Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-17671
Kohtuasi
P.R-i hagi E. C ja W. F vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. jaanuari 2025 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse P.R-i määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja P.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina esindajad ringkonnakohtus Popova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20. jaanuari 2025 määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.P.R (hageja) esitas 21.11.2024 E. C (kostja I) ja W. F (kostja II) vastu elatise vähendamise hagi. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 08.01.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-17441 mõistetud alates 21.11.2017 hagejalt kostjate kasuks välja elatis 235 eurot kalendrikuus lapse kohta ja alates 01.01.2018 250 eurot kalendrikuus lapse kohta kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub ka elatise suurus. Hageja palub vähendada elatise suurust 150 eurole kalendrikuus lapse kohta.
2.Hagi kohaselt on 09.09.2024 kostjate ema esitanud kohtutäiturile avalduse elatise nõude suurendamiseks täiteasjade nr 034/2018/1115 ja nr 034/2018/114 raames, millest
kohtutäitur teavitas hagejat. Lisaks sellele, et muutus seadus, on hageja alates 04.10.2024 otsusega nr TA24-0157592 töötuna arvele võetud. Hagejal ei ole tema varalist seisundit arvestades võimalust lapsi ülal pidada kohtuotsusega ettenähtud korras. Hagejal puudub sissetulek, vara või muud vahendid, mis võimaldaksid maksta elatist. Hageja pangakontod on arestitud. Samuti muutusid ka kostjate emal elutingimused. Kostjate emal on lisaks kostjatele veel üks laps ning kostjate ema saab lasterikka pere toetust vähemalt 450 euro ulatuses. Kostjad on 8-aastased, mis viitab sellele, et selles vanuses laste vajadused on keskmiselt väiksemad võrreldes kulutustega, mida tehakse enne 6-aastaseks saamist ja pärast 12-aastaseks saamist. Kuna kostjate ema peres veel üks laps, on kulud laste vajaduste katmiseks ka mastaabisäästu tõttu väiksemad. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 20.01.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
5.Selliseid fakte, mille õigsust eeldades saaks kohus jõuda järeldusele, et hagi kuuluks rahuldamisele, kohtu ette toodud pole. Kuigi vanemalt ei saa nõuda, et ta teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda miinimumelatisest suuremat elatist, ei õigusta miinimumelatise vähendamist see, kui vanemal ei ole sissetulekut või see on liiga väike, vaid hinnata tuleb vanema võimalusi sissetulekut saada (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). Töötuna registreerimine ei ole alus, et vähendada miinimumelatist. Hageja ei ole välja toonud, mis on need objektiivsed asjaolud, mis takistavad hagejal tööd leidmast ja raha teenimast, et enda alaealisi lapsi ülal pidada. Isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et töö leidmine oleks objektiivselt võimatu või raskendatud.
6.Samuti ei ole miinimumelatise vähendamise aluseks käimasolevad täitemenetlused. Hetkel on kehtiv elatise miinimum perekonnaseaduse (PKS) § 101 kohaselt standardtingimustel (287,72 eurot) ligilähedane summale, mis vastab varasemale miinimumile (292 eurot, PKS § 2172 lg 1). Alates 01.04.2025 tõuseb kehtiv PKS § 101 järgne miinimumelatis veelgi. Lasterikka pere toetuse arvestamine (PKS § 101 lg 5) on üldreeglina ettenähtud vaid juhuks, kui kolm last on vanematel ühised. Seega lasterikka pere toetus ei saa olla asjaoluks, et vähendada hageja poolt makstava elatise suurust kostjatele. Samuti ei arvestata seaduse kohaselt mastaabisäästu, kui tegemist on mitmikega (PKS § 101 lg 7 teine lause). Lisaks ei arvestata sama sätte kohaselt mastaabisäästu, kui kolmas laps sündis rohkem kui 3 aastat pärast mitmike sündi. Määruskaebus
7.Maakohtu määrusele esitas 31.01.2025 määruskaebuse hageja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja võtta asi menetlusse või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
8.Kohtumääruse põhjendus, mille kohaselt lasterikka pere toetuse arvestamine on üldreeglina ettenähtud vaid juhuks, kui kolm last on vanematel ühised, ei vasta seadusele.
Kohus ei ole ka osundanud õigusaktile, millel selline järeldus põhineb. Ekslik on ka kohtu arusaam, mille kohaselt ei ole õigusliku olukorra muutumisele tuginevalt elatise vähendamine võimalik põhjendusel, et varasema miinimumelatise suuruse ja kehtiva miinimumelatise vahe on summaarselt väike.
9.Kas ja millistel tingimustel on hagejal võimalik asuda tööle ja kas antud asjaolu saaks olla aluseks elatise vähendamiseks, saab olla üksnes sisulise vaidluse ese. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse ringkonnakohtule.
rahuldamata
ja
edastas
selle
läbivaatamiseks
Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele (TsMS § 667 lg 2).
12.Harju Maakohtu 08.01.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-17-17441 mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja alates 21.11.2017 elatis miinimummääras. Otsuse kohaselt muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel ka elatise miinimumi suurus.
13.Vastavalt PKS § 2172 lõikele 1, kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
14.TsMS § 459 lg 1 p 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töötus iseenesest ei saa üldjuhul olla aluseks elatise tasumiseks alla PKS § 101 järgi arvestatud elatise summa. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p-s 15 selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja ei ole esile toonud, et ta on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et tööle asuda, kuid sellest hoolimata ei ole see õnnestunud.
16.Hageja on seisukohal, et kuna kostjate emal on ka kolmas laps ja ta saab lasterikka pere toetust, siis on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt
toetust saava pere kõigi laste vahel. Maakohus leidis määruses, et lasterikka pere toetuse saamine ei saa olla elatise vähendamise aluseks, kuna lasterikka pere toetust arvestatakse üldreeglina juhul, kui kolm last on vanematel ühised. Määruskaebuse ringkonnakohtule edastamisel viitas maakohus 03.03.2025 kirjas täiendavalt, et selline oli ka seadusandja seisukoht seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on 03.03.2025 kirjas viidanud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute loetelule eelnõu teiseks lugemiseks. Seaduse eelnõust nähtub, et PKS § 101 lg 5 muutmise eelnõu sisaldas sellel ajal kolmandat lauset: „Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.“. Väljakuulutatud seaduses kolmandat lauset aga ei ole. Arvestades, et eelnõus sisaldunud PKS § 101 lg 5 kolmandat lauset väljakuulutatud seaduses ei ole, ei ole maakohus, ringkonnakohtu hinnangul, piisavalt argumenteerinud oma väidet, et seadusandja tahteks on, et lasterikka pere toetust arvestatakse üldjuhul üksnes ühiste laste puhul. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
17.Hageja on hagis tuginenud ka asjaolule, et võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga on laset kulud vähenenud vanuse tõttu. Hageja on seisukohal, et 6-11 aastaste laste kulud on väiksemad kui alla 6-aastaste laste kulud. Maakohus on jätnud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel selle väite osas seisukoha võtmata.
18.Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus esitanud määruses piisavaid põhjendusi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Seega tuleb asi saata tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
19.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.