ei soovinud pöörduda arstide poole, mistõttu registreeris lapse arsti vastuvõtule isa. Talvel 2021 käis laps emaga Lapimaal Põhja-Soomes, kus ta kukkus trepist 2 korda.
9.Lapse ema esitatud psühholoogide OD ja AL arvamused on kallutatud ja ei ole objektiivsed tõendid suhtluskorra vaidluses. Isa palub jätta need tähelepanuta. Psühholoogi DŠ arvamus kummutab lapse ema esitatud psühholoogide arvamused.
10.Isa on alati väljendanud valmisolekut ja soovi tegeleda lapse terviseprobleemidega. Isa tegeles peamiselt lapse sünnist saadik lapse terviseküsimustega ja on olnud ca 8 korda lapsega hoolduslehel ajavahemikul 2017–2019. Isal ei ole midagi poja ujumistrennide vastu, kuid soovib, et lapse turvalisus oleks ujulas kaitstud. Isa on alati olnud valmis arutama emaga last puudutavaid küsimusi, sh huviringides osalemise küsimusi.
11.Isa andmetel töötab lapse ema kell 9.00–20.00. Isal ei ole sellist töögraafikut, mistõttu saab ta tagada lapsele stabiilse ja rahuliku elukorralduse sel ajal, kui ema töötab. Laps on ema töötamise ajal Maardus emapoolse vanaema juures ja nad tulevad emaga tagasi kell 21.30. See ei pruugi olla lapse huvidega kooskõlas. Laps läheb eestikeelsesse kooli, lapse emapoolne vanaema ei oska aga eesti keelt, mistõttu ei saa laps temaga teha koos koduseid ülesandeid. Isa elukoht asub väga lähedal lapse tulevasele koolikohale. Isa on aktiivselt abistanud kooliks ettevalmistamisega. Puudutatud isikute seisukohad
12.Eestkosteasutus tõi oma seisukohas ema avaldusele esile, et lapse perekonnaga on tegeletud alates 2016. aastast. Kodukülastuse ajal ema kodus avaldas laps lastekaitse vanemspetsialistile, et soovib elada emaga. Vestlusest isaga selgus, et isa soovib suhelda lapsega võrdses ajamahus.
2-22-9134 Kuna vanematel on lapsega suhtlemiskorrast erinev arusaam, tuleb vanematel pöörduda riiklikule perelepitusteenusele.
13.Vastuseks isa avaldusele teatas eestkosteasutus, et ajavahemikul 17.06–10.10.2022 on isa korduvalt pöördunud erinevate instantsidesse (lastekaitse, politsei, Lasteabitelefon) põhjendamata pöördumistega. Oma pöördumistes lapse isa väidab, et ema jätab lapse hooletusse ning kasutab lapse suhtes vaimset vägivalda, mis ei leidnud kinnitust. Lähtudes lapse huvidest ja vaimse tervise heaolust palub eestkosteasutus suunata lapsevanemad perelepitusteenusele.
14.Lapsele määratud esindaja tõi oma seisukohas ema avaldusele esile, et on lapsega kohtunud kaks korda: 28.06.2022 ema juures ja 01.07.2022 isa juures. Mõlema vanema juures on lapsele loodud samasugused elutingimused. Lapsel on mõlema vanema juures oma tuba, mis sisustatud kõige vajalikuga. Laps oli isa juures märksa avatum, vastas küsimustele ka eesti keeles. Ema juures oli laps kammitsetum. Mõlemal korral laps ei püsinud paigal ja tema tähelepanu oli raske saavutada. Laps näitas uhkusega esindajale oma nutikella ja selgitas, mida sellega teha saab. Mingit vastuseisu kella kandmisele ta ei avaldanud. Lapse isa oli sunnitud tegema lapsele märkusi, et ta püsiks paigal ja vastaks küsimustele ning laps mingiks hetkeks ka kuuletus. Lapse isa hääletooni ei kõrgendanud, rääkimata karjumisest.
15.Laps vajab tasakaalukaks arenguks head ulatuslikku suhet mõlema vanemaga. Jagatud vanemlus võimaldab mõlemal vanemal osaleda võrdväärselt lapse igapäevaelus täisväärtusliku vanemana, mitte ainult aeg-ajalt vaba aja veetmisel. Lapse esindaja ei ole veendunud, et lapse pikemaajaline ja sagedasem viibimine isa juures ohustab lapse heaolu ning seetõttu tuleks tema suhtlus isaga viia miinimumini, nagu seda taotleb ema. Lapsega kohtumise ajal isa juures oli laps heas meeleolus ning tema ja isa vaheline suhe tundus olevat lähedane ja usalduslik.
16.Lapse esindajale on isa avaldus üllatav, sest ema avaldusega seoses toimunud kohtumise ajal 01.07.2022 avaldas lapse isa esindajale, et ta soovib sellist suhtluskorda, mille kohaselt viibib laps mõlema vanema juures kordamööda 2-3 päeva kaupa. Seega soovis lapse isa suhtluskorda jagatud vanemluse põhimõttel. Selliseks põhimõtteliseks muudatuseks lapse isa avalduses põhjendusi ei leidu ja selline ulatuslik lapse ja ema suhtluse piiramine ei ole lapse huvides. Lapse esindaja jääb oma varem esitatud seisukoha juurde, et laps vajab tasakaalukaks arenguks head ulatuslikku suhet mõlema vanemaga. Siit tulenevalt ei ole kummagi vanema poolt pakutud suhtlemiskorra ettepanekud kooskõlas lapse huvidega. Avaldustest nähtuvalt süüdistavad vanemad teineteist lapse halvas kohtlemises. Maakohtu määrus
17.Maakohus rahuldas 06.12.2022 määrusega mõlemad avaldused osaliselt ja määras kindlaks lapse suhtlemiskorra oma isaga järgmiselt:
17.1.Laps viibib oma isa juures iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal kolmapäeval, neljapäeval ja reedel selliselt, et isa võtab lapse kolmapäeval pärast kooli ja viib lapse reede hommikul kooli.
17.2.Laps viibib oma isa juures iga kuu teisel ja neljandal nädalal reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval selliselt, et isa võtab lapse reedel pärast kooli ja viib lapse esmaspäeva õhtul kella 20.30-ks tagasi lapse ema elukohta.
17.3.Kohtumise ärajäämisest teavitavad vanemad teineteist kirjalikult võimalusel vähemalt 3 päeva enne planeeritud kohtumist.
17.4.Isadepäeva veedab laps alati isaga. Emadepäeva veedab laps alati emaga.
2-22-9134
17.5.Oma sünnipäeva veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei viibi, õigus lapsega suhelda telefoni vms teel igal ajal, arvestades lapse päevakava (kool, huvialaringid, üritused jms) ja lapse uneaega.
17.6.Jõulud (23.12–25.12) veedab laps isaga. Aastavahetuse (30.12–01.01) veedab laps emaga. Vanemad võivad kirjalikult kokku leppida ka teistsuguses korras.
17.7.Lapsevanemal on õigus igapäevaselt (s.t ka ajal, kui laps viibib teise vanema juures) suhelda lapsega telefoni teel, elektroonilisi jms vahendeid kasutades, arvestades lapse päevakava (kool, huvialaringid, üritused jms) ja lapse uneaega.
17.8.Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu (01.01.2017 seisuga) piires, samuti Norra Kuningriiki ja Šveitsi Konföderatsiooni, informeerides enne sõitu teist vanemat reisigraafikust (s.t sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Vanemate kokkuleppel võib lapsega reisida ka väljaspoole nimetatud riike. Juhul, kui reisi kestus (maksimaalselt 2 nädalat) ületab vanemaga graafiku järgi koosviibitava aja, siis on määravaks reisi kestus.
18.Maakohus arutas menetlusosalistega ärakuulamisel vanemate ja lapse suhtlemiskorra küsimust ja võimalikke tingimusi ning selgitas, et suhtlemiskorra kehtestamine on tulevikku suunatud nõue ja seeläbi ei oma määravat tähtsust minevikus aset leidnud asjaolud. Seetõttu ei menetlenud kohus vanemate väiteid asjaolude kohta ega hinnanud tõendeid, mis ei puuduta vanemate ja lapse suhtlemist tulevikus.
19.Ema selgitas ärakuulamisel, et avalduse esitamise põhjus oli see, et seoses lapse kooli minekuga oli vaja, et oleks kindel, ilma pidevate vaidlusteta graafik, et oleks paika pandud, kuidas elu on korraldatud kooli ajal. Ema oli seisukohal, et laps võiks isaga viibida esimesel nädalal kolmapäeval, neljapäeval ja reedel selliselt, et isa võtab lapse kolmapäeval pärast kooli ja ema võtab lapse reedel pärast kooli. Teisel nädalal viibib laps isaga reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval selliselt, et lapse isa võtab lapse reedel peale kooli ja viib lapse esmaspäeva hommikuks kooli. Ärakuulamisel loobus ema suhtlemiskorra reguleerimisest lapse vaheaegade osas ja sellest, et vanemad teavitavad teineteist lapse elus olulistest sündmustest. Ema loobus ärakuulamisel suhtlemiskorra tingimusest, mille kohaselt vanemad edastavad lapsele suhtlemise graafiku ja julgustavad last kokkuleppega määratletud ajal teise vanema juures olema.
20.Isa oli ärakuulamisel sellega nõus, et laps viibib temaga esimesel nädalal kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Samuti oli lapse isa nõus sellega, et laps viibiks temaga teisel nädalal reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeva hommikul, kui lapse isa viib lapse kooli. Samas sooviks lapse isa, et laps viibiks temaga ka teise nädala esmaspäeval ja teisipäeval, sest siis on lapse ema tööl. Kui lapse ema on tööl, siis viibib laps Maardus oma vanaema juures, kes ei tegele lapsega.
21.Isa avaldas ärakuulamisel, et avaldus esitati kohtule vastureaktsioonina ema avaldusele. Lapse isa täpsustas, et paaris nädalavahetusel võtab ema lapse kokkulepitud kohast kell 10.00 ja toob lapse tagasi kokkulepitud kohta kella 20.00-ks õhtul. Paaritu nädala sees toimuvad kohtumised sellised, et ema võtab lapse neljapäeva õhtul kell 20.00, kui on kooli aeg, ja kui on koolivaheaeg, siis võtab ema lapse kell 10.00. Isa loobus ärakuulamisel suhtlemiskorra reguleerimisest lapse vaheaegade osas.
22.Eestkosteasutus toetas ärakuulamisel lapse ema avalduse rahuldamist ja isa avalduse osas oli seisukohal, et see graafik on lapse solgutamine. Eestkosteasutus tegi päringu kooli ja lapsel on kõik korras. Kool kiitis väga poissi ja mõlemaid vanemaid.
2-22-9134
23.Lapse esindaja oli ärakuulamisel seisukohal, et lapse seisukohalt ei ole mingit vahet, kui ta on teise vanemaga kolm päeva ja neli päeva või kolm päeva ja kolm päeva.
24.Maakohus märkis, et esiteks peab suhtlemise kord olema määratletud selgelt, lühidalt ja lihtsalt ning teiseks olema täidetav.
25.Vastuseks isa seisukohale, et teisel nädalal, kui lapse ema on Maardus tööl, võiks laps sel ajal viibida isaga, mitte olla Maardus vanaema juures, kes temaga ei tegele, märkis kohus, et asjas ei ole tuvastatud, et lapsele oleks ohtlik oma vanaemaga koos viibida.
26.Maakohus viitas Riigikohtu 19.05.2021 lahendile tsiviilasjas nr 2-20-1708, mille p-s 19 märgiti, et olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtutel lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga.
27.Vanema ja lapse stabiilne suhtlemine on eelduslikult lapse parimates huvides. Läbi kehtestatava suhtlemiskorra saavad nii lapse ema kui ka lapse isa kindluse, mil viisil suhtlemine lapsega hakkab aset leidma. Teisest küljest muutub ka lapse jaoks suhtlemine lahuselava vanemaga stabiilseks ja ettenähtavaks. Isal on valmisolek ja võimekus lapse eest hoolitseda ning temaga tegeleda. Isa elukoht asub XXX tänaval ehk lapse koolile (XXX) lähedal. Lisaks on isal olemas materiaalsed vahendid lapse eest hoolitsemiseks ja kodu, kus lapsel on oma tuba. Lapse tervislik seisund sõltub suurel määral emotsionaalsest tasakaalust. Suhtlus mõlema vanemaga on lapsele ääretult vajalik. Laps on võimeline kohanduma muutunud olukorraga. Asjas ei leidnud tuvastamist, et osa aega isa juures viibides oleks lapse heaolu ohus. Mõlemal vanemal on lapsega tugev side ja mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolt kandma.
28.Määratud suhtluskord tagab kohtu hinnangul lapsele võimaluse jätkata lähedast suhet mõlema vanemaga ja tagab kõige paremini lapse õiguse suhelda mõlema vanemaga. Samuti on tagatud lapse suhtlus mõlema vanemaga nii tööpäevadel kui puhkepäevadel ja laps saab ennast välja puhata. Oluline on ka silmas pidada, et antud suhtluskorra puhul ei pea laps nädalas mitu korda liikuma kahe kodu vahet.
29.Lapse vanemate vahel ei ole peale lapse muud kohustust aktiivseks suhtluseks ning vanemad peaksid seadma eesmärgiks suhtlemiskorra täitmise ja esikohale lapse huvid. Vanematel on võimalik lapsega suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti, kui on määratud käesolevas suhtlemiskorras, kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis tuleb järgida käesoleva määrusega määratud suhtlemiskorda. Määruskaebus
30.Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2, 3.1, 3.2, 3.8, 5 ja 6 ning määrata selles osas kindlaks uus suhtluskord, mille kohaselt: • laps viibiks ema juures iga paaris nädala laupäeva hommikust (kell 10.00) kuni pühapäeva õhtuni (kell 20.00) ja iga paaritu nädala neljapäeva õhtust kell 20.00 (koolivaheajal neljapäeva hommikust kell 10.00) reede hommikuni (kell 8.00). Lapse viib ja toob kokkulepitud kohta ema. • reisida sooviv vanem teavitab teist vanemat e-kirja teel lapsega reisile mineku soovist, reisi sihtkohast, peatuspaikadest, reisiplaanidest sõiduaegadest ja kestusest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Vanem, kelle käes on lapse reisidokumendid, annab need mõistliku aja jooksul enne reisi algust lapsega reisile
2-22-9134 minevale vanemale üle, aga mitte hiljem kui viis päeva enne reisi algust. Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos lastega Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Euroopa Liidu liikmesriikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Menetluskulud palub isa jätta ema kanda.
31.Maakohus oleks pidanud lähtuma lahendi tegemisel isa avaldusest, mitte ärakuulamisel toimunud nurjunud läbirääkimistest. Ärakuulamisel pakkusid vanemad hulga erinevaid variante kompromissi raames, kuid kompromissileping jäi vanemate vahel sündimata. Kohus ei tohi sundida vanemaid kokkulepet kohtus sõlmima. Kui vanemate vahel kompromissi ei sõlmita, siis tuleb jätkata sisulist menetlust esialgsetes avaldustes esitatud nõuete alusel.
32.Maakohus jättis avaldaja tegeliku soovi tuvastamata ning rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 ja § 5 lg 1. Kumbki vanematest ei ole menetluses kirjalikult esitanud selliseid nõudeid, mis on fikseeritud vaidlustatud maakohtu lõpplahendi resolutsiooni p-des 3.1 ja 3.2. Taotluste sisu on keelatud muuta ka hagita menetluses, eriti suhtlemiskorra asjades, mida menetletakse vanema esitatud avalduste ja nõuete alusel.
33.Maakohus jättis õigustamatult tähelepanuta ja hindamata rea tõendeid, mis kinnitavad ema kahjulikkust lapsele ja on aluseks, et laps veedaks emaga oluliselt vähem aega kui isaga. Maakohus jättis isa tõendite hindamata jätmisega lapse parimad huvid välja selgitamata.
34.Maakohus jättis avalduse lahendamisel tähelepanuta fakti, et isal on oluliselt rohkem aega veeta koos lapsega kui emal tulenevalt ema töögraafikust. Lapse huvides ei ole viibida ema töötamise ajal Maardus vanaema juures.
35.Maakohus tuvastas, et lapse kool asub lähemal isa kodule, mistõttu on lapsel sealt oluliselt mugavam koolis käia. Seetõttu jääb arusaamatuks ja ebaloogiliseks, miks otsustas kohus, et laps peab veetma emaga rohkem aega igakuiselt kui isaga.
36.Lapse huvidega kooskõlas ei ole lubada lapsel reisida ilma isa nõusolekuta. Maakohtu määruse resolutsiooni p 3.8 (reisimise reguleerimine) ei vasta seaduse nõuetele ja kohtupraktikale ning vajab täpsustamist. Kuna vanematel on ühine lapse viibimiskoha määramise õigus, tähendab see seda, et vanemad peavad lapsega välisriiki reisimise otsustama ühiselt. Teist vanemat ei saa kohustada andma reisiks etteulatuvalt nõusolekut, teadmata konkreetse reisi asjaolusid ja tingimusi ning hindamata, kas see on lapse huvides. Menetluse edasine käik
37.Ema, lapse esindaja ja eestkosteasutuse hinnangul ei ole määruskaebus põhjendatud ja nad paluvad jätta maakohtu määruse muutmata.
38.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Suhtluskorra parema jälgitavuse ja selguse huvides täpsustab ringkonnakohus määruse resolutsioonis suhtluskorra sõnastust nädalate nimetamisel ja
2-22-9134 reisimist puudutavas osas. Isa määruskaebus rahuldatakse seetõttu osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
40.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotluse (TsMS § 659 koosmõjus § 442 lg-ga 5). Isa esitas määruskaebemenetluses täiendava tõendi (video ja selle tõlge), mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav ja ringkonnakohus võtab tõendi vastu.
41.Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme menetluses ega tehtud lahendis ei tuvastanud. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud asja lahendamiseks vaidluse all olevad olulised asjaolud, juhindunud eelkõige lapse huvidest ja jõudnud suhtluskorra määramisel õigele järeldusele, et kummagi vanema ettepanek suhtluskorra kindlaksmääramiseks ei olnud täies ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
42.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus rikkus TsMS § 439 ja § 5 lg 1 ning ületas esitatud nõuete piire, kui otsustas määrata kindlaks suhtlemiskorra erinevalt vanemate avaldustes taotletust.
42.1.Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Suhtlemiskorra määramise esmaseks eesmärgiks on tagada eelkõige lahus elavale vanemale ja lapsele võimalus säilitada lähedased suhted. Nii PKS kui LasteKS kohustab vanemaid suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja lapse huvidest. Suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, et oleks tagatud lastele turvaline ja stabiilne kasvamis- ja arenemiskeskkond. Kui mõlemad vanemad on seisukohal, et laps peab just tema juures valdava osa ajast viibima, siis ühe vanema avalduse rahuldamise korral kannataks lapse suhe teise vanemaga. Vanema ja lapse vahetu suhtlemise olulises ulatuses piiramine on põhjendatud üksnes juhul, kui on tõendatud suhtluse kahjulik mõju lapsele.
42.2.PKS § 143 lg-te 1 ja 2 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult ning vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. PKS § 143 lg 21 järgi lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
42.3.TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 teise lause järgi nõuab kohus hagita menetluse asjas vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt peab kohus lapsega suhtlemise korraldamise kohtulahendis käsitama ja hindama lapse huvide järgimise kohta esitatud kõiki asjassepuutuvaid väiteid (TsMS § 463 lg 2). Sellistes kohtuasjades peab kohus vajaduse korral ise välja selgitama
2-22-9134 asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on lapse parimates huvides. Seega ei ole kohus suhtluskorra määramisel seotud vanemate seisukohtade ja nende pakutud graafikuga.
43.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebusega selles, et maakohus on vanemate seisukohti ignoreerinud ja sundinud vanemaid kokkulepet sõlmima.
43.1.TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi peab kohus kogu menetlus ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Last puudutavas menetluses peab kohus TsMS § 561 lg 1 järgi nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama.
43.2.Maakohus püüdis 18.11.2022 ärakuulamisel leida vaidlusalustes küsimustes vanemate üksmeelt. Ärakuulamise protokollist nähtuvalt olid vanemad kokkuleppele väga lähedal. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus sundis pooli kokkulepet sõlmima.
43.3.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse etteheitega, et maakohus jättis menetlusnorme rikkudes isa tegeliku soovi tuvastamata. Kuna vanematel oli vaidlus, olgugi, et nende seisukohad ärakuulamisel suures ulatuses ühtisid, olid nende esitatud avaldused teineteist välistavad, mistõttu tuli maakohtul PKS § 143 lg 21 teise lause järgi kujundada enda seisukoht ja reguleerida lapse suhtlus vanematega selliselt, nagu kohtule mõistlik ja lapse huve arvestav tundus. See, et maakohus ei nõustunud täies ulatuses kummagi vanema avaldusega ja otsustas määrata suhtlemiskorra, mis on sarnane sellele, mida vanemad ärakuulamisel arutasid, ei tähenda, et kohus on nõude piire ületanud või kompromissi peale surunud. Ka lapse esindaja on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et kummagi vanema pakutud suhtlemiskord ei ole kooskõlas lapse huvidega, ning vastuses määruskaebusele nõustunud maakohtu määratud suhtlemiskorraga, leides, et laps vajab tasukaalukaks arenguks head suhet mõlema vanemaga.
44.Riigikohus on selgitanud, et igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. Lapse elukorralduse stabiilsus erineb perekonniti sõltuvalt sellest, millega laps on seni harjunud. Asja materjalidest nähtuvalt on laps alates vanemate lahkuminekust elanud mõlema vanema juures 2–3 päeva kaupa. Isa oli esialgu vastuses ema avaldusele seisukohal, et senisel viisil suhtlemine võiks jätkuda ja et vanematel ei olnud selliseid erimeelsusi, mis oleks põhjendanud kohtusse pöördumise. Alles hiljem on isa asunud vastureaktsioonina tegema emale etteheiteid ja tooma esile põhjuseid, miks hoopis lapse ja ema vahetut suhtlust peaks vähendama. Maakohtu määratud suhtlemiskord võtab arvesse lapse senist elukorraldust. Ärakuulamisel tekitas peamiselt vanemate vahel erimeelsusi see, et laps viibib üle nädala esmaspäeviti ja teisipäeviti vanaema juures ajal, millal ema on tööl. Selles osas on maakohus otsustanud, et laps viibib nendel esmaspäevadel isa juures kuni 20.30, s.o seni kuni ema töölt vabaneb, ning üle nädala teisipäevad veedab koolipäeva järgselt aega vanaema juures. Vanavanematega aja veetmine on loomulik ja seda ei muuda lapse huvidega kooskõlas mitteolevaks ka asjaolu, et juba suhtlemiskorra määramisel on teada, et laps viibib kaks poolikut päeva kuus oma vanaemaga.
45.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kumbki vanem toonud esile selliseid kaalukaid asjaolusid, miks ei võiks lapse jaoks väljakujunenud elukorraldus jätkuda ka kooli minnes ja laps peaks hakkama teise vanemaga oluliselt vähemas mahus suhtlema. Koolis käimine iseenesest ei ole selline muutus, mis tingiks vajaduse senist suhtlust muuta. Lapse vahelduv elamine mõlema vanema juures on mõeldav samas piirkonnas elades, kui vahemaad lapse erinevate elukohtade ja kooli vahel on mõistliku pikkusega. Praegusel juhul elavad vanemad lähestikku (kodude vahe
2-22-9134 on 3km) ja kool jääb kahe kodu vahele. Seega ei ole kahe kodu vahel liikumine lapsele ajaliselt koormav ning mõlema vanemaga suhtlemise takistuseks ei saa pidada vanemate kodude vahemaad ega kooli asukohta.
46.Ka tulevikus tuleb vanematel lapse huve esile seades valida endale elukoht selliselt, et lapsel oleks võimalik mugavalt käia ühe vanema juurest teise juurde ning kummagi vanema juurest kooli ja huviringidesse. Vanemad peavad lähtuma enda isiklikku elu puudutavate otsuste tegemisel alati sellest, et nende ühisel lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja arvestama, et otsused oleksid kõiki osapooli võimalikult vähe koormavad. Praegusel ajahetkel suhtluskorra määramisel lähtub kohus praeguse aja teadmistest, mh vanemate elukohtade asukohtadest. PKS § 143 lõike 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Seega juhul, kui aastate jooksul vanemate ja lapse elukorraldus muutub oluliselt ja näiteks tingituna suurtest vahemaadest ei ole võimalik lapsele tagada mõistlikku elukorraldust, saavad vanemad sõlmida uue kokkuleppe või taotleda kohtult suhtluskorra muutmist.
47.Lapse jaoks on oluline, et üks vanematest ei jääks kaaslaseks vaba aja veetmisel, vaid laps saab mõlema vanemaga jagada oma argipäeva rõõme ja muresid ning et kumbki vanem ei jääks kõrvale korrapärasest suhtlusest. Mõlemad vanemad on üritanud oma avaldust põhjendada sellega, et teise vanemaga ulatuslikum suhtlus on vastuolus lapse heaoluga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas tõendatud, et suhtlemine kummagi vanemaga avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Lapse esindaja on suhelnud lapsega mõlemas kodus ja järeldanud, et laps tunneb ennast mõlema vanema juures hästi.
48.Isa on rõhutanud enda eesti keele oskust ning et tal on rohkem aega lapsega koolipäevadel tegeleda ja aidata õppetöös. Ema vähene keeleoskus ei tähenda, et ta ei saa vajadusel last piisavalt koolitöödes toetada või et see oleks sedavõrd määrav, et ema ja lapse suhtlemist piirata.
49.Määruskaebuses on isa korranud väiteid, mille kohaselt omab ema kahjulikku mõju lapsele. Maakohus ei ole lahendi tegemisel isa esile toodut tähelepanuta jätnud. Menetlusosalistel on õigus esitada enda seisukohad ja kohtu ülesanne on lahendi tegemisel anda hinnang asjas esile toodud asjaoludele ja esitatud väidete usutavusele ja veenvusele. Kohus teeb otsustuse oma siseveendumusele tuginedes. Isa toob esile, et väidetavalt pakkus ema haigele lapsele jäätist, et laps kukkus ujulas libeduse tõttu, et ema karjub lapse peale, et lapsel puudusid sobilikud riided õues toimunud kehalise kasvatuse tunnis ja et ema jättis lapse kaubanduskeskuses lapse jaoks võõra inimese seltskonda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud etteheited sedavõrd tõsised, mis põhjendaks ema ja lapse suhtlemise piiramist. Lisaks toob isa esile, et ema tarbib ise ja on pakkunud lapsele alkohoolseid jooke. Asja materjalide põhjal ei saa järeldada, et emal oleks probleeme alkoholi tarbimisega või et ema lubab lapsel alkoholi tarbida. Alkoholiga kuritarvitamist ei ole tuvastanud eestkosteasutuse töötajad, lapse esindaja ega ka politseinikud, kelle isa saatis ema juurde kontrollima. Väide, et ema kasutab lapse suhtes füüsilist vägivalda, mille näiteks on toodud ninasprei kasutamine, ei tõenda, et ema käitub lapse tervist kahjustavalt.
50.Muutmata suhtlemiskorras määratud ajalist ulatust lapsega suhtlemisel, peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkte 3.1 ja 3.2 osas, milles maakohus märkis, et laps viibib isa juures esimesel, teisel, kolmandal ja neljandal nädalal vastavad päevad. Kuigi ärakuulamisel maakohtus kasutati ka väljendeid esimene ja teine nädal, siis võib ringkonnakohtu hinnangul selliselt määratud suhtluskord vanematel tulevikus vaidlusi tekitada. Näiteks algab märts 2023 kolmapäevaga ja kuus on 5 nädalat. Seega tekib küsimus,
2-22-9134 kas pidada esimeseks nädalaks 27.02–05.03 või esimest nn täisnädalat, s.o 06.03–12.03. Vanemad on oma avaldustes ja isa ka määruskaebuse taotluses nimetanud paaris ja paaritu nädal. Arvestades, et kalendrites on nädalad nummerdatud, on põhjendatud kasutada paaris ja paaritu nädala süsteemi ka suhtluskorra määramisel. Seega täpsustab ringkonnakohus suhtluskorra punkti 3.1 selliselt, et laps viibib isa juures paaritu nädala kolmapäevast kuni reede hommikuni ning punkti 3.2 selliselt, et laps viibib isaga paaris nädala reedest kuni esmaspäeva õhtuni.
51.Lapsega reisimist puudutavas osas nõustub ringkonnakohus määruskaebusega – kui vanematel on ühine lapse viibimiskoha määramise õigus, tähendab see seda, et vanemad peavad lapsega välisriiki reisimise otsustama ühiselt. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et suhtluskorras deklareeritud kummagi vanema õigus lapsega reisida graafiku järgi temaga veedetaval ajal, ei anna vanemale tegelikult õigust lapsega reisida ilma teise vanema nõusolekuta, s.t suhtlemiskord ei asenda vanema nõusolekut. Alaealisega reisimisel tuleb esitada teise vanema nõusolek sõltuvalt külastatava riigi nõudmistest. Kui vanem soovib üksinda lapsega reisida, peab ta kooskõlastama reisiplaanid teise vanemaga, paluma esitada vastav kirjalik nõusolek (sõltuvalt riigist võib olla notariaalne vorminõue) või taotlema kohtult igakordsel reisimisel lapse viibimiskoha otsustusõigust (PKS § 119) või taotlema endale lapse viibimiskoha määramise ainuhooldusõigust osas, mis puudutab lapse viibimiskohta reisimise ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi isa juures (PKS § 137 lg 1) (Riigikohtu 19.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-15686, p 19). Üksnes viimasel juhul ei pea lapsega koos reisida sooviv lapsevanem igakordselt eelnevalt teise vanemaga kooskõlastama lapsega välisriiki reisimist ajal, mil laps viibib suhtluskorra alusel teise vanemaga. Praegusel juhul reisimise küsimuses ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ainuhooldusõiguse andmist ühele vanemale maakohtus taotletud ei ole. Eeltoodu ei tähenda, et vanemad ei või kokku leppida reiside planeerimise reegleid, et lapsega reisimise korraldamist sujuvamaks muuta. Maakohtu määruse resolutsiooni p 3.8 sätestab, et juhul, kui reisi kestus (maksimaalselt 2 nädalat) ületab vanemaga graafiku järgi koosviibitava aja, siis on määravaks reisi kestus. Ringkonnakohtu arvates on eelviidatud määruse punkt sõnastatud arusaamatult. Menetlusosaliste seisukohtadest saab järeldada, et reisi pikkust on soovitud piirata maksimaalselt 2 nädalaga ja reis võib toimuda ainult teise vanema nõusolekul. Ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu määrust. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus isa määruskaebuse osaliselt, täiendades ja täpsustades suhtluskorda reisimist puudutavaga järgmiselt: Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu (01.01.2017 seisuga) piires, samuti Norra Kuningriiki ja Šveitsi Konföderatsiooni, informeerides enne sõitu teist vanemat reisigraafikust (s.t. sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Euroopa Liidu liikmesriikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Reisida sooviv vanem teavitab teist vanemat e-kirja teel lapsega reisile mineku soovist, reisi sihtkohast, peatuspaikadest, reisiplaanidest sõiduaegadest ja kestusest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Vanem, kelle käes on lapse reisidokumendid, annab need mõistliku aja jooksul enne reisi algust lapsega reisile minevale vanemale üle, aga mitte hiljem kui viis päeva enne reisi algust. Juhul, kui reisi kestus, mis võib olla maksimaalselt 2 nädalat, ületab vanemaga graafiku järgi või kokkuleppel koosviibitava aja, siis saab reisida ainult teise vanema nõusolekul TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
2-22-9134 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Maakohtu määrus jääb sisuliselt muutmata, ringkonnakohus täiendab suhtluskorda üksnes reisimist puudutavas osas. Seega ei ole põhjendatud muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
53.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (hagita perekonnaasi) ja seda, et kohus jätab isa määruskaebuse olulises osas rahuldamata, täiendades suhtluskorda vaid reisimist puudutavas osas, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.