Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-17-19328/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 27.02.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1291

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-19328

Tsiviilasi

N.L. taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. jaanuari 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Advokatuuri määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse 74000027)

esindajad

RESOLUTSIOON

esitaja:

Eesti

Advokatuur

(registrikood

Menetlusabi taotleja (avaldaja): N.L. (isikukood XXXX)

1.Tühistada Viru Maakohtu 8. jaanuari 2018 määrus ja saata N.L. riigi õigusabi taotlus maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2.Rahuldada Eesti Advokatuuri määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud

2.Viru Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2018 määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse ja andis avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Õigusabi antakse õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks RÕS § 4 lg 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-le 17. Maakohus tuvastas, et 11. oktoobri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-14691 rahuldas kohus avaldaja riigi õigusabi taotluse. Maakohus tuvastas, et avaldajal puudub nii vara kui ka sissetulek, mida saaks arvestada avaldaja majandusliku seisundi hindamisel. Kohus on tuvastanud, et avaldaja sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus kokku keskmiselt 370-390 eurot kuus, püsikulutused on 340-370 eurot kuus, ning asus seisukohale, et avaldaja käesolev sissetulek kulub avaldaja minimaalse elukorralduse tagamiseks. Maakohus, tutvunud liiklusregistri, kinnistusraamatu, Maksu- ja Tolliameti ja täitemenetluste elektrooniliste andmebaaside andmetega, tuvastas, et avaldaja majanduslik olukord ei ole muutunud võrreldes 11.oktoobri 2017 kohtumääruses tuvastatuga. Maksu- ja Tolliameti andmetel avaldaja ametlikult ei tööta, väljamaksed teeb talle Sotsiaalkindlustusamet. Kinnistusraamatu andmetel kuulub avaldajale korteriomand aadressil XXX Narvas (üldpind 39,8 m2), mis on tema elukoht. Muud kinnisvara ega sõidukeid avaldaja nimele registreeritud ei ole. Äriregistris ei ole avaldajaga seotud kandeid. Maakohus leidis, et taotleja majanduslik olukord ei ole muutunud ning majandusliku seisundi poolt ei ole ta endiselt võimeline tasuma vajamineva õigusteenuse eest. Avaldajal ei ole oma õiguste kaitsmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi. Taotlusest nähtuvalt soovib avaldaja riigi õigusabi seoses kaebuse (hagi) esitamisega advokaat Valli Murde peale. Kohtute Infosüsteemi andmetel esindas avaldajat tsiviilasjas nr 2-15-16043 riigi õigusabi korras advokaat Valli Murde. Maakohus asus seisukohale, et riigi õigusabi vajava probleemi lahendamise perspektiivikuse esmaseks hindamiseks tuleb avaldajale anda riigi õigusabi õigusalase nõustamisena.

3.Eesti Advokatuur esitas määruskaebuse, milles palub Viru Maakohtu 8. jaanuari 2018 määrus tühistada ja jätta avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on riigi õigusabi määratud ühes ja samas asjas korduvalt ning perspektiivitule asjale. Avaldajale on antud riigi õigusabi järgmiselt: 1) 8. jaanuari 2018 kohtumäärusega nr 2-17-19328; 2) 11. oktoobri 2017 kohtumäärusega nr 2-17-14691; 3) 21. augusti 2017 kohtumäärusega nr 2-17-10355; 4) 29. augusti 2016 kohtumäärusega nr 2-16-11822; 5) 9. juuni 2015 kohtumäärusega nr 2-15-4701; 6) 18. detsembri 2014 kohtumäärusega nr 2-14-61243. Ühe ja sama korteri kahjudega seotud probleemi lahendamiseks on avaldajale määratud riigi õigusabi korduvalt. Tartu Ringkonnakohus jättis avaldaja apellatsioonikaebuse tsiviilasjas nr 2-15-16043 KÜ XXX vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. 29. juunil 2016 jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata avaldaja taotluse tsiviilasjas nr 2-15-16043 riigi õigusabi osutaja vahetuseks. Riigi õigusabi seaduse mõttega ei ole kooskõlas korduv ühe ja sama probleemi lahendamiseks riigi õigusabi andmine. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Viru Maakohus on jätnud nimetatud välistava eelduse olemasolu täielikult hindamata ja kohtulahendis puuduvad sellekohased põhjendused. Riigikohtu 18. detsembri 2017 kohtulahendi asjas nr 5-17-31 p-dest 14 – 18 tuleneb sisuliselt, et hinnangu nõude eduperspektiivile peab andma kohus juba õigusabi andmise määruses ja seda ka põhjendama. Kohus ei saa sisuliselt oma kohustust, hinnata asja perspektiivikust, delegeerida riigi õigusabi osutavale advokaadile, kes peaks andma asjas esmase hinnangu ja õigusabi osutamise vajadusel RÕS § 19 lg 1 teise lause kohaselt lõpetama. Selline lahenduskäik ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning toob enesega kaasa riigi õigusabiks eraldatud materiaalsete vahendite põhjendamatu kulu. Seda eriti käesoleva asja valguses, kus kohtud on eelnevalt, olemuselt sama õigusliku probleemi, lahendamiseks andnud avaldajale riigi õigusabi korduvalt. Tulenevalt Riigikohtu 15. veebruari 2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-175-12 väljendatud seisukohtadest tekib nõudeõigus advokaadi ja büroo vastu üksnes juhul, kui saaks teha järelduse, et hagi oleks ilma advokaadi väidetavate minetusteta perspektiivis rahuldatud. Viru Maakohus pidanuks 8. jaanuari 2018 määruses esmaselt tsiviilasja nr 2-15-16043 toimiku materjalide alusel hindama, kas selline nõue üleüldse saab perspektiivikas olla. Vajadusel olnuks maakohtul võimalik esitada avaldajale kohtunõue taotluse täpsustamiseks, et põhjendada, milles seisnesid advokaadi minetused, mis võivad kaasa tuua kahjunõude tema vastu.