Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-10277 ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2(8)

2-16-10277

ASJAOLUD

Narva linn esitas kohtule avalduse A U pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja surnu seadusjärgne pärija. Pärandvara inventuuri tulemusel selgus, et pärandajal on kohustusi kokku summas 7107,13 eurot ja pärandaja varalised õigused on 3564,90 eurot. Võlgniku pärandvarast ei ole võimalik katta pärija kulud ega rahuldada võlausaldajate nõudeid. Viru Maakohtu 07. juuli 2016 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja ajutiseks halduriks nimetati Kristi Relvik, kes esitas 18. juulil 2016 kohtule aruande. Ajutise halduri aruanne

ASJAOLUD

A U suri 25. juunil 2015. Pärimistunnistuse kohaselt omandiõiguse tunnistust üleelanud abikaasale väljastatud ei ole. Rapla notar Raul Joamets poolt 01.03.2016 välja antud pärimistunnistuse kohaselt on võlgniku pärijaks Narva linn. Narva kohtutäitur Krista Järvet teostas võlgniku pärandvara inventuuri ning selgitas välja võlgniku varad ja kohustused. Inventuuri kohaselt moodustasid võlgniku kohustused kokku 7107,13 eurot ja võlgniku vara 3564,90 eurot.

VARAD

Ajutine pankrotihaldur tegi päringud erinevatesse krediidiasutustesse, AS-le Eesti Väärtpaberikeskus, Maanteeametisse ning tutvus äriregistri ja kinnistusraamatu andmetega. Päringute vastuste ja kogutud andmete põhjal saab võlgniku pärandvarast teha järgneva kokkuvõtte:

2-16-10277

2-16-10277 10004252) nõue summas 837,21 eurot (täiteasi nr 066/2010/109) ja A M (isikukood XXX) nõue summas 2962,30 eurot (täiteasi 066/2009/2912). Kohtutäituri tasu ja kulude jääk kokku on 1000,52 eurot.

TAGASINÕUDMISE VÕI TAGASIVÕITMISE VÕIMALUSED

Ajutine pankrotihaldur ei ole leidnud tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Ei ole välistatud, et vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused ilmnevad pankrotimenetluse käigus. Edasises pankrotimenetluses vajab muuhulgas täiendavat väljaselgitamist abikaasade ühisvaraga seonduv, sh ühisvara võimalik koosseis.

ARVAMUS

MAKSEJÕUETUSE

TEKKIMISE

KOHTA,

JÄRELDUSED,

ETTEPANEKUD

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna pärandvara hulgas puudub vara, mille arvel täita võlgniku pärandvaral lasuvaid kõiki kohustusi. Maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga ning esineb pankrotisituatsioon.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul tekkis alaline maksejõuetus võlgniku surma tõttu, millest tingituna jäid täitmata võlgniku kohustused võlausaldajate ees. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku pärandvara hulgas vara, mille arvelt on võimalik katta esmaseid pankrotimenetluse kulusid. Eelnevast tulenevalt teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku kuulutada välja A U pärandvara pankrot. Aruanne tööst ajutise haldurina 25.06.2015 surnud A U pärandvarasse kuuluvate varade ja kohustuste kindlakstegemiseks ja seadusest tulenevate ajutise halduri kohustuste täitmiseks viis ajutine pankrotihaldur läbi järgmised toimingud:

2-16-10277 Ajutise pankrotihalduri poolt kantud vajalikud kulutused seoses oma ülesannete täitmisega olid järgmised: Kulu nimetus Kogu M/ü Maksumus Kokku s

(EUR)

Kontoriruumide ja 0,7 Tööpäev 10,00 kontoritehnika kasutamine, sh

Fotokoopia EUR/tööpäev 17,85 elekter ja muud d

0,31EUR/1 A4

kommunaalkulud, fotokoopiad Kinnistusraamatu väljavõte

tk 3,00 3,00 Auto kütus

l 0,96 EUR/l 11,52 Kokku EUR:

32,37

Lähtudes eelnevast palub ajutine haldur:

KOHTUISTUNG

Viru Maakohus määras 07. juuli 2016 määrusega pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 9 lg 2 kohaselt, võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Pärija palub algatada A U pärandvara pankrotimenetlus põhjusel, et A U pärandvara väärtus ei kata A U kohustusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga ning esineb pankrotisituatsioon. 6(8)

2-16-10277 Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pärandavara pankroti kuulutab kohus välja 27. juulil 2016 kell 16.00. Võlgniku pärandavara pankrotihalduriks tuleb nimetada Kristi Relvik, kes esitas kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 30. augustil 2016 kell 16:00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku pärandvara kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 7,75 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 80 eurot. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 7,75 töötunni eest 620 eurot.

7(8)

2-16-10277 Ajutise halduri vajalike kulutuste (kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, sh elekter ja muud kommunaalkulud, fotokoopiad, kütuse kulu jne) suuruseks märgib ajutine haldur 32,37 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole (OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik, a/a XXX). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg1-1 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 620 eurot, millele lisandub käibemaks 124 eurot ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 32,37 eurot. Võlgniku pankrotivarast tuleb välja mõista OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik (a/a XXX) kasuks ajutise halduri tasu kokku 744 eurot ja ajutise halduri kulutuste hüvitise 32,37 eurot. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.