26.03.2025 kohtuistung, edasi kirjalikus menetluses
hagi XX vastu elatise väljamõistmiseks
Kostja XX (isikukood XXX ), lepinguline esindaja XX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX hagi XX vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Mõista XX-ilt XX kasuks välja elatis 2612,05 eurot perioodi 05.06.202304.06.2024 eest. Kohustada XX-i tasuma 2612,05 euro suurune elatis XX arvelduskontole nr xxx selgitusega „XX elatis“.
3.Mõista XX-ilt XX kasuks välja alates 05.06.2024 kuni XX täisealiseks saamiseni 24.03.2029 igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis hagi esitamise hetkel (05.06.2024) oli 250,22 eurot kuus (s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot) – (50% lasterikka pere toetusest /2)/3 (37,5 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Kohtulahendi tegemise hetkel on igakuine elatis 264,24 eurot.
4.Kohustada XX-i tasuma resolutsiooni punktis 3 nimetatud elatis iga kuu 1. kuupäevaks XX arvelduskontole nr xxx selgitusega „XX elatis“.
5.Jätta maakohtu menetluskulud poolte, s.o hageja seaduslike esindajate kanda. Väljamõistetavad kulud asjas puuduvad. Edasikaebamise kord
1(11)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja, laps) esitas 05.06.2024 (täpsustatud 06.06.2024 ja 21.02.2025) Pärnu Maakohtule hagi XX (kostja, lapse ema) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt tagasiulatuv elatis 2612,05 eurot perioodil 05.06.2023-24.06.2024 ning alates 05.06.2024 elatis arvutatuna PKS § 101 järgi. Kostja on tasunud 100 eurot kuus elatist 2024. a septembrist kuni 2025. a jaanuarini.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja XX (lapse isa) (koos vanemad) ühine alaealine laps. Vanemad elavad lahus ja laps elab alates 2023. a maikuust isaga. Kostja pole hagejale sellest ajast alates elatist maksnud. Laste isa peres kasvab lisaks hagejale veel kaks last – 9 a ja 4 a ning perele laekub lastetoetus (80 (hageja eest) +80+100 eurot) ja lasterikka pere toetus (450 eurot), kokku 710 eurot.
1.2.Laps vajab edaspidi ortodontilist hambaravi, mis ei lähe haigekassa rahastuse alla. Ravi hind on u 5000 eurot. Hageja on teismeline tütarlaps, kes on kiire kasvu faasis. Talle on sageli vaja uusi rõivaid ja jalatseid, sest eelmised on väikeseks jäänud. Hageja isa pakub lapsele mitmekesist ja kodus valmistatud toitu, sh hoidiseid. Tervisliku toitumisega kaasnevad kõrgemad kulutused. Hageja vajab õppimisel palju juhendamist ja Rajaleidja soovitusel erinevaid abimaterjale, nt valemivihikuid, mis on kallimad kui tavalised kaustikud. Hagejal on õppeaineid 14. Tema transpordikulud on u 40 eurot kuus, tihti peab teda koolist koju transportima, sest koolibuss väljub varem, kui lõppeb õppetöö. Lisaks tuleb ette vältimatuid lisakulutusi. Transpordikulud, mis on seotud lapse vanaema külastamisega Soomes, on põhjendatud. Vanaema, kellel on liikumispuue ja kes kasutab ratastooli, vajab hageja juurde pääsemiseks erilist abi, mistõttu on tema liikumine hageja juurde oluliselt raskendatud. Seetõttu on hagejal tunduvalt lihtsam minna ise vanaema juurde. Kord aastas Soomes vanaema külastada ei ole liiga palju.
1.3.Kostja pakutud 100 eurot kuus on oluliselt alla seadusega kehtestatud miinimummäära, mis ei kata lapse eluks vajalikke kulutusi. Vanemad on kohustatud tagama mõlema lapse võrdse ülalpidamise. Ajal, mil hageja elas kostjaga, oli ka hageja isal mitu ülalpeetavat. Hoolimata sellest täitis hageja isa oma elatisekohustust ning tagas kõikide oma ülalpeetavate vajadused vastavalt seadusele. Lisaks panustas ta ka hageja kogumishoiusesse, mille kostja läbi hageja arvelduskonto endale kandis. Kostja majanduslikud kohustused teiste isikute eest ei tohi kahjustada hageja huve ja vajadusi.
1.4.Hageja isa ei nõustu väitega, et pole eelnevalt rääkinud kostjaga elatisest. Esimest korda tuli see jutuks 13.06.2023 telefonikõnes kostja ja hageja isa vahel. Tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et selle eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Hageja isa ei takista kostja ja hageja vahelist suhtlust. Hageja on kostjaga kontakti otsinud. Kostja on olnud passiivne.
2(11)
1.5.Kostjal on parem elustandard, kui ta näitab. Kostja saab palgata endale esindaja, osta uue elamise, välja üürida korteri. Kostja pole oma sissetulekutes välja toonud temale kuuluva korteri (aadress Lasteaia 6-9, Kehtna) üüritulu, mis renditi välja rendile.ee portaali kaudu vähemalt 250 euro eest kuus. Samuti on kostja käsutuses sõiduauto Audi A4 (reg.nr 519LKV), ei saa pidada mõistlikuks, kui kostja sissetulek on vahemikus 350-450 eurot kuus. Kostja peab optimeerima oma majanduslikku olukorda, et täita ülalpidamiskohustust vastavalt lapse vajadustele, nagu tegi seda varasemalt hageja isa. Kostja peaks loobuma asjadest ja teenustest, mis ei ole eluks vajalikud, nagu näiteks tubakatooted, geelküüned, kallihinnaline telefon jmt. Kostja sotsiaalmeedia kontodel kajastatud tegevuste, nagu festivalidel ja kinoüritustel osalemine, näitavad, et kostja ei ela „peost-suhu”, nagu ta on väitnud. Elatismiinimumi alandamine ei ole kostja puudest hoolimata põhjendatud, kuna kostjal on kergesti kättesaadavad varad. Kostja pangakonto väljavõttest ilmneb, et ta einestab tihti väljas ja tal on piisavalt raha isiklikeks meelelahutusteks, samas kui ta vaidlustab lapse vajadustega seotud kulutusi.
1.6.Kostja kohustuste mittetäitmise tõttu oli hageja isa sunnitud realiseerima varasid, mille müügist saadud tulu oli kavandatud tulevikus investeerimiseks laste heaolu tagamiseks. Samuti kasutati hageja ülalpidamiseks pärandvara, mis oli algselt mõeldud laste tuleviku kindlustamiseks, kuid mida tuli kasutada jooksvate kulude katteks. See tähendab, et kostja kohustuste täitmata jätmine, ei mõjuta ainult tema ja hageja suhet.
1.7.Erinevates tööportaalides on piisavalt ka osalise koormusega tööpakkumisi. Kostja ei võta töö otsimist tõsiselt. Ka siis, kui kostja veel töötas osalise töökoormusega (mai 2023 – kevad/suvi 2024) ei tasunud kostja hagejale elatist. Kostja väide, et talle on määratud osaline töövõimetus alates 2020. a, ei ole tõendatud. Esitatud dokument pärineb 2023. a ja on vaatlusel puudulik, kuna osa tekstist on kaduma läinud. Selle dokumendi alusel on kostja töövõimetus prognoositav ajutine seisund kuni 2 aastaks ja ravimite tarvitamine aitab seda kontrolli all hoida. Kostja väited raskustest igapäevaste tegevuste elluviimisel ja sotsiaalsetes olukordades toimetulekul on kaheldavad, kuna ta osaleb regulaarselt avalikel üritustel ja käib poodides, mis eeldab organiseerimisoskust ja sotsiaalset võimekust.
1.8.Kostja väide, et tema sissetulek on 350-400 eurot kuus, ei ole tõendatud tema kontoväljavõttega, kus on näha, et 16 kuu jooksul on tema kogusissetulek olnud 40 360,50 eurot, millest 21 149,53 eurot pärineb töövõimetushüvitistest, töötasust ja üüritulust. Keskmine kuusissetulek seega on 1 244,09 eurot. Sinna sisse pole arvestatud 80 eurot kuus peretoetust, mida kostja saab teise lapse eest, ning teise lapse eest saadavat elatist. Kostja on oma sissetulekut kohtule esitlenud vähemalt kolm korda väiksemana kui lähtub tema kontoväljavõttest, püüdes end näidata halvemas majanduslikus olukorras. Kostja väidab, et üüritulu pole stabiilne ja üürnik soovib välja kolida. Kostja pole esitanud tõendeid, et üürileping on lõppenud. Kostja väited, et ta on oma korteris elanud lastega kuni 2024. a juunini on eksitavad. Hageja pole seal elanud 2023. a maikuu lõpust. Samuti nähtub, et sealsed korterikulud on u 227,10 eurot.
1.9.Kostja väide, et ta on võimeline maksma ainult laene ei ole tõendatud, nagu on näha väljavõttest. On tõendatud, et 15-20% kostja väljaminekutest on laenud, mitte kogu sissetulek. Kostja pangaväljavõtte järgi on kostja vanemad on andnud talle toetust 3805 eurot. Kostja ei ole jaganud seda toetust võrdselt oma laste vahel, arvestades, et ka hageja vajadused on olulised. Kulutabelist nähtub, et kostja on oma lapsi erinevalt kohelnud, kasutades talle kättesaadavaid vahendeid ebavõrdselt. Viimase 16 kuu jooksul on kostja eraldanud hagejale elatiseks keskmiselt 12,5 eurot kuus (200 eurot jagatuna 16 kuuga). Samal ajal on alust
3(11)
eeldada, et kostja hoole all olev laps on saanud vähemalt 260 eurot kuus (teise lapsevanema makstud elatis). Eeldades, et kostja on oma lapsele panustanud vähemalt samaväärselt, on kostja on kasutanud oma vahendeid ebaühtlaselt ja ebavõrdselt.
1.10.Kostjal on märkimisväärseid varasid väärtuses 161 500 eurot, sealhulgas: Kinnistu Pärnus (Kitse tn 20, omandiõigusega 1⁄2, (https://kinnisvara24.ee/maja-myyk-parnu-linn/240737246) ostusummaga 185 000 eurot, millest kostjale kuulub 92 500 eurot), korteriomand Kehtnas (Lasteaia 6-9, väärtusega 59 000 eurot), (https://kinnisvara24.ee/korter-myyk-kehtna-vald/240761472) ja Audi A4 (519LKV, väärtusega 10 000 eurot). (https://www.okidoki.ee/item/audi-a4-20/12158461/).
1.11.Samuti võib pangakonto väljavõttest leida ka hoiuseid. Lisaks esitatud SEB arveldusarvele on kostjal veel vähemalt kaks arvelduskontot, mille väljavõtteid ta ei ole kohtule avalikustanud. Ühele kontole tehtud ülekannete selgitustes on nähtavad sellised mõisted nagu "hea elu" ja "sissemakse digihoiusesse" ning teine konto asub Leedu pangas. Mõlemale kontole ülekandeid tehes on näha, et konto omanikuks on kostja. Arvelduskontode numbrid on xxx (sissemaksete summa) 543,29 eurot ja xxx (sissemaksete summa) 1938 eurot.
1.12.Justiitsministeeriumi 2019. a uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis” kajastatud andmed on aegunud, sest elatustase on viimase viie aastaga tõusnud, ja hageja pole enam 7–12-aastane laps, nagu uuringus käsitleti. Kostja väide, et piisav on toidukulule 71 eurot kuus, 2,36 eurot päevas ja 0,78 eurot toidukorrale, on ebapiisav. Võrdluseks on riigi poolt tegevväelasele hüvitatav toitlustuskulu 8,36 eurot ööpäevas. Hageja esitatud 250 euro suurune igakuine toiduraha realistlik. Lisaks, arvestades kostja kulutusi nii toidupoodides kui ka väljas söömisel, võib järeldada, et tema keskmised kulutused kahele leibkonnaliikmele on 706,50 eurot kuus, mis teeb ühe liikme kohta 353,25 eurot. Kostja väited, et lapse kodumasinate (pesumasin, tolmuimeja) ja mobiiltelefoni ostmine ei ole elatisega seotud kulud, on alusetud. Need esemed on lapse heaolu ja hügieeni tagamiseks olulised ning otseselt seotud elukeskkonnaga, milles hageja elab ja neid igapäevaselt kasutab. Samuti on olulised G4S kulud, kuna suitsu- ja vinguandurid on Eestis seadusega kohustuslikud ning hädavajalikud laste turvalisuse tagamiseks. Ka korstnapühkimine on seadusega reguleeritud ja oluline ohutuse tagamiseks, eriti kodudes, kus elavad lapsed.
1.13.Kostja on 2024. a jaanuaris ja veebruaris kulutanud 759,64 eurot krüptorahale – summa, mis kataks hageja kolme kuu elatisraha. Lisaks on ta 16 kuu jooksul kulutanud 291,50 eurot netikasiinodes (55 eurot Paf.ee-s ja 236,50 eurot Eesti Lotos), mis vastab veel ühe kuu elatisraha summale. Need summad oleks katnud hageja nelja kuu elatisraha koos varuga. Kostja väide, et tal jagub raha vaid arvete maksmiseks, ei ole tõendatud, kuna pangakonto väljavõtted näitavad, et tema vaba raha kasutus on märksa ulatuslikum.
1.14.Hageja ei nõustu kostja menetluskulud kandmisega, sest kostja põhjustas kohtumenetluse, jättes elatise lapsele maksmata. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks rahuldamata ja edasiulatuva elatise osas osaliselt rahuldamata. Kostja on nõus lapse ülalpidamiseks maksma 100 eurot kuus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2.1.Vastuse kohaselt ei ole tagasiulatuv elatis põhjendatud, kuna seda ei küsitud. Samuti ei ole tagasiulatuv elatis tõendatud. Isa takistab lapse ja ema suhtlust.
4(11)
2.2.Kostja palub elatist vähendada, sest oma majandusliku ja tervisliku seisundi tõttu ei ole võimeline miinimummääras elatist maksma. Kostjal on veel üks ülalpeetav – 6-aastane poeg Evert Ilistom. Kostjale on alates 2020. a määratud osaline töövõimetus. Elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta kohustatud vanemate varalist seisundit ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikest kuludes, mis vastab tema võimalusele ülalpidamist anda. Lapse isal on parem majanduslik seis kui kostjal.
2.3.Kostja sissetulekud on elatis pojale 260 eurot, peretoetus 80 eurot ja töövõimetoetus 350400 eurot. Kostja töötas menetluse alguses osalise tööajaga ja tema keskmine sissetulek oli 1200 eurot kuus. Kostja otsib tööd, kuid tervisliku seisundi tõttu on seda raske leida. Kostjat ja tema teist last toetab kostja elukaaslane. Kuna kostja on töövõimetu ning tema sissetulek on keskmiselt 350-400 eurot, oli kostja sunnitud võtma laenu, et poes käia, mis nähtub kontoväljavõttelt. Kostja igakuised kohustused on BB Finance OÜ makse 88 eurot, Bondora AS makse 280,96 eurot, Holm Bank AS makse 149,83 eurot (laen sõiduki ostmiseks). Kostja on märgitud elukaaslase elamus kaasomanikuks, et kostjal oleks turvatunne, kuid elamu eest pole kostja midagi tasunud ega ei tasu. Kostja teise lapsega seotud kulud on järgmised: eluasemekulud 100 eurot, söögikulu 200 eurot, riided, jalatsid, hügieenilised tarbed, ravimid jne 40 eurot, lasteaed 80 eurot, kogukulu on summas ca 420 eurot. Arvestades sellega, et lapse isa tasub elatist summas 241 eurot ning arvestades lapsetoetusega 80 eurot on kostja osa lapse ülalpidamisel summas 99 eurot.
2.4.Hageja kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata. Kui ema maksab 100 eurot, siis kokku on lapse tulu 430 eurot, mis on piisav raha lapse kasvatamiseks. Kui arvestada, et eluasemekulud on 50 eurot ja riided 50 eurot, siis kokku oleks 455 eurot. Lapse vajadused on sellega kaetud. Hageja põhjendatud ja tõendatud kulud on 289,40 eurot, arvestades, et lapse isa saab lapsetoetust 80 eurot ja lasterikka pere toetus 450 eurot (millest hageja osa on 150 eurot), on lapsega seotud igakuine kulu 59,40 eurot (289,40 – 80 – 150). Seega kostja osa on 29,70 eurot. Hageja isa ei ole tõendanud, et ta kannab miinimummääras hageja ülalpidamiskohustust.
2.5.XXX, Kehtna asuvas kostjale kuuluvas korteris elas kostja lastega kuni 2024. a juulini. Kuna korteri kommunaalkulud olid liiga suured (u 197-370 eurot, elektrikulud u 45-65 eurot kuus), siis kolis kostja lapsega elukaaslase juurde ja andis korteri 250 euro (-22% = 195 eurot) eest kuus üürile. Üürnik elas korteris 2024. a augustist 2025. a jaanuarini, kuid nüüd on korter müügis. Korteri kinkis kostjale vanaisa 2016. a ning kostjal jäi võlg vanaisa ees 16 000 eurot, mis saab tasutud korteri müügiga. Samuti on korter on koormatud hüpoteekiga, mis peaks samuti olema müügiga tasutud.
2.6.Kostja on varasemalt käinud hagejaga ortodonti vastuvõtul, kus öeldi, et hageja vajab breketeid, mis hüvitatakse haigekassa poolt. Puudub vajadus tasulise ortodondi juurde minna.
OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada, kuna elatise miinimummääras välja mõistmine on lapse huvides põhjendatud ning miinimummääras elatise vähendamiseks mõjuval põhjusel puudub alus. Menetluskulud jäävad hageja seaduslike esindajate kanda.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus
5(11)
oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud elatis. Elatise suurus sõltub sellest, kas lapse ülalpidamiseks saab kasutada lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (PKS § 101 lg 5) ja kui palju laps veedab aega vanemaga PKS § 101 lg 6).
5.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks. Hageja XX on XX-i ja XX ühine alaealine laps, kes on hetkel 14-aastane (sündinud 24.03.2011). Hageja elab oma isa juures alates 2023. a maikuu lõpust. Kostja pole lapsele ülalpidamist tasunud alates 05.06.2023 kuni 2024. septembrini. Alates 2024. a septembrist tasub kostja lapsele elatist miinimummäärast väiksemas ulatuses, s.o 100 eurot kuus. Hageja saab hetkel lapsetoetust 80 eurot kuus, mis laekub tema isa perele ning lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jaguneb kolme lapse vahel ja mis laekub samuti hageja isa perele. Kostja hagejale vahetut ülalpidamist ei anna.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista 2612,05 euro suuruse elatise alates 05.06.2023 kuni 04.06.2024 tagasiulatuvalt PKS § 101 järgi arvutatuna ning alates 05.06.2024 hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise arvutatuna PKS § 101 järgi. Kostja ei nõustu tasuma tagasiulatuvat elatist põhjendusel, et hageja isa ei ole seda küsinud ning nõustub alates hagi esitamisest tasuma elatist 100 eurot kuus, kuna kostja tervislik ja majanduslik olukord ei luba suuremat summat tasuda ning kostja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps. Hageja seadusliku esindaja väitel on ta kostjalt enne hagi esitamist elatist küsinud, mh 13.06.2023 telefonikõnes ja samuti nähtub see vanemate kirjavahetusest. Hageja leiab, et kostja pakutud 100 eurot kuus ei kata lapse eluks vajalikke kulutusi.
7.PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.3). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla
6(11)
ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid).
8.Kohus hindab esmalt tagasiulatuva elatisenõude põhjendatust.
8.1.Enne hagi esitamist nõutava elatise alusnorm on PKS § 108, mis võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13), et PKS § 108 alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.
8.2.Eeltoodust tulenevalt ei oma iseenesest määravat tähtsust see, kas hageja on tõendanud elatise küsimist perioodil 2023. a juunist kuni 2024. a juunini, vaid kohus hindab tagasiulatuvalt küsitava miinimummääras arvutatud elatise kostjalt väljamõistmisel seda ega selle väljamõistmine ei aseta kohustatud vanemat äärmiselt raskesse olukorda. Praegusel juhul palub hageja kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista 2612,05 eurot, s.o 12 kuu eest miinimummääras PKS § 101 järgi arvutatud elatismaksete summa. Vaidlus puudub, et kostja 2023. a juunist 2024. a septembrini elatist hageja ülalpidamiseks ei tasunud ning hagejat vahetult ülal ei pidanud. Kohus peab nõude rahuldamise ulatuse määramisel arvestama nii lapse toonaseid vajadusi kui ka vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida kostja (ja tema teise lapse) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ka kohtu 13.02.2025 kirjas olevad selgitused, dtl 288-289).
8.3.Hageja isa on hageja vajadusi põhistanud (vt käesoleva otsuse p-d 1.2 ja 1.12.) ning on hageja vajaduste loetelu nii hagiavalduses (dtl 3) kui ka kokkuvõtlikus tabelis (alates 2023. a juuni kuni 2024. a september) (dtl 97-100) välja toonud, märkides, et hageja igakuine ülalpidamiskulu on u 755 eurot. Arvesse on võetud lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning seda, et kostja ei pea hagejat vahetult üleval. Miinimumelatise nõudmisel saab eeldada, et hageja vajadused on põhjendatud vähemalt miinimummääras.
7(11)
Kohus tuvastab, et hageja vajadused ei olnud ega ole miinimummääras arvestatud elatisesummast väiksemad. Kostja pole oma väited, et hageja kulutused on ülepaisutatud, tõendanud (TsMS § 230 lg 1).
8.4.Praegusel juhul vaidleb kostja vastu hageja nõudele saada ülalpidamist PKS § 101 järgi minimaalses määras arvutatud kahjuhüvitisena enne hagi esitamist, tuginedes mõjuvale põhjusele, s.o enda halvale majanduslikule ja tervislikule olukorrale ning teise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolule. Mõjuva põhjuse esinemist peab tõendama kostja (TsMS § 230 lg 1). Selle tõendamiskohustust selgitas kohus 01.10.2024 istungil ning 13.02.2025 kirjas. Tõendamiskoormise selline jaotus on kohtupraktikaga kooskõlas (RKTKo nr 2-17-6713/196, 31.03.2025).
8.5.Kostja on mõjuva põhjuse tagasiulatuva elatisekohustuse nõude rahuldamata jätmise ja edasiulatuva elatise vähendamise tõendamiseks esitanud perioodi 05.06.2023-09.10.2024 pangakontoväljavõtted (dtl 119-258), töövõime hindamise eksperthinnangu 18.11.2023 (dtl 112-113) ja Eesti Töötukassa 02.07.2024 töötuskindlustusehüvitise määramise otsuse nr 124041300 (dtl 115-117) ning selgitanud, et tema majanduslik olukord on tervisliku seisundi ja teise lapse (05.05.2018 sündinud poeg, dtl 111) ülalpidamiskohustuse tõttu halb. Tervislik seisund takistab kostja sõnul tal töökoha leidmist. Kostja on selgitanud, et ta sissetulek on keskmiselt 350-400 eurot (dtl 86), menetluse alguses tööl käies u 1200 eurot (dtl 37).
8.6.Kohus leiab, hinnates ja analüüsides kostja väiteid ja esitatud võimalikke tõendeid seonduvalt mõjuva põhjusega ning kostja toonase varalise seisundiga ja praeguse varalise seisundiga, et kostjal sellist erandlikku mõjuvat põhjust niigi miinimummääras elatist veelgi vähendada ei esine ning kostja ei ole seda kohtule tõendanud (TsMS § 230 lg 1). Tagasiulatuva elatise maksmine ei koorma kohtu arvates kostjat ülemäära – kostjal on piisavalt sissetulekuid, et käia väljas sööma, külastada meelelahutusasutisi jne ning vara, mida realiseerida ja kostja saab vähemalt osalise koormusega tööle minna. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt p-des 8.6.1-8.6.6.
8.6.1.Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja igakuine keskmine sissetulek 2023. a juunist kuni 2024. juunini on u 2646,22 eurot (31 754,60/12). Kostja igakuine sissetulek 2024. a 5. juunist kuni 2024. a 9. oktoobrini on u 2211,73 (8846,90/4). Vale on kostja väide, et kostja sissetulekud on vaid u 350-400 eurot kuus või menetluse alguses ka 1200 eurot isegi, kui maha arvestada teise lapse elatis 260-290 eurot ja teise lapse lapsetoetus 80 eurot ning kui arvestada maha ka kostja enda ülalpidamiskohustus miinimummääras teise lapse (Everti) ees. Seega tuvastab kohus, et kostja sissetulekud on olnud esitatud kontoväljavõtete alusel märksa suuremad kui kostja on kohtule välja toonud. Kostja on lisaks töötasule menetluse algusperioodil ja Eesti Töötukassalt saadavale toetusele saanud regulaarseid ülekandeid eraisikutelt, sh oma vanematelt, mille osas pole kostja selgitusi andnud. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud oma varalise seisundi kohta kogu informatsiooni, sh kõiki kontoväljavõtteid. Kontoväljavõtetest nähtub, et kostja omab ka teisi kontosid (xxx, xxx), kuhu on laekunud ülekanded, mh selgitusega nt „Kogumiseesmärgi sissemakse: hea elu“. Kontole nr xxx on kostja teinud nt 08.02.2024 ülekandeid 280 eurot ja 09.02.2024 ülekandeid 407 eurot. Kostja kontoväljavõtetest nähtub mh, et ta lapse ema on teinud korduvaid ülekanded Eesti Lotole, kuid oma lapsele pole tasunud enne 2024. a septembrit elatist.
8(11)
Eeltoodust saab kohus eeldada, et kostja varaline seisund on tegelikkuses veelgi parem, kui kohtule näidatu.
8.6.2.Kohus tuvastab TsMS § 230 lg 3 alusel tõendeid kogudes, et kostja on kahe kinnisasja ning sõiduki omanik. Talle kuulub 1⁄2 kaasomandist kinnistule registriosa nr 595205 aadressil Kitse tn 20, Pärnu linn ning korteriomand registriosa nr 1282437 aadressil Lasteaia XXX. Kostja on märkinud Pärnu linnas asuva kinnistuga seonduvalt (vt dtl 108, p 1.12), et ta on antud hetkel oma elukaaslase ülalpidamisel ehk elukaaslane on ostnud endale elamu, mille soetamisel on kostja märkinud kaasomanikuna, selleks, et kostjal oleks turvatunne, kuigi elamu eest pole kostja midagi tasunud ning endiselt ei tasu elamuga seotud kulud, kuna tema sissetuleku jätkub ainult laenude tasumiseks. Seonduvalt Kehtna alevikus asuva korteriga on kostja selgitanud, et seal ta elada ei saa, kuna kommunaalkulud on kõrged ning korter oli üürile antud 2024. a augustist, kuid üürileping lõppes 2025. a alguses. Hetkel on kostja sõnul korter müügis, kuid see kingiti talle vanaisa poolt, kellele jäädi 16 000 eurot võlgu ja korteril on peal hüpoteek – korterimüügist saadava rahaga tasutakse vanaisale võlg ja kustutatakse hüpoteek. Transpordiameti päringust nähtub, et kostjale kuulub sõiduauto Audi A4 Avant (2013. a esmane registreerimine, reg.märk 519 LKV), mille turuhinnaks kostja peab ise u 10 000 eurot (vt 09.06.2024 müügikuulutus, https://www.okidoki.ee/item/audi-a420/12158461/). Kohus leiab, et kostja turvatunnet ei saa pidada hageja õigusest saada oma vanemalt ülalpidamist minimaalses summas tähtsamaks, mistõttu puudub alus jätta selle varaesemega arvestamata kostja varalise seisundi hindamisel. Kostja ei ole esitanud tõendeid korteri üürilepingu kohta ega ka selle kohta mismoodi vanaisaga sõlmitud kinkelepinguga kui tasuta lepinguga võlgnevus tekkis ja millises ulatuses korterimüük katab hüpoteegi jne. Seega puudub alus jätta korteriomandit kui kostja vara arvestamata. 10 000 euro väärtuses sõiduauto omamise vajadust olukorras, kus ta leiab, et lapse ülalpidamist ta ei saa maksta, ei ole kostja samuti põhjendanud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostjal on vara, mida realiseerida olukorras, kus ta ise leiab, et tal ei ole sissetulekute arvelt võimalik minimaalses võimalikus määras oma seadusest tulenevat kohustust last ülal pidada täita.
8.6.3.Kõrgema astme kohus on leidnud, et kostjal laenukohustuste olemasolu ei anna alust hagejale välja mõistetavat elatist vähendada (vt TlnRKO 20.12.2024, 2-23-13998. p 11.7), sest laenude võtmine on kostja enda risk ja selle tagajärgi ei pea kandma kostja alaealine laps. Maakohus saab praeguses asjas asuda samale seisukohale kostja laenukohustuste osas. Kostja kontoväljavõttest nähtuvatest kulutustest (kulutused ööklubis Madhouse, kiirtoidukohtades (Hesburger, SushiMushi, McDonalds, Farmiburger Pizzakiosk) ja muudes toitlustusasutustes (Meie Pubi), Netflix jne) nähtuvalt, ei ole laenude võtmine olnud hädavajalik, vaid kostja enda eluline valik, mille tagajärgi ei pea kandma hageja.
8.6.4.Kostja töövõime hindamise eksperthinnangust 18.11.2023 (dtl 112-113) nähtub, et kostjale sobib osaline tööaeg, iseseisev töö. Talle ei sobi vaimne pinge, töö kiirustades ja tempokalt, ei sobi suhtlemist vajav töö ega suur kollektiiv. Kostjal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega 2 aastat, kuna tõenõoliselt aitab psühhoteraapia ja ravimitekasutamine seisundit kontrolli all hoida.
9(11)
Kohus leiab, et eelnev ei välista kostjal tööleminekut osalise tööajaga, mis võimaldaks tal maksta hagejale PKS § 101 alusel arvutatud summas elatist. Kostja pole kohtule selgitanud, mida ta on teinud uue töökoha leidmiseks ning mida ta on teinud seonduvalt soovitusega minna psühhoteraapiasse ja kasutada ravimeid, et oma seisundit parandada ja tööle minna. Tõendamata väited, et osalist tööd leida on keeruline, ei ole alus elatisekohustusest vabastamiseks. Kohus arvestab seejuures, et kostja seisundit ei ole hinnatud elukestvaks ning uut hinnangut töövõime kohta pole kohtule esitatud. .Kostja kaheks aastaks määratud osaline töövõime ei õigusta hagejale tagasiulatuva elatise maksmata jätmist või vähendamist.
8.6.5.Kostja väljaminekute osas märgib kohus, et kuigi need on samas suurusjärgus kui tema sissetulekud, siis vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). Kostjal tuleb oma elustiili (ebavajalikud kulutused) muuta ning täita alaealise lapse ülalpidamiskohustust miinimummääras.
8.6.6.Seega ei ole praeguses asjas esile toodud ühtegi alust, et kostjal ei oleks võimalik oma varanduslikust seisundist tulenevalt lapsele minimaalses määras elatist tasuda 2023. a juunis ega seda võimalik teha käesoleval hetkel. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei koorma kostjat ülemäära ega aeta teda äärmiselt raskesse olukorda. Samuti võimaldab tema tervislik seisund tal osalise koormusega tööle minna, sh saada abi psühhoteraapiast ja ravimitest. Vastupidine pole kostja poolt tõendatud (TsMS § 230 lg 1). Vaatamata osalisele töövõimele ja teise lapse, kelle isa maksab elatist miinimummääras, ülalpidamiskohustusele on kostja oma varalist seisundit arvestades võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 järgi arvutatud summas.
8.7.Kuna kostja ei ole kohtule tõendanud, et tagasiulatuva elatise perioodil või praegusel hetkel oleks tema varaline seisund selline, mis ei võimaldaks tal lapse ülalpidamiskohustust täita, siis kohus ei hinda hageja isa varalist seisundit. See oleks määrav siis, kui oleks alus kostjalt mingis ulatuses jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata.
8.8.Kokkuvõttes ei ole alust vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat tagasiulatuvat elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. kohustus ei ole inimesele ebamõistlikult koormav ega aseta teda äärmiselt raskesse olukorda ka sel põhjusel, et kostjal on vara, mida realiseerida. Kostjal on kaks kinnisasja ja auto. Praegusel juhul on vanema varalisest seisundist võimalik katta nii tema kui ka kahe lapse minimaalsed vajaduse.
9.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja nõudele välja mõista kostjalt tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest elatis miinimummääras arvutatuna PKS § 101 alusel. Kostja leiab ka selle nõude puhul, et temalt välja mõistetavat elatist tuleks PKS § 102 lg 2 alusel vähendada tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, tema osalisest töövõimetusest ja sellest tingitud raskustest sissetulekut teenida. Maakohus tuvastas eelnevalt, et kostja varaline seisund ja tervislik seisund ning teise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu võimaldab tal hagejale tagasiulatuvat elatist tasuda (vt
10(11)
käesoleva otsuse p 8). Kohus jääb samade põhjenduste juurde ka hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni esitatud nõude puhul, kuna kostja ei ole muid asjaolusid PKS § 102 lg 2 tõendamiseks esitanud.
10.Kuna maakohus mõistab hagejale elatise välja miinimummääras, ei pea kohus PKS § 105 lg 3 järgi arvestama lapse isa sissetuleku ja varalise seisundiga. Teise vanema majanduslik olukord ja elatise andmise ulatus ei oma tähtsust ka PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamisel.
11.Seega kuulub esitatud hagi rahuldamisele. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238). Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud PKS § 164 lg 1 järgi poolte (hageja seaduslike esindajate) endi kanda ning hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.