2-15-8321
Tsiviilasja number
2-15-8321
Määruse tegemise aeg ja koht
21. juuli 2016, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtujurist
Heli Laidro
Tsiviilasi
Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) avaldus S P pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja (võlgniku pärija):
Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu)
Avaldaja esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi Andrei Matvejev
Pankrotihaldur:
Kristi Relvik
Võlausaldaja (vastuväite esitaja): Swedbank AS (rk 10060701)
2-15-8321
pankrotimenetluses
Kohtumääruse peale lõpparuande kinnitamise osas võivad võlgnik ja vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu 10. juuli 2015 kohtumäärusega kuulutati välja S P pärandvara pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Kristi Relvik. Pankrotihaldur esitas 22. jaanuaril 2016 kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 22. veebruari 2016 määrusega. Pankrotihaldur esitas 07. juunil 2016 kohtule lõpparuande, milles palub lõpparuande kinnitamist ning pankrotimenetluse 2(7)
2-15-8321 lõpetamist. Pankrotihaldur avaldas Ametlikes Teadeannetes teate 07. juunil 2016 lõpparuandega tutvumiseks ning vastuväidete esitamiseks. Swedbank AS esitas omapoolsed vastuväited. Lõpparuande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta - pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli võlgniku AS Eesti Krediidipank arvelduskontol nr XXX 1,60 eurot ja Swedbank AS arvelduskontol nr XXX 0,00 eurot. Pankrotivarasse on halduri taotlusel laekunud 1481,731 Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 25 osakute tagasivõtmisest 1 573,87 eurot. Kõik laekumised pankrotivarasse koos raha algjäägiga on kokku 1 575,47 eurot, millest on tasutud ajutise halduri tasu ja kulud ning tehtud võlausaldajale väljamakse jaotise alusel. Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta - käesolevas pankrotimenetluses on tehtud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.07.2015 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-15-8321) alusel pankrotivarast väljamakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks summas 873,71 eurot ning tasutud pangateenust 0,16 eurot. Muid PankrS § 146 lg 1 punktides 1-4 nimetatud väljamakseid käesolevas pankrotimenetluses tehtud ei ole. Pankrotihalduri kulusid väljamakstud ei ole. Kulud on kantud halduri büroo vahenditest. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupaJaotise alusel väljamakstud raha nõuete rahuldamisjärkude kaupa: 1) Esimene järk - nõuded puuduvad. 2) Teine järk - väljamaksed kogusummas 497,76 eurot: Nr
Võlausaldaja Tunnustatud nõue Swedbank AS 4 024,03 EUR
Jaotise % 100 %
Väljamakstud summa
3) Kolmas järk - nõuded puuduvad. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta- käesolevas pankrotimenetluses pandiga koormatud vara puudub. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta -käesolevas pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel - pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses täitnud kõik seadusega ettenähtud halduri ülesanded ja teinud pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikke toiminguid, muuhulgas: 1) Pankrotiteadete saatmine; 2) Pensionifondi osakute tagasivõtmine; 3) Võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamine ja läbiviimine; protokollide koostamine; 4) Korduv asjaajamine pangas, võimaldamaks halduril kasutada võlgniku kontot ja muu suhtlus krediidiasutustega; 5) Pankrotiseaduse § 132 sätestatud ettekande koostamine ning esitamine kohtule; 6) Suhtlus võlausaldajaga; 7) Halduri toimiku pidamine; 8) Teadete avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded; 9) Jaotusettepaneku ja lõpparuande koostamine. Haldur on pankrotihalduri ülesannete täitmiseks kulutanud minimaalselt 12 tundi. 3(7)
2-15-8321 Pankrotiseaduse § 65 ja 651 kohaselt on halduri tasu alammäär käesolevas pankrotimenetluses 314,77 eurot, millele lisandub käibemaks. 03.05.2016 toimus võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli pankrotimenetluse lõpetamisega seonduva otsustamine, sh pankrotimenetluse kulude kinnitamine. Haldur saatis teate üldkoosoleku toimumisest Swedbank AS-le ja võlausaldaja kinnitas teate kättesaamist. Võlausaldajate üldkoosolekul Swedbank AS ei osalenud (lisa 1 – Võlausaldajate üldkoosoleku protokoll). Jaotise väljamaksmise ja halduri tasu broneerimisega seoses küsis haldur Swedbank AS-i seisukohta halduri tasu maksmiseks seaduses sätestatud alammääras. Võlausaldaja vastas haldurile, et ei nõustu halduri poolt nimetatud tasuga, kuna vastav tasu on ebamõistlikult suur. Kirjavahetus Swedbank AS-ga on lisatud lõpparuandele. Swedbank AS-i hinnangul tuleb antud juhul lugeda pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutused tasutuks ajutise halduri tasust ja kuludest, mistõttu tuleks pankrotihalduri tasu ja kulutuste suurust vähendada 0 euroni. Haldur ei nõustu panga käsitlusega halduri tasust. Esiteks, vastavalt PankrS § 65 lg 1 esimesele lausele on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Teiseks, pankrotiavalduse menetlus ja pankrotimenetlus on kaks iseseisvat menetlust, mistõttu ühes makstud tasu ei saa üle kanda teise menetlusse. Ajutine haldur ja haldur võivad olla ka erinevad isikud. Kolmandaks, Swedbank AS väidab kirjas, et tal puudusid võimalused ajutise halduri tasu ja kulutuste vaidlustamiseks. Haldur rõhutab, et ajutise halduri tasu ja kulutusi oleks saadud vaidlustada, kui pank oleks esitanud pankrotiavalduse (panga nõude aluseks on Viru Maakohtu kohtuotsus aastast 2010). Neljandaks, Swedbank AS väide, et pärandvara inventuuri olemasolu vähendab ajutise halduri ülesandeid, on ekslik. Pärandvara inventuuri olemasolu ei mõjuta ajutise halduri töö mahtu, kuna ajutine haldur on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja teeb ajutise halduri aruande koostamiseks võlgniku varade ja kohustuste analüüsi algusest peale. Viiendaks, pank jätab tähelepanuta, et sõltumata pankrotimenetluse mahust või pankrotivara suurusest, tuleb halduril täita kindlaid tööülesandeid ja ka halduri tööga seonduvad osad kulud on samad. Näiteks sõltumata asjaolust, kas halduril on üks või kakskümmend pankrotimenetlust, samuti sõltumata asjaolust, kas menetluses on pankrotivara 1000 või 100 000 eurot, tuleb halduril tagada halduri kutsekindlustuse olemasolu, maksta kutsekogusse kuulumise liikmemaks, tasuda kohustusliku täiendõppega seotud kulusid, kanda büroopidamise kulud (valve, üür, tehnika, kommunaalkulud) jms. Käesoleval juhul oli haldur nõus katma pankrotimenetlusega seonduvad kulutused halduri tasu arvelt. Kokkuvõtvalt, haldur ei nõustu Swedbank AS-i halduri tasu kontseptsiooniga. Samas, arvestades käesoleva pankrotimenetluse asjaolusid, on haldur nõus tasuga summas 203,84 eurot (sisaldab käibemaksu). Pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtud halduri kulutused kaetakse halduri tasu arvelt. Peale jaotise alusel raha väljamaksmist on raha jääk Swedbank AS-s 202,24 eurot ja AS-s Eesti Krediidipank 1,60 eurot. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud 1) Esimene järk - nõuded puuduvad. 2) Teine järk – väljamaksmata summa kokku 3 526,27 eurot: Nr
Võlausaldaja Tunnustatud nõue Swedbank AS 4 024,03 EUR
Väljamakstud summa Väljamaksmata summa
3) Kolmas järk - nõuded puuduvad. 4(7)
2-15-8321 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada - haldur ei ole senises pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused -kohtukulud käesolevas pankrotimenetluses puuduvad. Ajutise halduri tehtud kulutused on 33,71 eurot, mis on Viru Maakohtu 10.07.2015 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-15-8321) alusel pankrotivarast välja makstud. Pankrotimenetlusega seotud halduri poolt tehtud vajalikud kulutused kannab haldur pankrotimenetluses saadava tasu arvelt. Maksejõuetuse tekkimise põhjus - pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul tekkis maksejõuetus võlgniku surma tõttu 11.08.2012, millest tingituna jäid täitmata võlgniku kohustused võlausaldajate ees. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Muid pankrotimenetluses tähtsust omavaid asjaolusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotihaldur palub - kinnitada S P (XXX, surnud 11.08.2012) pärandvara pankrotimenetluses lõpparuanne; lõpetada S P (XXX, surnud 11.08.2012) pärandvara pankrotimenetlus; vabastada Kristi Relvik (isikukood XXX) pankrotihalduri kohustustest S P (XXX, surnud 11.08.2012) pärandvara pankrotimenetluses; määrata kindlaks ja välja mõista pankrotivara arvelt pankrotihalduri Kristi Relvik’u (isikukood XXX) tasu 169,87 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 33,97 eurot, kokku 203,84 eurot (tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik, a/a XXX). Võlausaldaja AS Swedbank esitas vastuväite lõpparuandele. Vastuväite kohaselt ei või pankrotihalduri tasu olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud pankrotivara hulka arvestatud rahast. Lõpparuandes on pankrotihaldur palunud enda tasuks määrata 169,87 eurot, millele lisandub käibemaks 33,97 eurot, kokku 203,84 eurot. Seejuures on pankrotihaldur avaldanud, et ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks on talle Viru Maakohtu 10.07.2015 määruse alusel tehtud väljamaks 873,71 eurot. Kokku on lõpparuande kohaselt ajutise halduri tasu ja kulud ning pankrotihalduri tasu 1 077,55 eurot koos käibemaksuga. Võlausaldaja on seisukohal, et olukorras kus teostatud on pärandvara inventuur, mille raames on juba välja selgitatud surnud isiku varad ja kohustused (nn ilmselge, et olemasolev inventuur lihtsustab ajutise halduri tegevust ning vähendab ajutise halduri töömahtu kuivõrd paljud algandmed on juba olemas) ning millise töö eest on kohtutäitur saanud tasu 42 eurot, on ajutise halduri tasu summas 873,71 eurot koos käibemaksuga ebamõistlikult suur ja põhjendamatu (praktikas on analoogse mahuga pankrotimenetlustes ajutise halduri töö eest määratud tasuks oluliselt vähem, s.o 432,00 eurot koos käibemaksuga), kuid paraku ei esine võlausaldajatel võimalust ajutise halduri tasu suuruse osas kaasa rääkida. Samas omab see suurt rolli pankrotihalduri tasu kindlaksmääramisel, sest arvestades asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist väga väikese ning lihtsa pankrotimenetlusega (s.h vaid üks võlausaldaja ning ainuke realiseeritav vara oli pensionifondi osakud, mille realiseerimine ei ole pikk ega keerukas protsess), on võlausaldaja hinnangul ajutise halduri ja pankrotihalduri tasud ning kulud kokku ebamõistlikult suured, mistõttu ei pea võlausaldaja põhjendatuks pankrotihalduri tasu suurust summas 203,84 eurot koos käibemaksuga. Võlausaldaja on seisukohal, et olukorras kus ajutise halduri tasu suuruse kindlaksmääramisel ei ole võlausaldajal võimalik seisukohta avaldada, on pankrotihalduri tasu suuruse kindlaksmääramisel põhjendatud vaadata kõiki kulusid kogumis, hindamaks 5(7)
2-15-8321 pankrotihalduri tasu suuruse põhjendatust, sest vastasel juhul saavad võlausaldajate huvid kahjustatud. Käesoleval juhul on tegemist pankrotimenetlusega, kus pankrotivara suurus on 1575,47 eurot ning pankrotimenetluse kulud ning ajutise halduri ja pankrotihalduri tasud kokku 1077,55 eurot koos käibemaksuga, s.o tasud ja kulud moodustavad pankrotivarast 68,39%, mida ei saa võlausaldaja hinnangul pidada põhjendatuks. Arvestades pankrotivara suurust ning asjaolu, et pankrotimenetluse raames on halduri tegevus olnud minimaalne, sest oli vaid üks võlausaldaja ja vaid üks realiseeritav vara, ülejäänud halduri tegevus on seisnenud vaid dokumentide koostamises, on võlausaldaja seisukohal, et lõpparuandes toodud tasud ja kulud moodustavad sellest ebamõistlikult suure osa. Võlausaldaja hinnangul tuleb antud juhul lugeda pankrotihalduri tasu tasutuks ajutise halduri tasu ja kulude katteks väljamõistetud summas, mistõttu tuleks nõutavat pankrotihalduri tasu suurust vähendada 0 euroni. Võlausaldaja palub jätta kinnitamata S P pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne ja tagastada see haldurile.
Kohus, tutvunud lõpparuande ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 162 lg 2 nõuetele. Kohus tuvastas, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku ega võlausaldaja õigusi. Lõpparuandest ilmneb, et võlgniku maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tekkimise on põhjustanud muu asjaolu, võlgniku surm. PankrS § 163 lg 3 kohaselt kohus kinnitab lõpparuande ja vastavalt PankrS § 157 p 5 lõpetab pankrotimenetluse. Kohus märgib vastavalt PankrS § 163 lg 4, et võlausaldajal Swedbank AS, tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue 4024,03 eurot, on pankrotimenetluses jäänud saamata raha 3526,27 eurot. Võlgnik nõudele vastuväiteid ei esitanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 169,87 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 33,97 eurot, kokku 203,84 eurot. Pankrotivarasse laekunud raha moodustab kokku 1573,87 eurot. PankrS § 651 lg 1 järgi halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 20% pankrotivarast ehk 1573,87 x 0,2 = 314,77 eurot. Halduri poolt arvestatud tasu 169,87 eurot ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära.
6(7)
2-15-8321 PankrS § 65 lg 11 halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Arvestades halduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et halduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus kinnitab pankrotihalduri tasuks 169,87 eurot, (lisandub käibemaks). PankrS § 66 lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur taotlust kulutuste hüvitamiseks ei esitanud. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt moodustavad pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis summas 873,71eurot, tasu pangateenuse eest 0,16 eurot ja pankrotihalduri tasu 169,87 eurot, millele lisandub käibemaks 33,97 eurot, kokku 203,84 eurot. Pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 1077,71 eurot. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud summas 1077,71 eurot. Võlausaldaja AS Swedbank esitas halduri tasu osas omapoolsed vastuväited, leides, et arvestades pankrotimenetluse keerukust, on ajutise halduri tasuna kinnitatud summa 873,71 eurot ebamõistlikult suur. Arvestades asjaolu, et tegemist on lihtsa pankrotimenetlusega, on võlausaldaja seisukohal, et ei ole põhjendatud halduri tasu summas 203,84 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväide ei ole põhjendatud. Viru Maakohtu 10. juuli 2015 kohtumäärusega määras kohus ajutise halduri tasu suuruseks 700 eurot, millele lisandub käibemaks 140 eurot ning kinnitas ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 33,71 eurot, kokku 873,71 eurot. Kohus leidis, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Viru Maakohtu 10. juuli 2015 kohtumäärus on jõustund ja seega ei saa seda enam vaidlustada, sealhulgas ka ajutise halduri tasu ja kulutuste suurust. Vastuväites teeb võlausaldaja ettepaneku vähendada pankrotihalduri tasu null euroni, ehk siis jätta pankrotihaldurile tasu määramata, kuna haldurile on juba välja makstud ajutise halduri tasu, mis peaks katma ka pankrotihalduri tasu. Kohus leiab, et võlausaldaja väide ei ole kooskõlas pankrotiseaduses ajutisele haldurile ja pankrotihaldurile tasu määramise põhimõtetega. Ajutine haldur ja pankrotihaldur osalevad pankrotimenetluses erinevatel alustel. Ajutise pankrotihalduri tasu (PankrS § 23) ja pankrotihalduri tasu (PankrS § 65, 651) määratakse erinevate ülesannete eest. Asjaolu, et ajutine haldur ja 7(7)
2-15-8321 pankrotihaldur on sama isik ning et võlausaldaja meelest on pankrotihaldur ajutise haldurina juba piisavalt tasu saanud, ei anna kohtule õigust jätta pankrotihaldurit ilma tasuta. PankrS § 65 lg 5 teise lause kohaselt võib kohus vähendada halduri tasu alla seaduses sätestatud alammäära. Halduri taotlusel on kohus määranud haldurile tasu alla seaduses sätestatud alammäära. PankrS § 651 lg 1 järgi on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast ehk käesolevas pankrotiasjas 314,77 eurot. Haldur taotleb tasu määramist suuruses 169,87 eurot. Kohus leiab, et väiksema tasu määramine kui 169,87 eurot, mis on ligikaudu 54% PankrS § 651 lg 1 sätestatud halduri tasu alammäärast, ei ole põhjendatud, kuna halduri tegevuse tulemusel on pankrotvarasse laekunud 1573,87 eurot, millest omakorda on võlausaldaja nõue rahuldatud 12% ulatuses. Lõpparuande p 2.6. kohaselt on haldur kulutanud pankrotimenetluse ülesannete täitmiseks 12 tundi. Kohus ei tuvastanud, et pankrotihalduri tasu 169,87 eurot (14,16 eurot tunnis) ei vastaks halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et haldur ei ole esitanud kohtule kulude hüvitamise taotlust. Lõpparuandes märgib haldur, et pankrotimenetluses tehtud halduri kulud kaetakse halduri tasu arvelt, mis omakorda veelgi vähendavad halduri poolt pankrotimenetluses tehtud töö eest saadavat tasu. Kohus jätab võlausaldaja vastuväite rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik
8(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.