Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-15-16043

tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb menetlusosalisel tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt Hagejale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand nr 29 asukohaga Kraavi 12 Narva linnas. Korterelamus, kus asub hageja korteriomand, moodustati 2010. a korteriühistu Kraavi 12. KÜ üldkoosolek otsustas parandada korterelamu katuse, katuseräästad ja veerennid. Remonditööd teostati augustis 2014. Remondi käigus said oluliselt kahjustada hageja omandis olevad eluruumid, mille tõttu pöördus ta avaldusega KÜ juhatuse poole (avalduse koopia lisatud). Hageja palus kõrvaldada tema eluruumidele tekitatud kahju, kuid juhatus leidis, et ei eluruumide lagedel ega seintel hallikas-sogaseid plekke ei esine. Hageja pöördus ehitusspetsialistide poole palvega tuvastada eluruumidele tekitatud kahju ja kalkuleerida kahju kõrvaldamiseks vajaliku remondi maksumus. AS Vant ehitusspetsialistide 11.09.2014 kalkulatsiooni kohaselt kulub vaidlusalustes eluruumides remondi teostamiseks 4215,90 eurot. Hageja pöördus uuesti kostja poole vajaliku remondi tegemiseks, kuid ka seekord tulemusteta.

2(9)

Tsiviilasi nr 2-15-16043

Hageja leiab, et kostja käitumine hageja omandi suhtes ei tulene seadusest ning soovib, et kostja hüvitaks hagejale tekitatud kahju summas 4 500 eurot. Hageja leiab, et lähtuvalt KÜS § 2 lg-st 1 ja AÕS § 72 lg-st 5 kostja vastutab kaasomanikule tekitatud kahju eest ning kostja senist käitumist hagejale tekitatud kahju kõrvaldamiseks ei saa pidada hea usu põhimõttele vastavaks. Kostja sõlmis töövõtulepingu korterelamu katuse ja veerennide remontimiseks, seega vastutab tema hagejale nende remonditööde tulemusel tekitatud kahju eest. Hageja arvamus on rajatud arusaamisele, et VÕS § 638 alusel lasub kostjal kohustus vastu võtta valmis tehtud tööd ja tehtud töö VÕS § 643 kohaselt viivitamata üle vaadata. Seega pidi kostja valmis töö vastuvõtmisel nägema tehtud töö mittevastavust lepingutingimustele, sest VÕS § 641 lg 2 p 4 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku ajajooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja käitumisest saab järeldada, et ta ei ole täitnud lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustust, sest hageja eluruumidele tekitatud kahju ei ole kõrvaldatud. VÕS § 3 p 2 järgi tekib võlasuhe kahju õigusvastasest tekitamisest. AÕS § 75 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja leiab, et kostja peab hüvitama hagejale kahju, mis koosneb remondikuludest. Nii AS Vant 11.09.2014 väljastatud hinnapakkumisest kui ka hagile lisatud fotodest nähtub, et eluruumides on kahjustatud laed ja seinatapeedid. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja soovib, et kostja hüvitaks hagejale tekitatud kahju, sest kostjale täiendava tähtaja määramine tulemusi ei andnud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja tellis katuse remondi tööd ning tulenevalt töövõtulepingut reguleerivatest sätetest vastutab hageja ees selle töö kvaliteedi eest ehk töö lepingutingimustele vastavuse eest. Kostja jättis oma kohustused täitmata ehk ei kontrollinud tehtud töö kvaliteeti, mille tulemusel tekitas hagejale kahju. VÕS § 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kahju suuruseks on AS Vant väljastatud hinnapakkumises märgitud summa 4215,90 eurot. Hageja leiab, et nimetatud summa on mõistlik eluruumides remondi teostamiseks. 3(9)

Tsiviilasi nr 2-15-16043

Lähtudes eeltoodust palub hageja välja mõista KÜ Kraavi 12 tekitatud kahju hüvitamiseks 4500 eurot XXX XXX kasuks; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvutada VÕS § 113 järgi viivis VÕS § 94 kohaselt alates asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest kuni täieliku täitmiseni; menetluskulud jätta kostja kanda.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hageja nõudeks on kahju hüvitamine summas 4 500 € ja viivis VÕS § 113 järgi VÕS § 94 kohaselt alates asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest kuni täieliku täitmiseni. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tsiviilasja hind on 4 862,25 €: põhinõue 4 500 € ja viivis summas 362,25 €, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale (4 500 € * 365 päeva * 8,05% aastas).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnistanud hagi täies ulatuses (tl 47-48). Hageja ei ole märkinud vajalikke hagi aluseid ning ei ole esitanud hagi aluseid tõendavaid tõendeid. Kostja väidab, et sündmused kui faktilised asjaolud - korteri üleujutust sademete tagajärjel antud ajamomendil ei toimunud. Antud asjaolu kavatseb kostja tõendada tunnistajate ütluste abil elanikud kes elavad samas majas, kes elavad samuti viimasel korrusel, kellede kutsumist kohtusse kostja taotleb. Peale hageja keegi majaelanikest ei ole esitanud kostja vastu nõudeid, mis oleksid seotud eluruumidele kahju tekkimisega seoses veeuputusega antud ajahetkel. Samuti väidab kostja, et hageja poolt esitatud tõendid - fotode väljatrükk on väga halva kvaliteediga seina ja lae kujutisest ega saa olla lubatavaks tõendiks tekitatud kahju hüvitamiseks, mille hüvitamise hinnaks on 4 500,00 eurot. Hinnangu andmisel kostja väidetele on oluliseks asjaolu, et hageja ei lubanud oma korterisse korduvalt kostja esindajaid, et tuvastada ja hinnata väidetavat kahju, mille kohta on koostatud akt 22.12.2015.a. mille lisab kostja hagi vastusele. Samuti väidab kostja, et tekitatud kahju hindamisel ei saa arvestada remonditööde maksumuse akti, mis on lisatud hageja poolt. Remonditööde maht, mis on toodud antud aktis ei vasta korteri siseviimistlusele tekitatud kahju iseloomule ja mahule, millist kirjeldab hageja. Lähtudes tööde mahust, mis on toodud aktis järeldub, et remontimiseks kuulub kogu eluruum. Antud asjaolust 4(9)

Tsiviilasi nr 2-15-16043

lähtub, et hageja esitas pahatahtlikult hagi, lähtudes eesmärgist kahju hüvitamise katte all teostada kogu temale kuuluva eluruumi remont kostja arvel. Hageja ei ole esitanud nõude ulatuse vajalikku põhjendust ega ole esitanud asjakohaseid ja lubatavaid tõendeid. Seega, hageja nõuded on ebaseaduslikud, põhjendamatud ja rahuldamisele ei kuulu.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 57) hageja leiab, et kostja suhtumine hagejasse kui korteriühistu liikmesse on vastuolus KÜS § 2 lg-s 1 sätestatud mõttega, mille järgi korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hageja viitas sellele, et kostja korraldusel tehti korterelamus augustis 2014 katuse remont, mille käigus kahjustati hageja eluruume. Hageja viitas sellele, et on korduvalt pöördunud kostja juhatuse poole palvega tekkinud probleemide lahendamiseks. Selle kinnitamiseks lisas hageja 12.09.2014 kostjale esitatud avalduse (avalduse vastuvõtmist kinnitas allkirjaga A ). Kahju olemasolu kinnitamiseks esitas hageja kohtule AS Vant 11.09.2014 koostatud hinnapakkumise, millele on muu hulgas märgitud „korteri remont pärast leket“. Lisaks esitas hageja fotod, millel on näha kahjustatud laed ja seinatapeedid. Hageja märgib, et igale mõistlikule inimesele on VÕS § 7 lg 1 mõttes selge, et hageja ei võinud spetsiaalselt tekitada enda eluruumidele hagis märgitud kahjustusi. Kostja vastutuse alused on märgitud hagiavalduse põhjendavas osas ning hageja ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja märgib, et vastusest hagile on selge, et kostja seaduslikul esindajal puudub arusaam selle kohta, mis eesmärgil on korteriühistu moodustatud. Hageja tuletab meelde, et korteriühistu rahastamine toimub ka hageja arvel. Seega ei vääri kostja väide selle kohta, et hageja sooviks on kostjale kahju tekitamine, kriitikat (vt KÜS § 6 ). Viimaseks palub hageja kostja esindajat pöörata tähelepanu sellele, et kostja juhatuse liikmed on teostanud hageja korteriomandi ülevaatuse, mille kohta koostasid nad 02.10.2014 akti, mis on fikseeritud ka 07.09.2014 (?) juhatuse istungi protokollis. Tulenevalt ülaltoodust kinnitab hageja, et jääb hagiavalduses märgitud seisukoha juurde ja palub hagi täies ulatuses rahuldada.

KOHTUISTUNG

Asjas toimusid kohtuistungid 16.02.2016 (tl 84-88), kus olid muuhulgas kostja taotlusel ülekuulatud tunnistajad N G ja I B , ning 27.06.2016 (tl 131-132). Kohtuistungitel jäid osapooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tunnistaja ütlused, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. 5(9)

Tsiviilasi nr 2-15-16043

TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hageja nõudeks on mõista kostjalt Narvas, Kraavi x asuvale korterile tekitatud veekahju, mis leidis aset 2014 augustis peale korterelamu katuse remondi teostamist, ning viivised. Kostja hagi ei võta õigeks ja vaidleb hagile vastu. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:  hageja on Narvas, Kraavi x asuva korteri omanik;  hageja on KÜ Kraavi 12 liige;  Narvas, Kraavi 12 asuvat elamut haldab kostja. Vastavalt TsMS § 229 lg-le 1 tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 32 lg 1 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 teise lause kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Lähtuvalt TsMS § 33 lg-st 1 nõudis kohus võõrkeelsete tõendite tõlkimist eesti keelde ning andis hagejale tähtaja et esitada kohtule tõendite tõlked eesti keelde (tl 42). Hageja esindaja sai kohtu nõuet kätte, kuid tõlked ei ole esitatud. Kohus jätab tähelepanuta vastavalt TsMS § 33 lg-le 3 hageja venekeelsed dokumendid, mis asuvad tl-del 6, 6 pöördel, 7, 7 pöördel, 8, 8 pöördel, 10. Hageja oma nõude rahuldamiseks peab tõendama eelkõige järgmiste asjaolude esinemist:  hageja korterile on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);  kostja on rikkunud mingit kohustust ja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3);  kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Esmalt kohus kontrollib kas hageja korterile on tekkinud kahju. 6(9)

Tsiviilasi nr 2-15-16043

Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg-test 1-3 tulenevalt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud venekeelsed dokumendid, mis asuvad tl-del 6, 6 pöördel, 7, 7 pöördel, 8, 8 pöördel, 10, ja mis on jäetud kohtu poolt tähelepanuta TsMS § 33 lg-st 3 lähtudes. Hageja esitas ka fotod (tl 9, 9 pöördel), kuid kohus jätab need arvestamata, kuna ei ole tuvastatav kus ja millal nad olid tehtud. Kostja taotlusel tunnistajana ülekuulatud N G (tl 87-87 pöördel) andis ütlusi selle kohta, et ta on insener ja Kraavi 12 maja elanik. Ühel päeval kutsus teda korteriühistu esimees tulla hageja korterisse vaadata mis seal on, kuna hageja kirjutas järjekordse avalduse, et missugune kahju oli tekitatud mingi asjaolude tulemusena. See oli 02.10, koosseisus olid KÜ esimees, B , A , tunnistaja. Helistati hageja korterisse, ta avas ukse ja lubas tunnistajal siseneda väikse tuppa. Korteriühistu esimeest ei olnud lubatud korterisse. Hageja hakkas näitama tunnistajale väidetavad uputuse tagajärjed, kuid mingisuguste uputuse jälgi tunnistaja ei märganud, ei musta ega kollast veeplekke ei olnud. Tunnistaja teab millised on veeuputuse tagajärjed ning missugused plekid pidid olema. Hageja rääkis sellest, et palun vaadake, mis tal toimub, et see juhtus pärast katuse remonti teostamist. Hageja näitas tunnistajale mingi seina osa, aga tunnistaja ei näinud seal midagi, mingisugust kahjustust mis oleksid olla uputamise tõttu. Tunnistaja ei öelnud hagejale, et ei näe mingeid plekke. Tunnistaja neid hageja korteris ei näinud, ei kollaseid ei musti. Tunnistaja I B andis ütlusi (tl 87 pöördel-88 pöördel), et elab hagejaga ühel trepimadalal ning et tema korter on ka viimasel korrusel. 13.08.2014 hageja korter ei olnud uputatud. Tunnistaja peale 13.08.2014 oli hageja korteris 07.09 ja 02.10, käis korteri sees, korteris oli puhas. Esimene kord olid esimehega ja A , aga teine kord tunnistaja käis korteris, aga esimeest hageja ei lubanud enam sisse. Hageja korteris tunnistaja ei näinud ei mustust, ei kollaseid plekke. Et tapeedid oleksid seina küljest lahti, seda ei olnud. Nii palju kui tunnistaja oli käinud hageja juures tema palvel, remondi ta pole teinud, sama tapeet on seinas. Tapeedid olid puhtad, mustust ja plekke ei olnud. Tunnistaja ja hageja vahel ei ole mingeid suhteid, nad vaid teretavad. Kohus leiab, et hagejale kahju tekitamine ei ole tõendatud, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Kuna kahju tekitamine ei ole tõendatud, ei ole vaja analüüsida teiste eelduste olemasolu või puudumist.

MENETLUSKULUD

7(9)

Tsiviilasi nr 2-15-16043

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Hagi on jäetud rahuldamata, seega on tehtud hageja kahjuks. Lähtuvalt TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda, seega hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Viru Maakohtu 09.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-4701 anti XXX XXXle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Esindajaks nimetati vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde Advokaadibüroost Objartel & Partnerid, kes esindab riigi õigusabi saajat tsiviilasjas nr 2-15-16043. Advokaat esitas 29.06.2016 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Viru Maakohus 15.07.2016 määrusega määras hageja esindajale V. Murdele makstava riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitise suuruseks koos käibemaksuga kokku 784,32 €. Viru Maakohus 11.12.2015 määrusega andis N. XXXle menetlusabi riigilõivu maksmise osas ning vabastas teda tsiviilasjas nr 2-15-16043 täielikult riigilõivu summas 400 eurot tasumisest hagi esitamisel ning vabastati hagejat muu menetluskulude (s.h tõendite tõlkekulude) kandmisest. TsMS § 180 lg 1 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusabi on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest; täidetavaks tunnistamisega tekkida võiva kahju katteks või ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 1 menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Tulenevalt TsMS § 190 lg 4 lausest 1 kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab õiglaseks vabastada hagejat riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitise tasumisest summas 784,32 €, välja mõista riigilõiv summas 400 € ning lubada tasuda osadena 1 aasta jooksul.

8(9)

Tsiviilasi nr 2-15-16043

TsMS § 179 lg 6 järgi võib menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel pöörata käesoleva lahendi sundtäitmisele. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb kulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 177 lg 1 p-st 1 tuleneb, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjad ja palus menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Kohus leiab, et käesolevas kohtuotsuses kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine takistab kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Lähtudes eeltoodust määrab kohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.